Helge Kooli uuring: Eesti üheksanda klassi õpilase argipäev on kui 50 punast varjundit

– Kersti Peenema, Helge Kool MTÜ. 15.11.2023

Üheksandike jaoks on kooliaasta algus erinev kogemus võrreldes mistahes muu klassiga, mida noored läbivad kaheteistkümne kooliaasta jooksul. Oleme ka varem 9. klasside tulemustest kirjutanud. Sedapuhku läheme süvitsi.

Helge Kooli viimasest uuringust selgub, et juba esimestest septembri nädalatest alates kogevad sageli need noorukid stressi ja toimetulekuraskusi, ja need mured jäävad tihti püsima kogu kooliaasta vältel. Mõnel nädalal võib nende stress olla heledama varjundiga, teisel nädalal väga tume, kuid üks asi on kindel – punase varjundiga on suurem osa noori terve kooliaasta. Analüüsime, et mis selle pinge tegelikult põhjustab ja juurdleme kas see on vältimatu.

Oleme andmeid õpilaste heaolu kohta kogunud ja analüüsinud nüüdseks juba mitu aastat. Kuigi andmed ei võimalda teha üldistusi kõikide õpilaste kohta, näitavad nad siiski selget trendi. Andmed pärinevad noorte endi hinnangutest nende toimetulekule koolis ning vestlustest nii noorte endi kui koolipsühholoogidega.

Mida andmed räägivad 9ndate klasside kohta?

Tänu sellele teame, et alates septembri kolmandast nädalast on üheksanda klassi õpilased pinges ja stressis. Mõned neist omavad võimalust ja julgust pöörduda abi saamiseks koolipsühholoogi poole, ning mõnedes koolides on edukalt rakendatud mentorsüsteemi. On noori, kellel on aus ja toetav suhe perega. Kuid on palju noori, kellel puuduvad eelmainitud toetavad võimalused. Näiteks 10-15 % noortest ei oma mitte ainsatki usaldusväärset lähedast inimest, kellelt vajadusel tuge saada.

“On oluline rõhutada, et hoolt ja tuge vajavad absoluutselt kõik üheksanda klassi õpilased. Üheksandas klassis näeme õppeaasta jooksul vaid 50 erinevat punast varjundit – olgu see siis kõige tublim ja julgem nooruk, olgu see pealtnäha rõõmus ja lõbus üheksandik või vaikne ja omaette olev nokitseja.” 

Ühelt poolt on kooliaasta tempokas. Edukas õppekava läbimine nõuab noorelt täielikku pühendumist, ka varasemate teadmiste meeldetuletamist ning sageli asendab senise lõbusa koolilapse tõsine ja eesmärgikindel nooruk. Samas selgub andmetest, et tohutu stress noortes ei tulene mitte ainult õppekava läbimisest. Stress ja pinge tulenevad peamiselt keskkonnast, kus kõik osapooled, kellega noorukid kõige enam kokku puutuvad omavad rolli: õpetajad, lapsevanemad, kaasõpilased ja koolisüsteem tervikuna.

9. klassis kasvab õpilaste vastumeelsus kooli suhtes

Helge Kooli andmeid uurides soovisime paremini mõista, milles täpsemalt seisnevad 9. klasside õpilaste erinevad näitajad teistest õppuritest. Ilmselt pole üllatuseks, et lõpuklasside õpilaste väsimuse tase on kõrgem. Sellele lisanduvad magamisprobleemid, kõrgem ärevus ja sagedasemad pea-, selja- või kõhuvalud.

Korrelatsioonianalüüs toob esile mitu olulist aspekti, mis aitavad mõista 9. klassi õpilaste erinevusi varasematest põhikooli klassidest. Selgus, et selgelt eristub 9. klassi õpilaste kõrgem vastumeelsus kooli suhtes. Andmete edasise detailsema analüüsi käigus ilmnes, et vastumeelsust kooli suhtes mõjutavad omakorda kõige enam järgmised kolm aspekti, mis kogu õpilaste valimiga võrreldes on 9. klasside puhul märkimisväärselt erinevad:

1. Konfliktid õpetajatega.
2. Tunne, et hätta sattudes ei saa noor abi.
3. Tunne, et noor pole õppimises piisavalt hea.

9. klassis kasvab konfliktide arv õpetajatega

“Õpilased on tunnistanud, et õpetajad avaldavad neile tugevat survet heade eksamitulemuste saavutamiseks. Mõnes koolis on head eksamitulemused otseselt seotud õpetajate tulemustasuga, viies nii õppetegevuse fookuse välisel motivatsioonil põhinevale sooritusele, mitte arendades sisemist motivatsiooni meisterlikkuse saavutamiseks. On isegi juhtumeid, kus õpetajad on õpilaste survestamist oma tulemustasuga õigustanud, mis on täiesti lubamatu. Nii on konfliktid kerged tekkima.”

Üllatuslikult paljastasid andmed, et üheksandikud raporteerivad kõrgemat taset kiusamises. Siiski ei ole tegu niivõrd klassikaaslaste poolse kiusamisega, nagu nooremates klassides või mida me tavaliselt kiusamise probleemina teadvustame. 9. klassi õpilaste puhul ilmneb tugev seos kiusamise ja konfliktide vahel, mis tekivad õpetajatega. Nii on mitmedki tugispetsialistid tunnistanud, et paremate tulemuste sihtimise teel võib juhtuda, et õpetajate käitumine ületab noorte poolt tajutava õigluse piiri.
Toome välja ohukoha:

“On teada, et konfliktid õpetajatega kahjustavad oluliselt õpimotivatsiooni. Nende tagajärjed võivad olla pikaajalised ja mõjutada enamat kui ühte õppeainet. Lisaks mõjutavad konfliktid kogu klassi dünaamikat ja kahjustada saab ka kõrvalseisjate turvatunne ning soov õppimisse panustada.”

Noored soovivad saavutada edu

Vestlustest noortega on selgunud, et septembri alguses pannakse neile suur surve peale, kuna gümnaasiumikohtade nimel käib tihe konkurents.

“On oluline mõista, et ka noored soovivad saavutada edu ja panevad seetõttu endale ise suure koormuse ja pinge peale. Kui sellele lisandub veel täiendav edusurve õpetajatelt ja vanematelt, siis muutub olukord noortele liialt koormavaks. Liigne stress viib tähelepanu meeldivast õppimisest eemale ning võtab osa õpinguteks vajalikust energiast hoopis stressiga toimetulekule. On palju tõenduspõhiseid kinnitusi, et inimene ei õpi pideva stressi olukorra tingimustes paremini, vastupidi, me väsime ja meie õppimise kvaliteet kannatab.”

Allpool soovitused, mida silmas pidada noortele soodsa keskkonna loomisel ja pingete leevendamisel.

Soovitused noorte toetamiseks.

Õpetajatena ja koolijuhtidena:

1. Hoidke silmas noorte motivatsiooni ja soovi õppida. Tunnustage noorte individuaalseid eripärasid ning ärge survestage neid konkreetse aine suhtes, kui see pole nende tuleviku seisukohast absoluutselt vajalik.
2. Kuigi head eksamitulemused on olulised, ärge siduge neid otseselt õpetajate tulemusnäitajatega, kuna see võib kahjustada õpilaste õpimotivatsiooni.
3. Usaldage oma õpilasi – see on ainus viis, kuidas nad saavad terveks ja edukaks kasvada.

Lapsevanematena:

1. Mõistke, et 9. klass on noortele keeruline periood, kus neil tuleb end korduvalt tõestada. Täiendava survestamise asemel püüdke noort rohkem mõista ja toetada, sellest on tal kasu rohkem kui millestki muust.
2. Pöörake erilist tähelepanu noorte elustiilile ja jälgige nende uneharjumusi. Ärge laske neil unepuuduse tõttu kannatada. Piisav ja kvaliteetne uni on üks parimaid viise noorte toetamiseks ja edu saavutamiseks.

Kõigi osapoolte ootused üheksandike suhtes on äärmiselt kõrged – ühiskond, koolipere, vanemad ja noored ise seavad liiga kõrged nõudmised ja edusurve. Samas ei ole vältimatu, et üheksandikud peaksid terve aasta kogema nagu elaksid nad 50 punase varjundiga.

Lahendus on tegelikult reaalne ja lihtne – me peaksime olema 9. klassi õpilaste suhtes mõistvamad ja toetavamad. Selleks peame usaldama noori, mitte jätma neid hätta sattudes üksinda ja toetama nende sisemist motivatsiooni meisterlikkuse saavutamisel.

Ainult nii saame tagada, et lisaks suurepärastele PISA testi tulemustele kasvavad noored tasakaalukateks, terveteks ja edukalt toimetulevateks täiskasvanuteks, kes soovivad ja suudavad edukalt panustada ühiskonda ja majandusse. Kas mitte see ei ole pikas perspektiivis tähtis ja ühine roll nii lastevanemate kui õpetajate ja koolijuhtidena?

Helge Kooli taustast

Helge Kool on 2019. aastal loodud ja 2020. aastal NULA inkubaatorist tuule tiibadesse saanud algatus, mis soovib luua koolielus andmepõhiseid muudatusi õpilaste läbipõlemise vähendamiseks ja ennetamiseks. Tegevused on teaduspõhised, esiplaanile seatakse noorte huvid ning neid kaasatakse ka lahenduste leidmise juurde.

Heateo Mõjufond on 2018. aastal loodud Eesti esimene filantroopiafond, kuhu panustavad ühiselt Eestist hoolivad eraisikud ja ettevõtted. Fondi toel on saanud oma tegevust laiendada Kiusamisvaba Kool, SPIN programm, Asendusõpetajate programm, Käpp ja Käsi, Peaasjad, Lapse Heaolu Arengukeskus, Ringo Eco, Kõnnime Koos ja Helge Kool.

Loe lisaks Helge blogist …

Oleme varasemalt oma blogis kirjutanud kuidas 13-19-aastastel noortel koolis läheb ja kajastanud õpilaste kurnatust,  keskendumisvõimet,  tunnetega toime tulemist, kiusamist kaasõpilaste poolt, õpetajapoolset kiusamist.

Oleme analüüsinud ka Eesti haridussüsteemi eripärasid: põhikooli lõpuklass kui stressitaluvuse testis ja üleminekuklassid, mis lisavad noortele suurel hulgal erinevate nõudmistega “ülemusi”, klassijuhataja rolli ja selle muutumist.

Kolm postitust analüüsisid strateegilisemaid teemasid – kõrgema majandusliku heaoluga riigid jäävad noorte heaolule võlgu ja kuidas VUCA keskkonnas haridusasutuste juhtimine muutub ning kuidas Haridus 4.0 kontekstis on kool digitaalses maailmas ümber kujunemas?