Kuidas noored mustade luikede ja tunnetega toime tulevad?

– Kersti Peenema, Helge Kool MTÜ. 23.01.2023

Pärast 2,5 aastat Helge Kooli andmete kogumist erinevates Eesti koolides tegime lühikese kokkuvõtte sellest, kuidas noortel (vanuses 13-19) on koolis läinud. Valimi pinnalt üldistavaid järeldusi teha ei saa, aga mõtteainest pakuvad ehk andmed siiski. Paneme kirja mõned tähelepanekud tulemustest.

Varem kirjutasime Helge Kooli blogis õpilaste kurnatusest ja keskendumisvõimest. Tänane postitus on tunnetest. Loodetavasti saab mõni lapsevanem või haridustöötaja mõtteainest ja võimalusel panustab omalt poolt kaasamõtlemisega.

Emotsioonidega toimetulek näitab üha kehvemat tulemust

Viisime esimest korda Helge Kool süsteemsed hindamised läbi 2020 sügisel. Kui enamikele küsimustele on võimalik näha perioodiliselt üles-alla liikumist või erinevusi koolide või klasside lõikes, siis üks Helge Kooli küsimustiku dimensioon teeb meid murelikuks. Nimelt emotsioonidega toimetulekut mõõtev klaster näitab andmeanalüüsi tulemusena järjepidevat kasvu. Ehk meie andmed näitavad, et tunnetega toimetulek on meie noorte jaoks üha keerulisem.

Oleme noortega sellest ka vestelnud. On selgunud, et nad ise ei oska sellele trendile selgitust anda. Pigem nõustutakse, et: “Jah, nii on!” Uurides õpilastelt nende emotsioonidega toimetuleku viise oleme kuulnud üsna erinevaid vastuseid: nii ratsionaalseid kui väga destruktiivseid. Vastavate arutelude juures on viibinud ka koolide tugispetsialistid, kes vajadusel on teemaga edasi tegelenud. Kuid isegi juhul kui murdeealine esmapilgul naljatledes midagi äärmuslikku lausub, siis tasub haridustöötajatel olla tähelepanelik ja empaatiline. Täna teevad need destruktiivsed väljendid andmete kontekstis ettevaatlikuks.

Kuna noored ei oska tunnetega toimetuleku probleemide kasvutrendi selgitada, siis oleme üritanud ise viimase 2.5 aasta trende koos koolidega mõtestada. Oleme saanud peegeldusi mõnelt haridustöötajalt, aga ootame aktiivset kaasamõtlemist ka teistelt.

Noorte olukord kriisides

Noored maksid koroona eraldatuses vast üht kallimat hinda sotsiaalse isoleerituse kaudu. Murdeealiste jaoks on aktiivsed suhtlusvõimalused omavanustega kriitiliste tähtsusega. Vaevalt sai koroonakriis läbi, kui asemele tulid kallid elektrihinnad, kõrge inflatsioon ning Venemaa algatatud sõda. Paljude perede majanduslik olukord on varasemast keerulisem. Lisaks ei ole koroona jätkuvalt lõplikult kadunud.

Nii koroona kui sõja alguses anti koolidele soovitus õpilastega koos olukorda arutada ja neile toimuvat selgitada. Kui me Helge tiimiga koroonakevadel õpilastega mõtteid vahetasime, siis selgus, et noorte probleemide taga oli hirm. Kuna viirus oli uus ja infot nappis, siis kartsid neist mitmed iseenda või mõne oma lähedase haigestumist ja surma. Noortel oli sel hetkel vajaka turvalisest keskkonnast, kus sai oma hirmudest rääkida. Kui keegi tundis nende mõtete vastu huvi, siis tekkis neil võimalus ja julgus vabalt väljendada ka oma tundeid. Peale seda said nad ühiselt läbi mõelda, et kuidas kõige paremini oma kartustega toime tulla.

Sama olukord on ilmselt noorte jaoks jätkumas ja süvenemas uute kriiside valguses.

Klassijuhataja tund – noorte seisund mustade luikede ja VUCA keskkonnas

Nassim Taleb nimetas oma 2007. aastal ilmunud raamatu pealkirjaks “Must Luik. Täieliku etteaimamatuse mõju.” Ta kirjeldab selles harvaesinevate kriiside mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogid ja majandusteadlased väidavad, et peale Brexitit, koroonat ja sõda olemegi jõudnud VUCA maailma, mis tähendab volatiilset, ebakindlat, kompleksset ja ebamäärast seisundit, kus on kõigi jaoks palju mõistetamatut ja ennustamatut.

Me täna ei tea, et kuidas täpselt praegused kriisid noori kujundavad. Kõrvalt vaadates tundub, et nad on sunnitud saama VUCA maailma eripärad üsna selgeks. Meil, lapsevanematel ja haridustöötajatel, on mõistlik endale teadvustada, et ärev keskkond peegeldub ka noortes. Mõned neist ise ei oska veel alati oma emotsioone mõista ega neid juhtida.

Seega tasub aruteluks õpilastelt siiralt küsida: kuidas nemad tänast maailma näevad, missuguste probleemidega vastamisi seisavad ja missugust toetust vajavad. Ja seejärel nendega koos kuuldut mõtestades olla leebed nii enda kui noorte vastu. Tunnistagem tõde – meid ümbritsev ongi praegusel ajal keeruline.

Siit üleskutse: meil on vaja aidata noortel mõista ühiskonnas toimuvaid protsesse. Õpilastelt tasub küsida, et kuidas nad praeguseid kriise mõistavad, missugused on nende mured, hirmud ja mõtted. Mida selgemaks need neile endile saavad, seda lihtsamalt ja tõhusamalt saab noori toetada.

Kas see kõlab nagu ühe kasuliku klassijuhataja tunni teema?

 

Mõtlik noor õpilane - pexels-liza-summer-6383185
Mõtlik noor õpilane – pexels-liza-summer-6383185

Helge Kool on 2019. aastal loodud ja 2020. aastal NULA inkubaatorist tuule tiibadesse saanud algatus, mis soovib luua koolielus andmepõhiseid muudatusi õpilaste läbipõlemise vähendamiseks ja ennetamiseks. Tegevused on teaduspõhised, esiplaanile seatakse noorte huvid ning neid kaasatakse ka lahenduste leidmise juurde.

Heateo Mõjufond on 2018. aastal loodud Eesti esimene filantroopiafond, kuhu panustavad ühiselt Eestist hoolivad eraisikud ja ettevõtted. Fondi toel on saanud oma tegevust laiendada Kiusamisvaba Kool, SPIN programm, Asendusõpetajate programm, Käpp ja Käsi, Peaasjad, Lapse Heaolu Arengukeskus, Ringo Eco, Kõnnime Koos ja Helge Kool.


Tags


{"email":"Email address invalid","url":"Website address invalid","required":"Required field missing"}