– Kersti Peenema, Helge Kool MTÜ. 22.05.2024
Iga kevadega käivad kaasas koolides 9. ja 12. klassi lõpetajate koolinoorte pingelised ja toimekad ajad. Koolid valmistuvad nii uute õpilaste sisseastumiskatseteks kui ka koolilõpueksamisteks ja õpilased valmistuvad neid samu katseid ja eksameid edukalt läbima ning kindlustama endale vääriline edasiõppimise võimalus.
Me oleme Helge Koolis uurinud ja jaganud ka avalikkusega 9. klassi koolinoorte toimetulekut antud õppeaastaga (loe meie artikleid: siit ja siit). Nii pöördus Pealtnägija saate tiim meie poole kommenteerimaks meie kogemusi ja teadmisi 9. klassi õpilaste käekäigust ja toimetulekust gümnaasiumi sisseastumiskatsetel.
Tänaseks on Helge Kool mõõtnud 4 aasta vältel erinevate 13-19-aastaste noorte seisundit. 2024. aasta kevadsemestril on meil värsked andmed 786 põhikooli lõpetaja kohta 18 koolist. Lähinädalatel postitame uute andmete põhjal täiendavaid mõtteid blogisse.
Gümnaasiumite sisseastumiste taustast
Kuigi 9. klassis toimuv on kõigile osapooltele hästi teada- hariduse korraldajad, koolid ja lapsevanemad on kursis, et õpilased on stressis ja endale (parima) võimaliku koha kindlustamiseks teevad sisseastumiskatseid (väga) mitmetesse koolidesse. Koolide testid, võimalusel vestlused, millest tekivad pingeread ning ootejärjekorrad- see trall kestab veebruarist juunini, osade jaoks veelgi pikemalt. Mai lõpus lisanduvad põhikooli lõpueksamid.
Pealtnägija viskas õhku hüpoteesi, kas antud mudel ei ole liiga stressirohke ja selle asemel võiksid koolid sisseastumiskatseid viia läbi vaid õppija tunnistuse (õpilaste jooksvad hinded) ja vestluse baasil. Selleks kaasas Pealtnägija neli noort, kes pidasid videopäevikut, kus ilmevad nende kogemused, raskused ja rõõmud.
Helge Kooli tehnoloogia abil saavad üle Eesti koolid regulaarselt mõõta õppijate toimetulekut. Kui mõõtmisi teha regulaarselt ning kõrvutada 9. klasside tulemusi teiste klasside tulemustega, joonistuvad välja kõnekad andmed. Näeme, et just teaduspõhise mõõtmise toel ning andmetele baseerudes, saavad nii koolid kui ka iga õpilane personaalselt teha teadlikke ja vajalikke otsuseid.
Lisaks oma andmetest tulenevatele teadmistele vestlesime mitmete koolide esindajatega kui ka noorte ja lapsevanematega ning Pealtnägijas kommenteerisime sümbioosi kõikidest allikatest.
Põhikooli lõpetamise süsteem ON katki
45% 9.klassi õpilastest tunneb tihti, et nad pole õppimises piisavalt head. Kui tore on minna iga päev tööle ja tunda, et sa ei ole selles piisavalt hea? Või kui mõtled tööasjade peale pidevalt ka omal vabal ajal? Seejuures saadavad sind sagenenud pea- või seljavalud.
Kuidagi ei ole õigustatud ootus, et noor, kes on sellel hetkel 15. või 16. aastane, peaks iseseisvalt oskama või suutma selles olukorras ennast leida, rahustada ning ratsionaalseid otsuseid teha. Koolinoori ja nende eluteed toetav süsteem tuleb siiski luua täiskasvanute poolt ja seda koostöös ning ühtses toimimises hariduse korraldajate, koolide ja lastevanemate poolt.
Igaühel meist on oma roll ja suutlikkus noori toetada. Me oleme jäänud täiskasvanutena sellega hiljaks, me kaotame nii mitmedki lapsed või teeme nad katki. Oleks hädasti vaja kogu süsteem valge paberina lauale võtta ja uuesti kokku panna. Tore, et haridusminister on lubanud siin midagi ette võtta.
Dialoog noortega on võti
Dialoogi eeldus on huvi ja soov oma vestluspartnerit tundma õppida, mõista ja temast lähtuvalt vestlust suunata. Sellel sõnumil on mitu publikut.
Dialoog olemasoleva kooli poolt. Teie tunnete oma koolinoori: kas te näete nendes potentsiaali, kas te olete nende usalduse ja austuse ära teeninud ja oskate oma ekspertiisiga toetada noort enese tundmisel ja oma eluks sobivaima õpiotsuse tegemisel? Head näited on koolidest, kes korraldavad karjääripäevi, kutsuvad erinevate valdkondade esindajaid kooli oma ametit tutvustama ning pakuvad töövarjutamispäevadega võimalust noorel minna teda huvitava eriala inimese päris tööelu uudistama.
Dialoog uue kooliga. See algab noorel tutvudes potentsiaalse gümnaasiumi või kutsekooliga kas kodulehe kaudu või sõbra kaudu. Mis info on koolide kodulehtedel olemas – kas igal koolil on selge, mis on tema unikaalsus ja tugevus, miks peaks õpilane just selle kooli valima või milline õpilane saaks õitsema selles koolis õppides?
Järgmine ja väga oluline dialoogi koht on sisseastumisvestlus. Koolide jaoks on see koht, kus tutvuda ja nö üle vaadata õpilane. Õpilase jaoks on see koht, kus suure tõenäosusega esmakordselt minna vastavasse kooli ning tutvuda selle kooli esindajaga. Kooli valimiskomisjoni liige esindab kooli ja on selle kooli visiitkaart. See millise mulje antud kooli esindaja (üks või mitu) vestlusel noorele jätab, määrab väga suures osas kuvandi, mis noorel kooli osas tekib. Kas see on meeldiv või ebameeldiv, kas see oli vestlus või ülekuulamine.
Ka Pealtnägija loos tõi üks õpilane välja, et kool ja vestlus jättis talle sümpaatse mulje ja ta otsustas selle kooli kasuks. Niisiis on koolidel suurepärased võimalused oma kommunikatsiooniga nii kodulehe kui esindajate poolt rääkida oma kooli lugu ja sõnastada millised õpilased selles koolis õitsevad ja mida noor sellest koolist endale kaasa saab.
Dialoog kodus. Lapsevanematena saame väga palju ära teha. Aidata lapsel ennast tundma õppida (mitte lapsevanema enda unistusi teoks teha) ja saavutada vajalik ja ehe enesekindlus. Enesekindlus on see, kus laps teab kes ta on ja näeb enda potentsiaali ning tajub iga keharakuga, et ta on hinnatud ja aktsepteeritud just sellisena nagu ta on. Ei tasu karta, et nooruk on siis mugavustsoonis ja liiga enesekindel. Liigne näiline enesekindlus on pigem märk siiski sisemisest ebakindlusest.
Mugavustsoonis inimene ei arene, aga mitte ükski 15-16 aastane ei ole mugavustsoonis kui kogu maailm on nende ees valla ja otsuseid, mis on sageli esmakordsed, tuleb teha iga päev. Küll aga aitab lähedaste pakutav psühholoogiline turvalisus ajul erinevate emotsioonidega ja infoga edukamalt toime tulla. See turvatunne, et ma võin küsida, eksida ja katsetada – see on oluline, sest just seda kõike selles vanuses teha tulebki. Kui mitte nüüd, siis millal? Kui mitte kodu toel, siis kuidas?
Kohalik gümnaasium, riigigümnaasium või kutsekool?
Kuidas jõuame olukorrani, et noor saab hea ja kvaliteetse hariduse igast Eesti koolist? Kuidas jõuame sinna, et kõige lähemal asuv kool on alati hea valik, nii et noor ei pea muretsema, mis võimalusi ta omab peale selle kooli lõpetamist, vaid omab kindlust, et ta saab igal juhul hea hariduse ja ainus reaalne eeldus on tema enda pühendumus ja töökus.
Pealtnägija uuris, kuidas 9. klassi õpilased tulevad toime gümnaasiumi sisseastumiskatsetega. Kevadine periood on nii õpilastele kui ka koolidele pingeline, kuna noored valmistuvad eksamiteks ja katseteks, mis määravad nende edasise haridustee. Pealtnägija intervjueeris Helge Kooli esindajaid ning kaasas uurimusse neli noort, kes pidasid videopäevikut, kajastades oma kogemusi ja väljakutseid.
Tõdesime, et praegune süsteem tekitab palju stressi ja noored vajavad rohkem täiskasvanute tuge. Pealtnägija soovitab kaaluda alternatiivset sisseastumissüsteemi, mis põhineks jooksvatel hinnetel ja vestlustel. Helge Koolina rõhutasime dialoogi olulisust kooli, kodu ja õpilaste vahel, et toetada noorte arengut ja enesekindlust ning kinnitame, et praegune süsteem vajab ümberkorraldust, et paremini toetada noori nende haridusteel ja vähendada stressi.
Vt Pealtnägija saatelõik: https://www.err.ee/1609349094/pealtnagija-nelja-pohikoolilopetaja-videopaevik-koolilopupingetest
