English– Kersti Peenema, Helge Kool MTÜ. 08.05.2023
Helge Kool on tänaseks kogunud üle kolme aasta andmeid erinevates Eesti koolides. Valimi pinnalt üldistavaid järeldusi teha ei saa, aga mõtteainest pakub.
Tänaseks fookuseks on ühe klassi olukorra muutumine ning nende muutustega kohanemine. Muutuste valguses esitame küsimuse: “Mis on klassijuhataja roll klassi dünaamika jälgimisel ja kujundamisel?”
Klassidünaamika on ajas muutuv
Meil on tänaseks olemas mitmete klasside kohta aegrida erineva küsitlusajaga ja selle pinnalt näib, et klassi dünaamika võib muutuda ka mujal kui ülemineku– või lõpuklassides, millest varasemalt oleme kirjutanud. Näiteks saame tuua klassi, kus tõsised probleemid keskendumise ning emotsioonidega toimetulekuga kasvasid ühe aasta jooksul pea 10 protsendil õpilastest. Keskendumisega oli lõpuks tõsiseid probleeme suisa 45 protsendil õpilastest.
Ei pea olema valdkonna ekspert mõistmaks, et sellises olukorras edukat õppimist ei toimu ning õpetajate eesmärk ei saa olla tavapärane uue materjali läbimine. Selle asemel tasub fookus seada õppimist toetava keskkonna loomisele. Ehk siis antud juhul tuleb luua tingimused keskendumiseks. Keskkonna sobivus õppija vajadustele toob endaga kaasa paremad õpitulemused. Jättes probleemid õigeaegselt märkamata või lahendamata, võib see anda järgnevatesse aastatesse pikalt tagasilööke nii akadeemistesse tulemustesse kui õpilaste enesekindlusesse.
Klassiruumis tasub alustuseks avada õpilastega dialoog mõistmaks, mis takistab noortel õppimisele keskenduda. Põhjuste tuvastamine aitab kõigil osapooltel õppetööga paremini toime tulla. Seejärel on võimalik samm-sammult toetada noorte keskendumisvõimet.
Klassijuhataja uuenev roll väärib laiemat arutelu
Antud situatsioon on õpetajatele parajaks pähkliks. Igal aineõpetajal ei ole võib-olla mõistlik kõike ülaltoodut eraldiseisvalt teha ning siit tõuseb küsimus: kelle põhiline ülesanne see siis koolis olla võiks. Meie pakume ühe võimaliku vastusena klassijuhatajat.
Tegelikult väärib klassijuhataja roll koolis laiemat diskussiooni. Koolides napib täna vaimse tervise spetsialiste ja eri- ning sotsiaalpedagooge. Samuti ei suuda nad suurtes koolides jälgida kõiki õpilasi. Selles olukorras on õpilaste toetamise ja märkamise ülesanne esmajoones klassijuhataja õlgadel. Seega tasub huvi tunda, kas neil ka ressurssi ja oskusi jagub.
Riiklikku õppekavasse pole klassijuhataja tundi sisse kirjutatud ja koolide praktikad rolli sisustamisel on väga erinevad. Seetõttu kasutatakse praktikas klasside juhatamise puhul nii erinevat terminoloogiat kui ka metoodikaid. Mõnes koolis on klassijuhataja, rühmavanem või noorte mentor väga aktiivne partner õpilastega suhtlemises. Teises koolis pole klassijuhatajatundi ettegi nähtud. Usalduslikud suhted avatud dialoogiks õpilastega vajavad ülesehitamiseks koosolemise aega, mida tänane kool sageli piisavalt ei paku. Seetõttu on ühise aja leidmine kriitilise tähtsusega ning klassijuhataja- ja/või mentoritunnid võiksid leida tee kõikide koolide tunniplaani.
Ühe kooli kahes paralleelklassis võib noorte usaldus oma klassijuhataja vastu olla drastiliselt erinev.
Kuna Eestis on õpetajal suur autonoomia, siis lähenevad ka õpetajad klassijuhataja rolli täitmisesse oma parema äranägemise järgi. On klassijuhatajaid, kes võtavad noortelt saadud tagasiside arutamiseks nii noortega omavahel kui ka kolleegidega, et kutsuda esile positiivset muutust keskkonnas. Samas oleme näinud ka klassi, kus õpilaste ja klassijuhataja vahel igasugune usaldussuhe puudub ning õpilased ei ole nõus edastama klassi koondtulemuste kohta mitte mingit infot oma klassijuhatajale. Muuseas: eeltoodud kaks äärmuslikku näidet pärinevad samast koolist. Seega võivad klassijuhatajate tegevuspraktikad ja õpilaste usaldus klassijuhataja suhtes isegi ühes koolis drastiliselt erineda.
Kas noor usaldab koolis kedagi?
Paraku on üksjagu koole, kus klassijuhataja tunnistab, et kui ta peaks tahtma teemat mõne õpetajaga arutada, siis võivad noori hiljem ainetunnis tabada senisest suuremadki ebameeldivused. Nii ongi klassijuhataja mõnikord lõksus: ühest küljest tahaks noori aidata ning probleemid välja tuua, teisalt riskid seeläbi noorte usalduse kaotusega ning isegi situatsiooni halvendamisega.
Seoses eelnimetatud “soovimatute tagajärgedega” küsisimegi noortelt otse, et kellega nad on valmis dialoogi minema. Oleme küsinud noortelt peale klasside testimist, kes nende meelest oleks õige inimene, kellega klassi üldiseid andmeid jagada. Enim kõlas vastuseks, et klassijuhataja oleks õige inimene. Mõned korrad kuulsime vastuseks ka tugispetsialist (sõltuvalt sellest, kas ja missugune on olnud tugimeeskonna ülesehitus koolis).
Uurisime ka, kas õpilased oleksid valmis jagama ka oma isiklikke tulemusi klassijuhatajaga. Saadud vastuste põhjal saab öelda, et usaldus klassijuhataja vastu varieerub klassiti märkimisväärselt ning kõigub vahemikus 8-92%.
Arvestades, et meil on orienteeruvalt 10-15% noori, kes ei saa oma lähedastelt piisavat tuge, siis nende noorte abivajaduse märkamisel võiks olla klassijuhatajal suur roll. See eeldab omakorda, et õpilaste usaldus klassijuhataja vastu on oluline.
Lõpetame sel korral üleskutsega koolijuhtidele – klassijuhataja rolli mõtestamine koos oma kooli õpetajatega ning ühistes põhimõtetes kokku leppime võiks olla heaks võimaluseks aktiivselt kujundada paremat õpikeskkonda ja õppimise kvaliteeti. Tuge ja ideid saab leida näiteks Tartu Ülikooli eetikakeskuse klassijuhataja käsiraamatust.
Foto: Pexels, Kampus Productions – Cheerful multiethnic students having high five with teacher.
Loe lisaks Helge blogist …
Oleme varasemalt oma blogis kirjutanud kuidas 13-19-aastastel noortel koolis läheb ja kajastanud õpilaste kurnatust, keskendumisvõimet, tunnetega toime tulemist, kiusamist kaasõpilaste poolt, õpetajapoolset kiusamist.
Oleme analüüsinud ka Eesti haridussüsteemi eripärasid: põhikooli lõpuklass kui stressitaluvuse testis ja üleminekuklassid, mis lisavad noortele suurel hulgal erinevate nõudmistega “ülemusi”.
Kolm postitust analüüsisid strateegilisemaid teemasid – kõrgema majandusliku heaoluga riigid jäävad noorte heaolule võlgu ja kuidas VUCA keskkonnas haridusasutuste juhtimine muutub ning kuidas Haridus 4.0 kontekstis on kool digitaalses maailmas ümber kujunemas?
Mõne aja pärast on meil kavas kirjutada intrigeerivast teemast – et kuidas viielised õpetajad võivad mõnikord ise olla kõige kehvemad kohanejad.
Helge Kool on 2019. aastal loodud ja 2020. aastal NULA inkubaatorist tuule tiibadesse saanud algatus, mis soovib luua koolielus andmepõhiseid muudatusi õpilaste läbipõlemise vähendamiseks ja ennetamiseks. Tegevused on teaduspõhised, esiplaanile seatakse noorte huvid ning neid kaasatakse ka lahenduste leidmise juurde.
Heateo Mõjufond on 2018. aastal loodud Eesti esimene filantroopiafond, kuhu panustavad ühiselt Eestist hoolivad eraisikud ja ettevõtted. Fondi toel on saanud oma tegevust laiendada Kiusamisvaba Kool, SPIN programm, Asendusõpetajate programm, Käpp ja Käsi, Peaasjad, Lapse Heaolu Arengukeskus, Ringo Eco, Kõnnime Koos ja Helge Kool.
