Eesti– Kersti Peenema, Helge Kool MTÜ. 15.06.2023
Antud artikkel Andmete ja dialoogi roll noorte heaolu toetamisel ilmus algselt noortevaldkonna ajakirjas MIHUS nr.39 väljaandes 2023.a juunis. Mitteformaalsele haridusele keskenduvat ajakirja MIHUS annab välja Haridus- ja Noorteameti (Harno) Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuuri noorteprogrammide keskus.
Meie ees lahtirulluv neljas tööstusrevolutsioon on toonud kaasa digitehnoloogial põhinevate lahenduste plahvatuse ja klassiruumi on jõudnud digitaalse õppevara kõrval ka lahendused, mille eesmärk on toetada noorte heaolu. Kui rahvusvaheliselt on võimalik leida rakendusi vaimse tervise valdkonnas näiteks harimiseks, diagnostikaks, teraapiaks või lihtsate heaolu toetavate harjumuste kujundamiseks, siis Eestis on vähemalt esialgu noortele mõeldud lahenduste hulk piiratud. Kuigi ingliskeelseid lahendusi on muljetavaldavalt palju, on eestikeelsetel siiski eelis: oma emakeeles on keerulistel teemadel lihtsam mõelda ja kõnelda.
Kuidas Helge noori toetab?
Ühena noorte heaolu toetavatest lahendustest oleme Helge Kool MTÜs nüüdseks neli aastat noortelt küsinud, kuidas neil läheb. Noored täidavad anonüümse ankeedi, mille lõpus saavad nad iseenda vaimse heaolu kohta personaalset tagasisidet koos soovitustega. Kool saab aga anonüümsed üldistatud klassipõhised andmed noorte üldise tunnetatud kurnatuse, keskendumise, emotsioonidega toimetuleku, sotsiaalsete suhete, kooliga toimetuleku ning üldise füüsilise enesetunde kohta.
Esmalt tutvuvad noored enda kohta käiva tagasisidega. Seejärel on huvi korral võimalik liikuda edasi kogu klassi puudutava statistika juurde. Tarkvara võimaldab kohe pärast testi täitmist seinale kuvada klassi agregeeritud statistikat eri kategooriate kaupa. Edasi saab juba korraldada juhendatud arutelu kogu klassi statistika põhjal. Meie senise kogemuse kohaselt ei ole mitte ükski klass sellest võimalusest loobunud. Noori väga huvitab, kuidas nende lähimal kogukonnal läheb.
Arutelu kannab endas kaht eesmärki: ühest küljest tekivad selle käigus kvalitatiivsed andmed, mis täiendavad, täpsustavad või selgitavad ankeedi tulemusi. Teisalt on aga arutelu noorte jaoks võimalus aktiivselt oma heaolu ning seda toetavaid või takistavaid tegureid paremini tundma õppida ja mõtestada.
Oleme kolme aasta kogemuse pikemalt kokku võtnud Helge Kooli blogis, kuid peatume siinkohal paaril olulisemal tähelepanekul.
Noored soovivad kaasa rääkida oma tuleviku teemal
Esiteks, noorte soov ja valmisolek erinevatel teemadel arutleda ja kaasa mõelda on väga suur. Olgu selleks siis tagasiside koolile kultuuri ja keskkonda kujundavate ettepanekute kujul (näiteks jõulukaunistused), isiklike harjumuste kujundamise võimalused või lihtsalt reflekteerimine, kuidas maailmas toimuv noorte emotsioonidega toimetulekut mõjutab.
Koolid ja õpetajad reageerivad andmetele väga erinevalt. Mõned võtavad tulemusi nähes kaitsepositsiooni ja leiavad vabandusi, miks andmed justkui ei peegelda tegelikku olukorda, ning väldivad seeläbi dialoogi astumist. Oleme kuulnud sildistamist, et noored ongi sellised, õpilased ei ole olnud oma vastustes ausad või et haridustöötajad juba teadsid neid tulemusi. Oleme näinud ka seda, kuidas õpetaja hakkab noorte juuresolekul nende vastuseid tühistama või ümber pöörama. Need on kurvad hetked, sest mööda on lastud suurepärane võimalus noortega erinevatel teemadel arutleda ning seda tehes ehitada üles vastastikune usaldus ja seotus.
Õnneks leidub ka vastupidiseid näiteid. On õpetajaid, kes muudavad tagasiside tulemusel õpetamismeetodit. Või näiteks loob õpetaja dokumendi, kuhu noored saavad anonüümselt oma emotsioonidega seotud küsimused ja mured kirja panna ning kirjutatu üle arutletakse järgmises klassijuhatajatunnis. Üks tugispetsialist kasutas noorte avamiseks ja nendega vestluse alustamiseks väidet, et noored ise on oma elu eksperdid ja ainult nemad saavad uut infot iseenda jaoks lahti mõtestada. Sellise avanguga toetab tugispetsialist noore kompetentsust ning see annab tema sõnadele ja arvamustele tähenduse ja kaalu.
Noored tahavad kuulata üksteiste kogemustest
Teiseks, noori huvitavad nende kaaslaste toimetulekumeetodid. Andmetest tuleb ühe peamise probleemina välja noorte suur kurnatus. Klassiruumis teemat käsitledes on võimalik arutelule pidurit tõmmata näiteks väitega, et väljas on kevad, ilm on ilus ja mis teil nüüd siis nii väga ikka viga on. Aga alternatiivne võimalus on koos noortega analüüsida nende igapäevaharjumusi hommikusöögist digihügieenini välja. Parimad hetked neis aruteludes on, kui noored hakkavad jagama häid meetodeid, mis nende puhul töötavad. Nii näiteks oleme kuulnud mitmes klassis, kuidas noored ise oma telefoni kasutamise aega jälgivad ja milline mõju on sellel nende igapäevasele toimetulekule olnud. Noored teavad heaolu mõjutavatest teguritest tegelikult väga palju. Ühised rühmatööd ja arutelud saavad pakkuda tuge teadmiste mõtestamisel ja igapäevaellu rakendamisel ning toetada enesejuhtimisoskuste kujunemist.
Samuti aitab klassipõhiste andmete visualiseerimine kaasa teadvustamisele, et mitte kõigil ei lähe nii nagu minul, aga enamikus kategooriates läheb minuga sarnaselt veel päris mitmel kaaslasel.
Koole, kus töötajad julgevad katsetada, iseloomustab sageli arutelusid toetav kultuur. Noortega dialoogi astumine neile olulistel teemadel eeldab kooli töötajalt suurt avatust ning eelkõige kuulamisoskust. Dialoog õpilastega aitab luua ühiseid väärtusi ja eesmärke ning tugevdab koolikultuuri. See võimestab noori võtma vastutust nii iseenda kui ka oma õppimise ja ümbritseva keskkonna eest, suurendab lahendustele keskendunud mõtlemist ning edendab sotsiaalseid oskuseid.
Tähtis on noorte ootustele adekvaatne vastamine
Kolmandaks on oluline noorte ootuste juhtimine muudatuste elluviimisel. Seda saab teha noori juhtimisse ja otsustamisse kaasates. Loomulikult peab kool pärast dialoogi olema valmis muudatusi tegema, et kujundada keskkond koos noortega nende vajadustele sobivamaks. Sealjuures on väga tähtis noorte kaasamine otsuste tegemisse ning nende muudatusega seotud ootuste juhtimine. Oleme arutelude käigus noortelt korduvalt kuulnud, et nad on kooli ühest või teisest probleemist teavitanud, aga „midagi ju ei muutu“. See tõdemus vähendab tugevalt noorte motivatsiooni nii paremini õppida kui ka ümbritseva keskkonna muutmises kaasa rääkida. Nii olemegi mitme koolitöötaja suust kuulnud, et õpilaste hulgas on hakanud levima quiet quitting ehk olukord, kus õpilased panustavad kooliga seotud tegevustesse minimaalselt.
Samas ootavad noored, et kui nad on kooli probleemist teavitanud, siis olukord muutub kiiresti. Sageli on need probleemid aga keerulised ning koolijuhtidel on nende läbimõtlemiseks ja muudatuse ettevalmistamiseks vaja aega. Muudatused toimuvad seega palju aeglasemalt, kui noored sooviksid. Sellises olukorras on kõige tähtsam noorte ootuste juhtimine. Lahenduseks võib olla noorte senisest suurem kaasamine nii kooli juhtimisse, otsustamisse kui ka muudatuste ettevalmistamisse.
Kuidas toimub hariduse digitaliseerimine ja andmepõhiseks muutmine
Helge Kooli senise kogemuse kokkuvõtteks võib öelda, et meil on haridussüsteemis põlvkondadevaheline lõhe, sest täiskasvanud ja praegused noored on kasvanud väga erinevas keskkonnas. Kui suur osa õpetajaid ja noorsootöötajaid mäletab aega, kui lauatelefon ja värviteler oli väheste luksus, siis tänapäeva noored on sündinud tehnoloogiat täis maailma, kus tempo on kiirem ja mis on noorte suhtes nõudlikum. Noored on mitmes valdkonnas täiskasvanutest kompetentsemad. Seda tunnistades ning oma elukogemusega toetades saame dialoogi abil ehitada sidusamat ja arvestavamat ühiskonda, kus väärtustatakse oma arvamuse väljendamist ja argumenteerimist, aga ka suutlikkust erisustega arvestada ning kompromisse leida. Paremaks mõistmiseks peame täiskasvanutena tegema esimese sammu ja astuma noortega dialoogi. Andmed noorte kohta võivad aidata meil seda sisukamalt teha.
Kuna liigume üha rohkem andmepõhisesse haridussüsteemi, siis jõuavad digilahendused ja andmepõhisus kindlasti ka noorsootöösse ja mitteformaalsesse haridusse. Seega tasub ka noorsootöötajatel ja huvihariduse õpetajatel endilt küsida, kuidas digitaalseid andmeid parimal võimalikul viisil oma tööeesmärkide saavutamiseks kasutada.
Õppetunnid noorsootöötajate ja huvihariduse jaoks
Helgel on peale töölaua olemas ka mobiiliäpp, kus noor saab ise oma toimetulekut hinnata ning talle antakse selle kohta tagasisidet. Seega ei pea hindamisse alati olema kaasatud kool, vaid noored saavad seda ka ise teha. Kui noore ja noorsootöötaja vahel on usalduslik suhe, siis võib noorsootöötaja vajaduse korral ise noore äppi suunata ning temaga koos tulemusi analüüsida. Nii saab ka noorsootöötaja andmepõhise vaate noore olukorrast ja mõistab paremini, milles noor tuge vajab.
Huvikoolid ootavad mõnikord noortelt ülihead sooritust või tulemust. Liigne koormus võib päädida aga sellega, et noor loobub huviharidusest. Alati ei ole vaja tulemust, mõnikord on noorel vaja lihtsalt tuge või kohta, kus olla ja kuhu kuuluda, ning andmed tema olukorra kohta aitavad sellist vajadust paremini tuvastada. Pikemas perspektiivis on meil plaanis jõuda rakendusega ka huvikoolideni ning pakkuda just huvikoolidele sobivat lahendust.
Arvestades, et noorsootöö ja huviharidus saavad toetada noorte heaolu, on formaalse ja mitteformaalse hariduse koostöö noore toetamisel kindlasti oodatud. See eeldab lähenemist noorele kui tervikule, kus oluline ei ole ainult akadeemiline edukus, vaid ka noore üldine rahul- ja heaolu. Kuidas tekitada paremat sümbioosi formaalse ja mitteformaalse hariduse vahel, on seega küsimus, mis lähiaastatel tõenäoliselt palju tähelepanu saab. Ma ei ole kindel, et meil on praegu hea vastus olemas, kuid paremad andmed noorte kohta võivad terviklikuma lähenemise kujundamist toetada. Igal juhul on mitteformaalne haridus ressurss, mida noorte heaolu toetamisse kaasata.
Siit ka üleskutse – ootame noorsootöötajatelt ja mitteformaalse hariduse esindajatelt teavet selle kohta, millised andmed aitaksid Helge rakendust veel paremaks teha.
Loe lisaks Helge blogist …
Oleme varasemalt oma blogis kirjutanud kuidas 13-19-aastastel noortel koolis läheb ja kajastanud õpilaste kurnatust, keskendumisvõimet, tunnetega toime tulemist, kiusamist kaasõpilaste poolt, õpetajapoolset kiusamist.
Oleme analüüsinud ka Eesti haridussüsteemi eripärasid: põhikooli lõpuklass kui stressitaluvuse testis ja üleminekuklassid, mis lisavad noortele suurel hulgal erinevate nõudmistega “ülemusi”, klassijuhataja rolli ja selle muutumist.
Kolm postitust analüüsisid strateegilisemaid teemasid – kõrgema majandusliku heaoluga riigid jäävad noorte heaolule võlgu ja kuidas VUCA keskkonnas haridusasutuste juhtimine muutub ning kuidas Haridus 4.0 kontekstis on kool digitaalses maailmas ümber kujunemas?
Helge taustast
Helge Kool on 2019. aastal loodud ja 2020. aastal NULA inkubaatorist tuule tiibadesse saanud algatus, mis soovib luua koolielus andmepõhiseid muudatusi õpilaste läbipõlemise vähendamiseks ja ennetamiseks. Tegevused on teaduspõhised, esiplaanile seatakse noorte huvid ning neid kaasatakse ka lahenduste leidmise juurde.
Heateo Mõjufond on 2018. aastal loodud Eesti esimene filantroopiafond, kuhu panustavad ühiselt Eestist hoolivad eraisikud ja ettevõtted. Fondi toel on saanud oma tegevust laiendada Kiusamisvaba Kool, SPIN programm, Asendusõpetajate programm, Käpp ja Käsi, Peaasjad, Lapse Heaolu Arengukeskus, Ringo Eco, Kõnnime Koos ja Helge Kool.
Foto: “Photo Of People Working Near Brown Wooden Table” by Fauxels, Pexels: https://www.pexels.com/photo/photo-of-people-working-near-brown-wooden-table-3184162/
