– Kersti Peenema, Helge Kool MTÜ. 14.02.2023
Helge Kool on tänaseks kogunud üle 3 aasta andmeid erinevates Eesti koolides. Meie valim ei võimalda teha üldistusi, aga pakub vast koolidele mõtteainet. Oleme hiljuti oma andmete valguses kirjutanud sellest, kuidas 13-19-aastastel noortel koolis läheb ja kajastanud õpilaste kurnatust, keskendumisvõimet, tunnetega toime tulemist, kiusamist kaasõpilaste poolt ja tundlikuma teemana eelmisest nädalast ka õpetajapoolset kiusamist.
Täna on meie fookuses üks murelikuks tegev teema – nimelt üheksandad klassid. Praegune artikkel on lühike sissevaade. Siin oleme kirjutanud põhjalikuma analüüsi.
9. klass kui aastane stressitaluvuse test
Meil on tänaseks olemas mitmete klasside kohta aegrida erineva küsitlusajaga ning ka sama lennu klasside võrdluses samal ajahetkel. Andmete pinnalt joonistuvad välja mõned reeglipärasused: näiteks 9.klasside oluliselt keerulisem seis võrreldes teistega. Seejuures ei pruugi see 9.klass üldse olla õpetajate jaoks kõige keerulisem klass õpetada.
Andmetest selgub, et 9. klasside olukord “kukub punasesse” mitmes kategoorias juba sügise hakul. Nii näiteks oleme näinud põhikooli lõpuklassi, kus juba enne esimest koolivaheaega oli 2/3 õpilaste jaoks olukord koolis nii keeruline, et oodata neilt edukat õppimist oleks naiivne. Paradoksaalselt aga just seda lõpuklassi õpilastelt oodatakse.
Õpilastega tulemusi arutades selgus, et nende jaoks on probleemiks väliste osapoolte seatav edusurve ning nende ootustele vastamine. Juba sügise alguses rõhutavad õpetajad ja lapsevanemad vajadust nüüd tõsiselt õppida, sest sellest sõltub gümnaasiumisse sisse saamine ning parem elujärg. See toob omakorda endaga kaasa suurenenud õpikoormuse, väsimuse ja kõrge emotsionaalse pinge. Survestades õpilasi tegema rohkem, õppima paremini ja olema hariduses edukad, paneme noortele peale suure surve, mis tegelikkuses saboteerib tulemuslikku õppimist ning seeläbi ka saadavaid tulemusi.
Üks suuremad stressiallikaid näibki olema soov gümnaasiumisse sisse saada. Kui arvestada, et mõnes koolis algab gümnaasiumi sisseastumiseksamite ettevalmistus juba 6.- 7. klassis, siis hiilib edukuse stress õpilastele ligi juba varem.
Eks kõrgem haridus kipub tagama parema toimetuleku hiljem. Soovides noortele tulevikuks ainult head, tundub mõistlik suunata neid just eelkõige gümnaasiumiharidust omandama. Samuti ei pruugi noor selles vanuses veel teada, mis on tema sügavamad huvid, ning ta ei ole valmis tegema erialavalikut. Gümnaasium annab suurepärase võimaluse valiku tegemine mõneks ajaks edasi lükata. Kolmas aspekt on kutsekoolide maine tupikteena. Kuigi meil on edulugusid, kus kutsekoolist on võimalik liikuda ka ülikooli, on need pigem jätkuvalt siiski harvad.
Üle ega ümber ei saa ka gümnaasiumikohtade regionaalsest jaotusest. Mõnikord ei jagu kohti sinna, kus on õpilased. Nii ongi juhtunud, et mõni noor ei saa Tallinna või selle ümbruse “kuldse ringi” kooli sisse ning läheb gümnaasiumiharidust omandama väikelinna vanaema juurde, kus vabu kohti on rohkem.
Kuidas noori paremini toetada?
Haridustöötajatega situatsiooni arutades on kerkisid üles mõned mõtted, millest võiks olla abi.
- Vajame õpetamismetoodika muutust, et see võimaldaks õpilastele senisest enam autonoomiat ning lubaks harjutada iseseisvate otsuste tegemist juba nooremates klassides. Kui otsustamist saab pidevalt harjutada, siis ei tundu ühel hetkel gümnaasiumi või eluala valiku küsimus nii rõhuvalt ületamatu. Sel juhul ei teki ka noorel tunnet, et 15-aastasena tuleb vastu võtta oma elu esimene otsus ning just see esimene otsus määrab tema edasise elusaatuse.
- Meil tasub normaliseerida erinevaid lähenemisi haridustee jätkamiseks, et anda noortele turvatunnet. Nii mõnigi tuntud inimene on avalikult rääkinud haridustee jätkamisest või alustamist ka hilisemas elufaasis – nt Tanel Padar, kuid neid võiks olla vast rohkem. See aitaks vältida väärarusaama: “Kui ma kohe gümnaasiumisse sisse ei saa, siis on elu läbi.” Meil tuleb koolides laduda teadlikult alus elukestvale õppele.
- Ehk tasub vaadata üle gümnaasiumikohtade jaotus: miks õpilase tase, mis Tallinna või kuldse ringi gümnaasiumis jätkata ei võimalda, annab selle võimaluse mõnes teises maakonnakeskuses? Ma loodan, et me ei tee siin varjatud regionaalpoliitikat. Või kui teeme, siis oleks aus seda avalikult ka öelda, et õpilased ja lapsevanemad teaksid sellega arvestada.
- Üle maksaks analüüsida ka ametikoolide pakutavad õppekavad. Peamiseks probleemiks on seal erialade soopõhine jaotus. Kui ametikoolide “meeste” erialade lõpetanud saavad suurema tõenäosusega korralikult tasustatud tööle, siis enamik ametikoolide “naistele” suunatud erialasid – juuksurid, teenindajad, õmblejad – viivad meid tänases ühiskonnas pigem pikaajalisse vaesuslõksu. Kui panustaksime rakenduskõrghariduses rohkem innovatsioonile suunatud erialadele, siis oleks lootust, et kutsekoolist saadud erialad loovad parema võimaluse elus läbi lüüa või vajadusel liikuda aktiivsemalt ka ülikoolidesse.
- Koolid saavad paremini toetada noorte teadlikke karjäärivalikuid tuues karjääriõppe koolides varasemaks.
Lõpetuseks: hea lapsevanem – tänastel noortel on tugev surve olla edukas. On oluline, et me omalt poolt neile täiendavat koormat ei laoks. Survestamine pigem saboteerib noore edukust, halvendab õppimistingimusi, ei innusta ega toeta.
Kui väsinud hobustele piitsa anda, siis ta väsib veelgi. Kui piitsutamise tagajärjel edu siiski saabub, siis pole see mitte edu tänu piitsutustele, vaid sellest hoolimata …
Siin oleme kirjutanud 9ndike kohta veel põhjalikuma analüüsi.
Foto: pexels-cottonbro-studio-7395455
Helge Kool on 2019. aastal loodud ja 2020. aastal NULA inkubaatorist tuule tiibadesse saanud algatus, mis soovib luua koolielus andmepõhiseid muudatusi õpilaste läbipõlemise vähendamiseks ja ennetamiseks. Tegevused on teaduspõhised, esiplaanile seatakse noorte huvid ning neid kaasatakse ka lahenduste leidmise juurde.
Heateo Mõjufond on 2018. aastal loodud Eesti esimene filantroopiafond, kuhu panustavad ühiselt Eestist hoolivad eraisikud ja ettevõtted. Fondi toel on saanud oma tegevust laiendada Kiusamisvaba Kool, SPIN programm, Asendusõpetajate programm, Käpp ja Käsi, Peaasjad, Lapse Heaolu Arengukeskus, Ringo Eco, Kõnnime Koos ja Helge Kool.