Eesti kool kui kurnamiskool?

– Kersti Peenema, Helge Kool MTÜ. 11.01.2023

Pärast 2,5 aastat Helge Kooli andmete kogumist erinevates Eesti koolides tegime lühikese kokkuvõtte sellest, kuidas noortel (vanuses 13-19) on koolis läinud. Valimi pinnalt üldistavaid järeldusi teha ei saa, aga mõtteainest pakuvad ehk andmed siiski. Paneme nüüd lähiajal kirja mõned tähelepanekud tulemustest.

Esimene valus tõdemus on, et Eesti tänane kool kipub olema kurnamiskool.

Paraku sõltumata aastast, koolist või klassist on läbivaks jooneks õpilaste suur kurnatus. Kui 2020/2021.a kevade lõpuks läksid õpilaste hinnangud väsimusele alla (nn. “koroona kevad”), siis hilisemad tulemused näitavad vastupidist suunda. Nii oli 2021/22 õppeaasta kurnatus eelnevast aastast kõrgem. Milliseks kujuneb käesoleva 2022/23 õppeaasta kurnatuse trend kokkuvõttes me lõplikult alles näeme. 22/23 õppeaasta sügisene hindamine näitas samuti aasta varasemast sügisest natuke kõrgemat tulemust.

Arutasime tulemusi ja selgusid mõned aspektid:

Intensiivne õppekava, kus materjali läbi võtmiseks ei ole hõlpu

Haridustöötajate hinnangul oli 2021.a. kevade ehk koroona tippaja väiksema väsimuse põhjuseks õpetajate jaoks justkui ametlik luba loobuda õppekava järgimisest. Ainete sisu sai edasi võtta vastavalt õpilaste suutlikkusele ja olukorrale. Siin muidugi sõltus ka ajast, millal hindamine oli läbi viidud: koroona-aasta kevade algus ja lõpp näitasid erinevaid tulemusi. See riiklikult edastatud sõnum pani päris paljud õpetajad õpiväljundite taga ajamisest loobuma. Koroona-aegne raskus noorte jaoks seisnes pigem sotsiaalse suhtluse, kontaktide ja huvitegevuse piiratuses. Õppimisega seonduvalt ei oldud nii väsinud.

2022. aasta kevad seevastu näitas taas kurnatuse kasvu. Meie hüpoteesi, et ehk proovisid õpetajad ka koroona aastal tekkinud õpilünkasid kompenseerida, haridustöötajad ei kinnitanud.  See lükati ümber ja öeldi, et olemasoleva õppekava maht ei võimalda varasemate lünkade likvideerimist.

Kuigi juba aastaid on käinud arutelu teemal, et äkki on riiklik õppekava ülepaisutatud, siis suuri muudatusi pole siiani ellu viidud. Koroona-kevadel oli õpilastel suurem autonoomia, mis võimaldas neil endil nii ajaliselt kui sisuliselt oma õppetegevust paremini juhtida. Sellele lisandus hommikune pikem uneaeg ning suurem võimalus päeva jooksul õppetegevust oma huvidega paremini sobitada. Kõik see omakorda vähendas väsimust ning toetas õppija motivatsiooni. Kuigi palju on räägitud, kuidas koroona ajal osade õpilaste motivatsioon ära kadus, tasub siiski õppijate suurema autonoomsuse teema õppeprotsessis koolides uuesti lauale tõsta. Seda enam, et teame, et oli ka päris palju õpilasi, kellele distantsõpe sobis traditsioonilise õppevormi lähenemist rohkem.

Puudulik uneaeg

Noored ise tõid vestlustes kurnatuse põhjustena välja intensiivse õppetöö ning vajaduse leida kompromisse huvitegevuses ja sõpradega suhtlemises. Ehk siis nende päevakavas on pärast kooli huviring, seejärel kodutööd ja nii kipubki sõpradega suhtlemine jääma hilistesse õhtutundidesse. Kurnatuse seos jäetavate kodutööde suure mahuga joonistub ka ankeetküsimustiku vastustest välja.

Kui küsida 7..12 klassides õppivate noorte öiste unetundide kohta, siis kipuvad vastused jääma 5-6 tunni kanti. Mõni üksik 7h ja 4h ning suure erandina 8-tunnise unega noor ka sekka. Sellest jääb märkimisväärselt väheks. Teatavasti soovitavad erinevad uuringud selles vanuses noortele uneajaks ca 8.5-9 tundi. Noorte aju eripärast ning vajadusest koolipäeva hiljem alustada on avalikult juttu olnud. Selle kõrvale võiks lisada arutelu kodutööde mahust ja – miks mitte – ka koolitunni kestvusest.

Saabuva kevade kontekstis on hea silmas pidada, et kurnatus kipub enamasti kevadeks suurenema. Aprilli vaheaeg on kindlasti abiks, kuid ainult sellele loota ei saa. Ehk tasub koolidel otsida viise, kuidas paremini õppekoormust juhtida. Koolijuhtidel ja õpetajatel maksaks endalt küsida – millest on võimalik loobuda? Kuidas saab õpetaja reageerida noorte arengulistele vajadustele ning näiteks erinevate õpetamismeetodite omavahelisel kombineerimisel saavutada õppeprotsessi parem sobivus õpilastele ning saavutada seeläbi ka paremad tulemused?

Ja lõpetuseks: mitu tundi magasid Sina või magas Sinu laps täna öösel?


Helge Kool on 2019. aastal loodud ja 2020. aastal NULA inkubaatorist tuule tiibadesse saanud algatus, mis soovib luua koolielus andmepõhiseid muudatusi õpilaste läbipõlemise vähendamiseks ja ennetamiseks. Tegevused on teaduspõhised, esiplaanile seatakse noorte huvid ning neid kaasatakse ka lahenduste leidmise juurde.

Heateo Mõjufond on 2018. aastal loodud Eesti esimene filantroopiafond, kuhu panustavad ühiselt Eestist hoolivad eraisikud ja ettevõtted. Fondi toel on saanud oma tegevust laiendada Kiusamisvaba Kool, SPIN programm, Asendusõpetajate programm, Käpp ja Käsi, Peaasjad, Lapse Heaolu Arengukeskus, Ringo Eco, Kõnnime Koos ja Helge Kool.

Cottonbro Studio Pexels Sleepy Student
https://www.pexels.com/photo/person-in-white-shirt-with-brown-wooden-frame-4769486/

Tags


{"email":"Email address invalid","url":"Website address invalid","required":"Required field missing"}