Haridus 4.0 - kool digitaalses maailmas

– Kersti Peenema, 28.04.2023

Tallinnas toimus linna haridusameti eestvedamisel moodsa õppimise festival iduEDU 2023. Esimesel päeval keskenduti rohkem vaimsele tervisele ning teise päeva fookuses oli rohkem tehnoloogia areng ja muutus, mis see endaga õppimisse ja kooliellu kaasa toob. Ehk siis iduEDU oli õige koht, kus Helgel olla, sest mõlemad teemad lähevad meile väga korda.

Reflekteerides kaht päeva festival ning kombineerides neid varasemate teadmistega, siis mõned tähelepanekud.

Me elame keset paradigma muutust, kus tehnoloogia areng üsna oluliselt muudab meie igapäeva praktikaid, sealhulgas ka õpetamist. Osa meist on veel eituse faasis, mõned ehk chatGPTiga eksperimenteerimise faasis. Kuigi me ei ole chatGPTi laialdast mõju veel näinud, siis tehnoloogia arengutega põhjalikumalt kursis olevad inimesed on ühte meelt – sellel saab olema väga põhjalik mõju meie igapäevaelule. Kuna me täpselt ei oska ette ennustada, missuguseks see mõju kujuneb, siis tasub arengutel hoida kätt pulsil ning hoida hästi avatud meelt.
Peame tegelema hariduse ümbermõtestamisega: miks me õpetame seda, mida me õpetame, mis on hariduse eesmärk ja millised on kõige olulisemad oskused ja teadmised, mida õpilased peaksid omandama. ChatGPT on juba tänaseks õpetanud, et vastuse kvaliteet sõltub küsimuse kvaliteedist ning mitte alati ei ole võimalik vahet teha, kas internetist vastuvaatav info on päriselt tõene või “alternatiivmaailma” peegeldus. Oskus küsida ja olla allikakriitiline on omandanud hoopis uue tähenduse.
Meie koolides on lõhe. Õpilased kuuluvad kõik digital native põlvkonda. Õpetajad ja vanemad on digital immigrant põlvkonna esindajad. See ei ole tavapärane lõhe põlvkondade vahel, vaid me elame koos läbi 4. tööstusrevolutsiooni. Kusjuures mitmeski mõttes on lapsed vanematest pädevamad. Meie lapsed on sündinud digitaalsesse maailma, mõistavad ja mõtestavad seda täiskasvanutest erinevalt. Kui koolid ignoreerivad või eitavad noorte igapäevast digitaalset keskkonda kasvõi seetõttu, et õpetajatel on keeruline tehnoloogia arengutega kursis püsida, siis suureneb lõhe noorte igapäevaste praktikate ning koolielu vahel. See päädib omakorda õpilaste motivatsiooni vähenemisega. Parim viis selle vältimiseks on tõhustada dialoogi noorte ja täiskasvanute (nii õpetajad kui lapsevanemad) vahel.
Oleme Helge vestlustest noortega näinud, et neil on vajaka suhtlemisest, mõtestamisest ja arutlemisest. Dialoogi ja avatud arutelu saab tuua suurepäraselt sisse ka igapäevasesse õppetöösse ning on vajadus ühildada tehnoloogia poolt abistatud õpe avatud aruteluga. Häid ära tõestatud praktikaid ei ole veel olemas – muutus on liiga värske. Need uued praktikad tuleb alles luua ning tõe allikaks on praktika.
Üks osa uutest praktikatest on andmete lugemise ja analüüsimise vajadus. Kuna siingi on heade praktikate puudujääk, siis tuleb need ise luua. Siit omakorda tõusetub andmete, statistika, loogika ja laiemalt matemaatika “kasutajasõbralikuks” tegemise vajalikkus.
See kõik nõuab tänase koolipraktika ja – kultuuri muutust. Muutusega on lihtne: sa kas muudad ise ja omad kontrolli situatsiooni üle või ühel hetkel muudetakse sind. Seejuures tasub meeles pidada, et mida hilisemaks muutus jääb, seda valusam see on kõigile osapooltele.
Tänases koolis on muutus võimalik. Selleks on vaja julgust otsustada, seada prioriteete ning paigutada oma visiooni süsteemi. Uute praktikate loomiseks tuleb kooli kui organisatsiooni õppimine (sh vigade tegemine) normaliseerida ning muuta igapäevapraktikate osaks.
Õpilased tegelikult tahavad, et õpetajad õnnestuksid. Kui õpetaja kohtleb neid võrdväärselt ja austusega, siis ei kipu õpilased petma ega ülesandeid üle jala tegema. Siiras huvi õpilaste ja nende arengu vastu on eduka õppimise üks eelduseid.
Tehnoloogia rakendamine võib olla väikekoolide päästerõngas. Väikekoolide probleem lisaks rahastusele on heade aineõpetajate olemasolu ning nende puudumisel nõrgem haridustase ning õpilaste madalam motivatsioon. Noor saab väga hästi aru, kui klassi ees on kehv õpetaja, keda aine või õpilased ei huvita. See omakorda päädib langeva õpimotivatsiooniga. Kui tehnoloogia abil on võimalik klassiruumi tuua häid õpetajad, siis ka see väikekooli jaoks viis edukaks ellujäämiseks.