– Marko Rillo, 20.06.2024
Tööst väsinud? Tunned end emotsionaalselt kurnatuna? On aeg puhata! Puhkus pole luksus, vaid hädavajalik osa meie vaimsest ja füüsilisest heaolust.
Nädal tagasi toimus Estonian Business Schooli aulas hommikukohvi, mille pealkirjaks oli: “Miks ja kuidas puhata?” Ürituse korraldas EBS Juhtide Koolituskeskus ja oma kogemusi jagasid kogenud personalijuht Ülle Pind ja Peaasjad.ee psühholoog Minna Sild. Helge Kooli nimel oli Markol võimalus arutelu modereerida. Selle ettekande video populaarsus näitab, et teema on aktuaalne ja paljud inimesed vajavad abi puhkamisega seotud küsimuste lahendamisel.
Taustast
COVID-19 perioodil tuli üllatusena, et kuigi kõik inimesed magasid sel ajal rohkem kui varem, siis ikkagi olime väsinud. Mõned asjatundjad leidsid, et väheseks jäi vaheldusest. Heaks puhkuseks on vaja kogeda eripalgelisi olukordi ja eri emotsioone. Oleme sellest Helge Kooli blogis ka varasemalt kirjutanud – siin on viide algsele artiklile ja Dr Saundra Dalton-Smith’i TEDi videole, kus on kirjeldatud 7 liiki puhkust, mida iga inimene vajab.
Teised eksperdid väidavad vastupidist – meid väsitavad liigsed välised stiimulid. Ehk – heaks puhkamiseks tuleks vaheldust vähendada ja mõtted tühjaks saada. Tuleb lihtsalt logeleda, nagu näiteks Jaan Aru on soovitanud.
Niisiis – enne ürituse toimumist otsustasimegi küsida, et kummal koolkonnal on õigus ja otsustasime, et räägime konkreetsete andmete ja näidete varal:
- Mida andmed räägivad puhkamise kohta?
- Kuidas ära tunda, kas oled ise väsinud või keegi sinu tiimist on läbi põlemas?
- Mida räägivad praktikad – kuidas iseenda patareisid kõige paremini laadida?
Soovi korral võid vaadata kogu ürituse videot siit või lugeda lühikest taustakokkuvõtet blogist.
Miks on puhata oluline?
Alustasime arutelu läbipõlemise ja puhkamise definitsioonist. Sissejuhatuseks kirjeldas Minna Sild, et meie aju puhul saame kasutada sama metafoori nagu lihase puhul. Kui see teeb tööd, siis vajab see ka puhkust. Juhul kui puhkust piisavalt ja õigeaegselt ei saa, siis tekib ühel hetkel kurnatus. Kui kurnatus kasvab liiga suureks, siis jõuame olukorda kus tavapärane puhkamine enam energiat ei taasta – see ongi läbipõlemine.
Läbipõlemisest taastumine on enamasti individuaalne ja see kestab mõnest kuust kuni mõne aastani. Eksisteerib näited ka inimestest, kes ei pruugigi väga tõsisest läbipõlemisest taastuda ja nende töövõime saab püsivalt ja pikaajaliselt kahjustatud.
Uurisime, et kuidas eestlased puhata oskavad. Selgus, et mitte kuigi hästi. Kuigi Eesti keskmine nädalane tööaeg 38 tundi on ainult natuke kõrgem Euroopa Liidu keskmisest (37.5 tundi). Samas – vaadates rahvusvahelisi uuringuid: Eesti ei ole nende riikide seas, kus töö ja eraelu tasakaal oleks hästi paigas. Oma 12 töövaba riigipühaga aastas oleme maailmas pigem keskmikud. Eestlastele kipub olema loomuomane mõelda, et puhkamine pole tähtis. Meie kirjanikud või vanasõnad kipuvad ülistama raske töö tegemist. Samamoodi asetame survet oma noortele – nügime neid võimalikult palju õppima, asetame pjedestaalile raske tööga saavutatud tulemusi.
Peaasi.ee EEK-2 küsimustikule 2024.a. kevadel vastanud 13200 tööealisest inimesest ligi pooled raporteerisid, et neil on vaimse kurnatuse tunnused. Ehk sisuliselt saame öelda, et “paariks loe” – iga teine töötaja Eestis on läbipõlemise ohus. See pole ilmselgelt koht, kus vapraid mängida.
Puhkamise rahaline võit
Järgmiseks vaatasime läbipõlemise majanduslikku mõju. Rootsis on organisatsioonidel kohustus oma aastaaruannetes kajastada üldistatud moel pikaajalisel tervisepuhkusel olevate töötajate infot. Näiteks Swedbank Rootsi grupi taseme 2023.a. Annual and Sustainability Report kirjeldab, et nende Rootsi 9831 töötajast on 2% pikaajalisel tervisepuhkusel. See korreleerub protsentuaalselt Rootsi Statistikaameti üldiste andmetega. Sama kinnitavad ka Taani uuringud – vt Pedersen et.al (2024) The labor market costs of work-related stress: A longitudinal study of 52 763 Danish employees using multi-state modeling.
Vaadates kõrvale Rootsi terviseametist andmeid pikaajalise tervisepuhkuse põhjuste kohta saame kaudsete andmete põhjal järeldada, et ühes aastas on Swedbank Rootsi läbipõlemisega seotud otsesteks kuludeks 4 miljonit eurot. See summa hõlmab ainult pikaajalisel haiguspuhkusel olevate töötajate ja nende asendajate hüvitist ja palka. Lisanduvad kaudsed kulud – asendajate palkamine, tervishoiusüsteemi kulud, inimese enda kulud.
Niisiis võib järeldada – et läbipõlemisel on väga selge rahaline mõõde. Kui me ei puhka, siis maksame selle kõik rahaliselt kinni.
Puhkamisega seotud müütide purustamine – kuidas puhata?
Puhkamise osas purustasid Ülle ja Minna mitu olulist müüti.
- Müüt: “Puhkus on see kui sa pole tööl?” Selgub, et poes käimine, söögi tegemine, koristamine ja muud igapäevased kohustused ei ole puhkus. Puhkus peaks olema rahustav, lõõgastav ja nauditav. Parim koht puhata on sageli oma kodus oma voodis. Hea puhkus peaks olema heas mõttes kaasahaarav, et sel hetkel kaovad stressi tekitavad mõtted ära.
- Müüt: “Puhkamiseks tuleb võtta mitu nädalat?” Selgus hoopis, et ka paariminutilised mikropuhkused võivad olla väga head energia taastajad. Ülle jagas oma kogemusi, kuidas ta oma tööpäeva vältel on võtnud lõunaseks uinakuks aega. Minna kirjeldas, et mil viisil ta tööpäeva jooksul paariks minutiks tantsimas käis ja ennast välja lülitas.
- Müüt: “Puhkamiseks tuleb sõita pikale reisile?” Selgub, et kuigi oma igapäevarutiinist välja saamine aitab mõtteid korrastada, siis reisiplaanide tegemisel on veelgi tähtsam rahaline kindlustunne. Tihti otsustavad inimesed turismireisi ette võtta, aga on samaaegselt stressis rahalise surve pärast, mida reisiga seotud kulutused nende pere-eelarvele tekitavad. Statistika näitab, et ca 25% Eesti töötajatest ei saa endale rahaliselt võimaldada nädalast puhkust kodust eemal. Enne reisi kavandamist tuleks kõigepealt hinnata – kas reisist saadavad positiivsed tunded ületavad rahalist investeeringut.
- Müüt: “Mina pole puhkust ära teeninud?” Uuringutes on tihti just naised kirjeldanud oma liigset kohusetunnet – nad arvavad, et tegemate ülesannete hulk on nii suur, et nad justkui pole puhkust ära teeninud. Tegelikkuses on igaühel tarvis puhkust.
Süsteemne muutus – kuidas paremini puhata?
Lõpetuseks rääkisime, et paremaks puhkamiseks on tarvis süsteemset muudatust. Ühte osa sellest saavad teha iga organisatsiooni juhid:
- Ole eeskujuks ja tähtsusta ise puhkamist: Juhid peaksid näitama oma töötajatele head eeskuju ja võtma ise puhkust. See aitab luua organisatsioonis positiivset puhkamise kultuuri. Need puhkused võivad olla samamoodi mikropuhkuste formaadis – näiteks võib juht võtta päeva jooksul pool tundi jalutamiseks.
- Loo juhina süsteem, mis lubaks töötajatel ilma stressita minna puhkusele ja naasta. Mitmed töötajad hoiduvad puhkamisest, sest nende jaoks on enne puhkusele minekut tarvis tõsiselt pingutada, et tööalased “lahtised otsad” kokku sõlmida, pingutada enda asendaja koolitamiseks. Lõpuks – kui nad puhkuselt naasevad, siis tekitab neis lisastressi vahepeal kuhjunud tööga toimetulek. Ehk tihti tunnevad nad juba mõni päev peale puhkuselt saabumist, et nende energiatase pole taastunud.
Lühendame kaupluste lahtiolekuaegu?
Osaliselt on tarvis aga muuta kogu ühiskonna suhtumist ja mõnel juhul ka seadusandlust. Lõuna- või Kesk-Euroopat külastades saame väga hästi hakkama kui hilisõhtul või nädalavahetusel mõnda kauplusesse sisse ei saa. Paljudes riikides on tööaja ja puhkuserežiim on rangemalt kirjeldatud, et just esmatasandi töötajaid kaitsta või toetada. Võib-olla oleks aeg kaaluda ka Eestis seaduste muutmist, mis võimaldaksid kõikidel inimestel kergemini puhata?
Kokkuvõtteks:
- Puhkus on investeering meie heaolusse. See aitab meil olla produktiivsemad, tervemad ja õnnelikumad.
- Töö efektiivsuse parandamine: Puhatanud inimene on produktiivsem ja loomingulisem. Uuringud näitavad, et isegi lühikesed pausid parandavad meie keskendumisvõimet.
- Füüsilise tervise parandamine: Puhkus aitab vähendada vererõhku, parandada immuunsüsteemi ja vähendada haiguste riski.
- Vaimse heaolu parandamine: Puhkus annab meile aega lõõgastuda ja akusid laadida, mis omakorda vähendab vaimse tervise riske.
Ära karda puhata!
Helge Kool on 2019. aastal loodud ja 2020. aastal NULA inkubaatorist tuule tiibadesse saanud algatus, mis soovib luua koolielus andmepõhiseid muudatusi õpilaste läbipõlemise vähendamiseks ja ennetamiseks. Tegevused on teaduspõhised, esiplaanile seatakse noorte huvid ning neid kaasatakse ka lahenduste leidmise juurde.
Heateo Mõjufond on 2018. aastal loodud Eesti esimene filantroopiafond, kuhu panustavad ühiselt Eestist hoolivad eraisikud ja ettevõtted. Fondi toel on saanud oma tegevust laiendada Kiusamisvaba Kool, SPIN programm, Asendusõpetajate programm, Käpp ja Käsi, Peaasjad, Lapse Heaolu Arengukeskus, Ringo Eco, Kõnnime Koos ja Helge Kool.
Loe lisaks Helge blogist …
Oleme varasemalt oma blogis kirjutanud kuidas 13-19-aastastel noortel koolis läheb ja kajastanud õpilaste kurnatust, keskendumisvõimet, tunnetega toime tulemist, kiusamist kaasõpilaste poolt, õpetajapoolset kiusamist.
Oleme analüüsinud ka Eesti haridussüsteemi eripärasid: põhikooli lõpuklass kui stressitaluvuse testis ja üleminekuklassid, mis lisavad noortele suurel hulgal erinevate nõudmistega “ülemusi”, klassijuhataja rolli ja selle muutumist.
Kolm postitust analüüsisid strateegilisemaid teemasid – kõrgema majandusliku heaoluga riigid jäävad noorte heaolule võlgu ja kuidas VUCA keskkonnas haridusasutuste juhtimine muutub ning kuidas Haridus 4.0 kontekstis on kool digitaalses maailmas ümber kujunemas?
Kolm postitust käsitlesid ETV Pealtnägija poolt tõstatatud eriteemat – 9. klassi lõpetavaid noori. Esimene kirjeldas 9. klassi noorte üldseisundit. Teine kirjeldas Eesti haridussüsteemi tervikprobleeme põhikooli lõpetamisel. Kolmas analüüsis lõpuklasside noorte tundeid protsessi vältel.