Digikäitumine · Lühisekkumised · 6.–12. klass
Viis kümneminutilist katset oma telefoniga
Siit leiad viis lühikest tegevust, mis aitavad õpilastel uurida oma ekraaniaega, teavitusi, avaekraani, tehisaru kasutamist ja õhtust ekraani. Iga tegevus võtab 10 minutit ja sobib 6.–12. klassile. Klassijuhataja või tugispetsialist saab need läbi viia klassijuhatajatunnis või tunni alguses. Õpilane saab samu töölehti kasutada ka iseseisvalt.
- 5 lühisekkumist
- 10 minutit
- Word ja PDF
- Ettevalmistus umbes 5 minutit

Vali, kuidas lehte kasutad
Kooli töötajale
Klassijuhatajale ja tugispetsialistile
Viis 10-minutilist tunnikava, näitelaused, kohandused telefonivabale koolile ja eritoe vajadusega õpilastele ning töölehed printimiseks.
Õpilasele
Tahan ise proovida
Lühike selgitus, miks telefon nii kergesti tähelepanu võtab, ja viis väikest katset, mida saad ise teha.
Tegevused lühidalt
1
Kui palju ja milleks ma telefoni kasutan?
Õpilased ennustavad oma eilset ekraaniaega, kontrollivad seda telefoni statistikast ja jaotavad aja tegevuste vahel.
2
Kes kutsub ja kui kiiresti pean vastama?
Õpilased eristavad inimestelt ja äppidelt tulnud teavitusi, võrdlevad anonüümselt vastamise ootusi ja sõlmivad klassi kokkuleppe.
3
Mis mind telefoni tagasi tõmbab?
Õpilased eristavad avaekraanil tööriistu ja magneteid, teevad ühe muudatuse ja proovivad halltoone.
4
Kõigepealt mina, siis tehisaru
Õpilased lahendavad hinnanguülesande enne ise, võrdlevad seda tehisaru kahe vastusega ja sõnastavad oma reegli.
5
Mida mu õhtune ekraan hommikule teeb?
Õpilased kaardistavad eilse õhtu ja öö öökellas, hindavad hommikust enesetunnet ja proovivad üht muudatust.
Millal neid tegevusi kasutada
- Helge digikäitumise testi väidete vaates on mõnel väitel madal skoor. Iga tegevuse juures on kirjas, millistele väidetele see vastab.
- Klassis räägitakse palju ekraaniajast, grupivestlustest, tehisaru kasutamisest või hilistest ekraaniõhtutest.
- Klass vajab lühikest tegevust tunni alguseks, mitte terve tunni teemat.
Helge digikäitumise testi väited, millele tegevused toetuvad: „Luban ‚ainult paar minutit veel‘, kuid jään nutiseadmesse kauemaks.“ „Enne koolitöid kontrollin sõnumeid, sotsiaalmeediat või muud meelelahutust.“ „Pöördun AI poole kohe, kui mingi ülesande saan.“ „Magan õhtuse või öise nutiseadme kasutuse tõttu halvasti või vähe.“ ja teised.
Kooli töötajale
Klassijuhatajale ja tugispetsialistile
Iga tegevus kestab 10 minutit ja vajab umbes 5-minutilist ettevalmistust. Õpilased uurivad oma telefoni, kuid ei pea oma numbreid, teavitusi ega kellaaegu kellelegi näitama. Töölehti ei korjata kokku ega hinnata. Eesmärk ei ole kasutust häbistada ega võrrelda, vaid aidata õpilasel märgata ja ise otsustada. Wordi faili saad enne printimist oma kooli järgi täiendada, näiteks lisada jaluses tugispetsialisti nime ja kabineti.
Kust alustada
- L1 Ekraaniaeg sobib teema avamiseks, sest annab õpilasele oma andmed, millele järgmised tegevused toetuvad.
- L2–L5 võib valida Helge testi tulemuse järgi või teha järjest, näiteks üks tegevus nädalas viie nädala jooksul.
- Telefonivabas koolis sobivad L4 ja L5 ilma õpilaste telefonideta. L1–L3 puhul tehakse telefoniga osa kodus.
Tugispetsialistile
Soovita tegevusi klassijuhatajale pärast Helge digikäitumise testi klassitulemuste arutelu. Lühisekkumised toetavad eneseteadlikkust ega asenda individuaalset tööd. Kui õpilane magab mitmel ööl väga vähe, on telefonita olles väga rahutu või kui grupivestluses ilmneb kiusamine, vajab ta individuaalset vestlust. Mõju hindamiseks tee kordusmõõtmine Helgega 6–10 nädala pärast.
Helge tulemus ei ole kliiniline hinnang. Klassile näita ainult üldistatud klassivaadet, mitte väiksemaid rühmi kui viis vastajat.
Lühisekkumine L1 · Enesevaatlus
Kui palju ja milleks ma telefoni kasutan?
- 10 min
- 6.–12. klass
- Oskus: oma ekraaniaja hindamine andmete põhjal ja kasutuse sisu märkamine
Tegevuse eesmärk
Õpilased võrdlevad oma ennustust telefoni statistikaga ja jaotavad eilse ekraaniaja tegevuste vahel. Nad märkavad, kui täpselt nad oma kasutust tunnevad, milleks nad telefoni kasutavad ja kuidas eri tegevused neile mõjuvad.
Kasuta, kui
Helge digikäitumise testi väidete vaates on madal skoor väidetel „Luban ‚ainult paar minutit veel‘, kuid jään nutiseadmesse kauemaks.“ „Lähedased ütlevad mulle, et veedan liiga palju aega nutiseadmes.“ „Tunnen vajadust õigustada, kui palju nutiseadmeid kasutan ja mida seal teen.“ Sobib digikäitumise teema avamiseks ja lühisekkumiste sarja alguseks, sest annab õpilasele andmed, millele järgmised tegevused toetuvad.
Vahendid
Tööleht (1 igale õpilasele), õpilase oma telefon.
Töölehed. Lk 1–2 juhend õpetajale, lk 3–4 õpilase tööleht (ennusta ja kontrolli, kuhu mu aeg läks, mida ma märkasin).
Taust õpetajale
Uuringutes erineb inimeste hinnang oma ekraaniajale telefoni statistikast sageli palju: mõni hindab liiga suureks, mõni liiga väikeseks, täpselt vähesed. Teine küsimus on sisu: sama palju aega võib mõjuda väga erinevalt, sõltuvalt sellest, kas noor loob, suhtleb, õpib või kerib voogu.
Tunni käik minutite kaupa
| Aeg | Samm | Õpetaja ütleb või teeb |
|---|---|---|
| 0–1 min | Sissejuhatus | „Täna teeme väikese katse. Küsimus ei ole, kes kasutab kõige vähem, vaid kui hästi me oma kasutust tunneme. Oma numbreid ei pea keegi näitama.“ |
| 1–3 min | Ennustus | Õpilased kirjutavad töölehele ennustuse eilse päeva kohta: ekraaniaeg, telefoni avamised, teavitused, enim kasutatud äpp. Telefonid on selle aja kinni. |
| 3–5 min | Kontroll | Õpilased leiavad telefonist ekraaniaja statistika ja kirjutavad tegelikud numbrid. Kes ei leia, küsib pinginaabrilt. |
| 5–8 min | Kuhu aeg läks | Õpilased värvivad iga tegevuse reas nii mitu ringi, kui suur osa eilsest ekraaniajast sellele kulus (kokku 10), ja märgivad, kuidas end pärast tundsid. |
| 8–10 min | Kokkuvõte | Käe tõstmisega, numbreid ütlemata: „Kelle ennustus oli tegelikust väiksem? Suurem? Peaaegu täpne?“ Seejärel: „Mis üllatas? Milline tegevus mõjus hästi?“ |
Kohandused ja keerukam versioon
- Telefonivaba kool: ennustus tehakse tunnis, kontroll ja ringid kodus. Arutelu toimub järgmise tunni alguses.
- Lihtsustatud versioon (sh eritoe vajaduse korral): õpilane täidab ainult ekraaniaja rea ja nimetab kolm tegevust, millele kulus kõige rohkem aega.
- Keerukam versioon: klass kogub sedelitega anonüümselt, mitu õpilast ala- ja mitu ülehindas. Matemaatikas sobib see protsentide harjutuseks.
Kui tund läheb teisiti
- Kui õpilasel ei ole nutitelefoni või statistika on välja lülitatud: ta täidab lehe mälu järgi. Ära küsi põhjust klassi ees.
- Kui õpilased hakkavad numbreid võrdlema: tuleta meelde, et eesmärk on täpsus, mitte väike number.
- Kui õpilane on tulemusest häiritud või räägib unepuudusest või halvast enesetundest: räägi temaga samal päeval eraldi ja paku tugispetsialisti abi.
Arutelu ja kodus jätkamine
- Kogemuse üle: Mis tunne oli ennustust kontrollida?
- Strateegiad: Mis aitab märgata, kui aeg „kaob“?
- Ülekanne igapäevaellu: Mida tahaksid ringides rohkem näha?
Kodus ja pärast tundi: Õpilane kordab ennustust kolmel õhtul ja vaatab, kas see muutub täpsemaks.
Pea meeles: Hinnang ekraaniajale erineb statistikast sageli palju. Ainult jälgimine käitumist ei muuda, see on järgmiste sammude alus.
Tõenduse tase: Mõõdukas eneseteadlikkuse osas. 106 mõõtmise metaanalüüsis vastas inimeste hinnang oma meediakasutusele telefoni või arvuti logidele harva täpselt (Parry jt 2021). Ainult ekraaniaja jälgimine ei ole uuringutes kasutust vähendanud.
Lühisekkumine L2 · Uurimine ja klassi kokkulepe
Kes kutsub ja kui kiiresti pean vastama?
- 10 min
- 6.–12. klass
- Oskus: teavituste märkamine ja ühise suhtlusnormi sõnastamine
Tegevuse eesmärk
Õpilased eristavad inimestelt tulnud teated äppide omadest ja võrdlevad anonüümselt, kui kiiresti nad ise ootavad vastust ja kui kiiresti arvavad teisi endalt ootavat. Klass sõnastab ühe kokkuleppe.
Kasuta, kui
Helge digikäitumise testi väidete vaates on madal skoor väidetel „Enne koolitöid kontrollin sõnumeid, sotsiaalmeediat või muud meelelahutust.“ „Mul on raske kinni pidada nutiseadme kasutamiseks seatud ajalistest piirangutest.“ „Ärritun, kui mind nutiseadme kasutamise ajal segatakse.“ Sobib, kui klassi grupivestlus tekitab pinget või õpilased tunnevad, et peavad kohe vastama.
Vahendid
Tööleht (1 igale õpilasele), 2 paberisedelit igale õpilasele, karp, tahvel.
Töölehed. Lk 1–2 juhend õpetajale, lk 3–4 õpilase tööleht (minu viimased kümme teavitust, kui kiiresti pead vastama, minu valik ja meie kokkulepe).
Taust õpetajale
Teavitused on disainitud tähelepanu püüdma ja saabuvad ettearvamatult. Randomiseeritud katses said osalejad teavitusi kolm korda päevas kindlal ajal: nad tundsid end tähelepanelikumana, neil oli parem tuju ja vähem stressi. Need, kes lülitasid teavitused täiesti välja, tundsid aga rohkem ärevust ja kartsid millestki ilma jääda. Kasu tuli sellest, et inimene ise otsustas, millal teated tulevad.
Tunni käik minutite kaupa
| Aeg | Samm | Õpetaja ütleb või teeb |
|---|---|---|
| 0–1 min | Sissejuhatus | „Täna uurime, kes meid telefoni kaudu kutsub ja kui kiiresti peame vastama. Oma teavitusi ei pea kellelegi näitama.“ |
| 1–4 min | Teavitused | Õpilased vaatavad telefonist viimast kümmet teavitust ja märgivad tabelisse, kas see tuli inimeselt või äpilt ning kas seda oli vaja kohe teada. Seejärel loevad kokku. |
| 4–6 min | Hääletus | Iga õpilane kirjutab kahele sedelile tähe ja vastuse: A = kui kiiresti ootan ise sõbralt vastust, B = kui kiiresti arvan, et sõber ootab vastust minult. Sedelid lähevad karpi. |
| 6–8 min | Tulemus | Kaks õpilast loevad sedelid kokku ja kirjutavad A ja B jaotuse tahvlile. Küsi: „Kas teised ootavad meilt nii kiiret vastust, kui arvame?“ |
| 8–10 min | Kokkulepe | Klass lepib kokku ühes reeglis (nt klassi grupivestluses ei oodata vastust pärast kella 21.00). Iga õpilane kirjutab töölehele, millise äpi teavitused ta koondab või vaigistab. |
Kohandused ja keerukam versioon
- Telefonivaba kool: teavituste tabel täidetakse kodus või eilse päeva meenutamise järgi. Hääletus ja kokkulepe tehakse tunnis.
- Lihtsustatud versioon (sh eritoe vajaduse korral): ainult hääletus ja klassi kokkulepe.
- Keerukam versioon: klass kirjutab grupivestluse kolm head tava ja vaatab need kuu aja pärast üle.
Kui tund läheb teisiti
- Kui ootused ongi kõrged: ära vaidle. Küsi, mis juhtuks, kui keegi vastaks hiljem.
- Kui õpilane ei taha teavitusi vaadata: ta täidab tabeli eilse päeva järgi.
- Kui selgub, et grupivestluses kedagi kiusatakse või jäetakse välja: ära arutage seda klassi ees. Räägi asjaosalistega eraldi ja kasuta kooli kiusamisvastast korda (nt KiVa).
Arutelu ja kodus jätkamine
- Kogemuse üle: Kas mõni teavitus segas sind täna?
- Strateegiad: Millal päevas on mõistlik teateid lugeda?
- Ülekanne igapäevaellu: Mis juhtuks, kui vastaksid õhtul alles hommikul?
Kodus ja pärast tundi: Õpilane otsib juhendi, kuidas oma telefonis teavitusi koondada või vaigistada, ja proovib seda kolm päeva. Klassi kokkulepe vaadatakse üle kahe nädala pärast.
Pea meeles: Eesmärk ei ole teavitusi täielikult välja lülitada, vaid otsustada ise, millal neid lugeda.
Tõenduse tase: Mõõdukas, üks katse. 237 osalejaga randomiseeritud välikatses vähendas teavituste koondamine kolmeks korraks päevas stressi ja parandas tähelepanu, täielik väljalülitamine aga suurendas ärevust (Fitz jt 2019). Katse tehti täiskasvanutega.
Lühisekkumine L3 · Uurimine ja katse
Mis mind telefoni tagasi tõmbab?
- 10 min
- 6.–12. klass
- Oskus: telefoni keskkonna märkamine ja muutmine oma eesmärgi järgi
Tegevuse eesmärk
Õpilased vaatavad oma avaekraani kui keskkonda, mis mõjutab käitumist. Nad eristavad tööriistu äppidest, mis tõmbavad ennast üha uuesti avama, teevad ühe muudatuse ja proovivad halltoone. Soovijad jätavad halltoonid üheks päevaks sisse.
Kasuta, kui
Helge digikäitumise testi väidete vaates on madal skoor väidetel „Luban ‚ainult paar minutit veel‘, kuid jään nutiseadmesse kauemaks.“ „Enne koolitöid kontrollin sõnumeid, sotsiaalmeediat või muud meelelahutust.“ „Ootan võimalust veeta aega nutiseadmes ja mõtlen sealsetele tegevustele.“ Sobib, kui õpilased ütlevad, et võtavad telefoni kätte „iseenesest“ või ei saa koolitööde ajal sellest lahti.
Vahendid
Tööleht (1 igale õpilasele), õpilase oma telefon.
Töölehed. Lk 1–2 juhend õpetajale, lk 3–4 õpilase tööleht (minu avaekraan, üks muudatus, halltoonide proov ja ühe päeva katse).
Taust õpetajale
Poes pannakse kommid kassa juurde, et neid oleks lihtne haarata. Telefoni avaekraan töötab samamoodi: ikoonid, värvid ja punased numbrid on valitud nii, et need püüaksid pilku. Uuringutes vähendas halltoonides ekraan ekraaniaega 20–50 minutit päevas, kuid telefoni avamiste arv ei muutunud: harjumus telefon kätte võtta jäi alles. Seepärast on tööriista ja magneti eristamine sama oluline kui värvid.
Tunni käik minutite kaupa
| Aeg | Samm | Õpetaja ütleb või teeb |
|---|---|---|
| 0–1 min | Sissejuhatus | „Poes pannakse kommid kassa juurde, et neid oleks lihtne haarata. Telefoni avaekraan töötab samamoodi. Täna uurime, mis on meie telefonis kassa juures.“ |
| 1–4 min | Avaekraani kaart | Õpilased kirjutavad töölehele oma avaekraani esimese lehe äpid ja märgivad iga juurde: tööriist (avan, kui vajan) või magnet (avan ilma põhjuseta). |
| 4–5 min | Üks muudatus | Iga õpilane tõstab ühe magneti kausta või teisele lehele või lülitab välja mõne äpi punase numbri. |
| 5–9 min | Halltoonide proov | Õpilased lülitavad telefoni halltoonidesse; kes ei tea kuidas, küsib pinginaabrilt. 30 sekundit kerimist värviliselt ja 30 halltoonides, seejärel hinnang töölehele. |
| 9–10 min | Katse valik | Õpilane otsustab, kas jätab halltoonid homseks sisse, ja kirjutab ennustuse. Telefonid pannakse käest. |
Kohandused ja keerukam versioon
- Telefonivaba kool: avaekraani kaart täidetakse mälu järgi, muudatus ja halltoonid tehakse kodus. Järgmise tunni alguses on minut tagasisidet.
- Lihtsustatud versioon (sh eritoe vajaduse korral): ainult avaekraani kaart ja üks muudatus.
- Keerukam versioon: rühmad arutavad, miks äppide ikoonid on erksad ja numbrid punased, ning võrdlevad, kus halltoonide seade eri telefonides asub.
Kui tund läheb teisiti
- Kui õpilane ei leia halltoonide seadet: ta tegutseb koos pinginaabriga või teeb proovi kodus.
- Kui klass muutub telefonide käes olles rahutuks: lepi alguses kokku, et pärast 9. minutit pannakse telefonid käest.
- Kui õpilane kasutab telefoni vajaliku abivahendina (nt tervis, õpitugi): tema äppe ei liigitata, ta teeb ainult halltoonide proovi.
Arutelu ja kodus jätkamine
- Kogemuse üle: Mis oli halltoonides teistmoodi?
- Strateegiad: Mida veel saab telefonis muuta, et see vähem tõmbaks?
- Ülekanne igapäevaellu: Millal oleks halltoonidest kõige rohkem kasu?
Kodus ja pärast tundi: Soovijad hoiavad halltoone ühe päeva ja täidavad töölehe viimase rea. Järgmise tunni alguses: käe tõstmisega, kellel midagi muutus.
Pea meeles: Halltoonid vähendavad ekraaniaega, kuid telefoni kättevõtmise harjumus jääb alles. Värvid saab igal ajal tagasi.
Tõenduse tase: Mõõdukas. Mitmes katses vähendasid halltoonid ekraaniaega 20–50 minutit päevas; ühes uuringus paranes ka tunne, et telefon on enda kontrolli all, kuid avamiste arv ei muutunud (Dekker ja Baumgartner 2024). Katsed tehti peamiselt üliõpilaste ja täiskasvanutega.
Lühisekkumine L4 · Võrdlus ja katse
Kõigepealt mina, siis tehisaru
- 10 min
- 6.–12. klass
- Oskus: iseseisev mõtlemine enne tehisaru kasutamist ja tehisaru vastuse hindamine
Tegevuse eesmärk
Õpilased lahendavad kooliülesande enne ise ja võrdlevad seejärel oma arutluskäiku tehisaru vastusega. Nad märkavad, mida tehisaru eeldas, mida ta ei teadnud ja kas sama küsimus annab kaks korda sama vastuse. Iga õpilane sõnastab oma „Kõigepealt mina“ reegli.
Kasuta, kui
Helge digikäitumise testi väidete vaates on madal skoor väidetel „Pöördun AI poole kohe, kui mingi ülesande saan.“ „Usaldan AI vastuseid ilma neid kontrollimata.“ Sobib, kui õpilased kasutavad tehisaru koolitöödes kohe ja kontrollimata või kui koolis arutatakse AI-kokkuleppeid.
Vahendid
Tööleht (1 igale õpilasele), õpetaja arvuti ja ekraan. Õpilaste telefone vaja ei ole.
Töölehed. Lk 1–2 juhend õpetajale, lk 3–4 õpilase tööleht (kõigepealt mina, tehisaru vastus, võrdlus ja minu reegel).
Taust õpetajale
Keelemudel paneb vastuse kokku, ennustades kõige tõenäolisemaid järgmisi sõnu, ja vastus võib kõlada kindlalt ka siis, kui see on vale. 666 osalejaga uuringus oli sage tehisaru kasutamine seotud nõrgema kriitilise mõtlemisega ja seos oli tugevam noorematel. See on seos, mitte tõestatud põhjus. Tehisarust on kõige rohkem kasu siis, kui inimene on enne ise mõelnud.
Tunni käik minutite kaupa
| Aeg | Samm | Õpetaja ütleb või teeb |
|---|---|---|
| Enne tundi | Ettevalmistus | Vali töölehelt üks küsimus. Küsi seda tehisarult kaks korda, iga kord uues vestluses, ja jäta mõlemad vastused ekraanile näitamiseks. |
| 0–1 min | Sissejuhatus | „Täna võrdleme sinu aju ja tehisaru. Reegel on lihtne: kõigepealt mina, siis AI.“ |
| 1–5 min | Ise ja paaris | Õpilased hindavad vastust 2 minutit üksi ja kirjutavad arvutuse sammud. Seejärel võrdlevad paaris 2 minutit. Üht õiget vastust ei ole, oluline on arutluskäik. |
| 5–7 min | Tehisaru vastus | Näita ekraanil tehisaru kaht vastust. Õpilased kirjutavad need töölehele. |
| 7–9 min | Võrdlus | Õpilased täidavad võrdlustabeli. Küsi: „Mida AI eeldas? Mida ta meie kohta ei teadnud?“ |
| 9–10 min | Minu reegel | Iga õpilane kirjutab oma reegli: mida ta teeb ise enne, kui tehisarult küsib. |
Kohandused ja keerukam versioon
- Telefonivaba kool: tegevus ei vaja õpilaste telefone, tehisaru kasutab ainult õpetaja.
- Lihtsustatud versioon (sh eritoe vajaduse korral): vali lihtsaim küsimus ja täida ainult hinnang ja võrdlustabel.
- Keerukam versioon: õpilased kirjutavad tehisarule juhise, mis paneb selle küsima, mitte vastama, ja võrdlevad tulemust.
Kui tund läheb teisiti
- Kui tehisaru vastus kattub õpilaste omaga: küsi, kuidas seda kontrollida ilma tehisaruta. Ka õige vastus vajab kontrolli.
- Kui õpilased kardavad vale vastust: hinnanguülesandel ei ole üht õiget vastust, hinnatakse arutluskäiku.
- Kui tekib vaidlus, kas tehisaru kasutamine on petmine: viita kooli AI-kokkulepetele. Tänane küsimus on, kes mõtleb.
Arutelu ja kodus jätkamine
- Kogemuse üle: Mis tunne oli enne ise mõelda?
- Strateegiad: Kuidas tehisaru vastust kontrollida?
- Ülekanne igapäevaellu: Millise kodutööga proovid reeglit sel nädalal?
Kodus ja pärast tundi: Õpilane proovib reeglit ühe kodutööga: 10 minutit ise, siis tehisaru.
Pea meeles: Tegevuse eesmärk ei ole tehisaru keelata, vaid näidata, et sellest on rohkem kasu siis, kui enne ise mõelda.
Tõenduse tase: Esialgne. Seosuuringus (666 osalejat) oli sage tehisaru kasutamine seotud nõrgema kriitilise mõtlemisega, eriti nooremate seas (Gerlich 2025). See näitab seost, mitte põhjust. Tegevuse mõju ei ole eraldi uuritud.
Lühisekkumine L5 · Enesevaatlus ja katse
Mida mu õhtune ekraan hommikule teeb?
- 10 min
- 6.–12. klass
- Oskus: õhtuse ekraanikasutuse, une ja hommikuse enesetunde seose märkamine
Tegevuse eesmärk
Õpilased kaardistavad ühe õhtu, öö ja hommiku: millal oli ekraan käes ja millal nad magasid. Nad hindavad oma hommikust enesetunnet, valivad täna õhtuks ühe muudatuse ja võrdlevad järgmisel hommikul, kas midagi muutus.
Kasuta, kui
Helge digikäitumise testi väidete vaates on madal skoor väidetel „Magan õhtuse või öise nutiseadme kasutuse tõttu halvasti või vähe.“ „Muutun pahuraks või rahutuks, kui ei saa nutiseadet kasutada.“ Sobib, kui õpilased on hommikuti väsinud või räägivad hilistest ekraaniõhtutest.
Vahendid
Tööleht (1 igale õpilasele). Õpilaste telefone vaja ei ole.
Töölehed. Lk 1–2 juhend õpetajale, lk 3–4 õpilase tööleht (minu öökell, tänane hommik, üks muudatus täna õhtuks ja järgmine hommik).
Taust õpetajale
Unearstide soovitus on 13–18-aastastele 8–10 tundi und ööpäevas ja kuni 12-aastastele 9–12 tundi. Õhtune telefon võib und lühendada mitmel moel: aeg venib, sisu hoiab erksana ja öised teavitused äratavad. Une taga võivad olla ka mured, jagatud tuba või pere olukord, mida noor ise muuta ei saa.
Tunni käik minutite kaupa
| Aeg | Samm | Õpetaja ütleb või teeb |
|---|---|---|
| 0–1 min | Sissejuhatus | „Täna uurime üht ööd: eilset õhtut ja tänast hommikut. Keegi ei pea oma kellaaegu teistele ütlema.“ |
| 1–4 min | Öökell | Õpilased märgivad eilse õhtu ja öö tunnid: millal oli ekraan käes ja millal magasid. Seejärel arvutavad une pikkuse. |
| 4–6 min | Hommik | Õpilased hindavad nelja väidet tänase hommiku kohta skaalal 1–5. |
| 6–8 min | Mis mõjutab? | Paaris üldiselt, mitte enda kohta: „Mis mõjutab, kas ärkad puhanuna?“ Kirjuta tegurid tahvlile (nt telefon, mured, trenn, hiline söök, müra). |
| 8–10 min | Muudatus | Iga õpilane valib ühe muudatuse täna õhtuks. Homme hommikul täidab ta lehe viimase osa. |
Kohandused ja keerukam versioon
- Telefonivaba kool: tegevus ei vaja telefone, kõik täidetakse mälu järgi.
- Lihtsustatud versioon (sh eritoe vajaduse korral): ainult öökell ja üks muudatus.
- Keerukam versioon: õpilane täidab öökella viiel ööl, võrdleb koolipäevi ja nädalavahetust ning arvutab unevõla.
Kui tund läheb teisiti
- Kui õpilane magab mitmel ööl väga vähe või ei saa muredest magada: räägi temaga eraldi ja suuna ta tugispetsialisti või kooliõe juurde.
- Kui une põhjus ei ole telefon (nt jagatud tuba, pere olukord): ära süvene klassi ees. Muudatus võib olla muu.
- Kui õpilane vajab telefoni öösel (nt terviseseire): ta valib teise muudatuse.
Arutelu ja kodus jätkamine
- Kogemuse üle: Mis sind öökellas üllatas?
- Strateegiad: Mis aitab õhtul telefoni käest panna?
- Ülekanne igapäevaellu: Mis teeks homse hommiku kergemaks?
Kodus ja pärast tundi: Õpilane proovib muudatust ühel õhtul ja täidab hommikul töölehe viimase osa. Järgmise tunni alguses: käe tõstmisega, kellel midagi muutus.
Pea meeles: 13–18-aastastele soovitatakse 8–10 tundi und ööpäevas, 6–12-aastastele 9–12 tundi. Une taga võivad olla ka mured või pere olukord, ära süüdista õpilast.
Tõenduse tase: Esialgne. Unesoovitused põhinevad Ameerika Unemeditsiini Akadeemia konsensusel (Paruthi jt 2016). Ühe õhtu muudatuse mõju on õpilase enda katse, mitte uuritud sekkumine.
Õpilasele · lugemiseks umbes 3 minutit
Võtsin telefoni ainult minutiks
Võtad telefoni, et vaadata kella, ja pool tundi hiljem kerid ikka veel. Grupivestluses on sada uut sõnumit ja tundub, et pead kohe vastama. Kodutöö juures avad kohe tehisaru. Õhtul jääb telefon voodisse ja hommikul on raske üles tõusta. Paljud sinuvanused tunnevad seda.
Mis toimub
Telefon ja äpid on disainitud tähelepanu püüdma: värvilised ikoonid, punased numbrid ja ettearvamatult saabuvad teavitused tõmbavad ekraani ette. Seepärast ei ole lihtne öelda, kui palju aega telefonis tegelikult kulub. Uuringutes erineb inimeste hinnang telefoni statistikast sageli palju.
Telefon ei ole halb. Sellega saab luua, suhelda, õppida ja puhata. Küsimus on, kas sina otsustad, millal ja milleks seda kasutad, või otsustab telefon. Väikesed muudatused, näiteks teavituste koondamine või halltoonid, annavad otsustamise sulle tagasi.
Mida sul juba on
Sa märkad juba praegu, millal telefon mõjub hästi ja millal jääd sinna kauemaks, kui tahtsid. Sa tead, millised äpid on sulle tööriistad ja millised tõmbavad lihtsalt tagasi. See teadmine on katse algus.
Kui telefon või grupivestlused tekitavad sulle pidevat pinget, keegi kirjutab sulle halvasti või sul on praegu raske, võid kohe helistada või kirjutada: Lasteabi 116 111 (ööpäevaringne ja tasuta, ka veebivestlus lasteabi.ee).
Proovi: vali üks viiest
Vali see, mis tundub sulle sobiv. Töölehed on PDF-failides õpilase lehtedel. Võid need välja printida või täita vihikus. Oma numbreid ei pea kellelegi näitama.
A
Ennusta ja kontrolli
Kirjuta, kui palju arvad, et eile telefoni kasutasid, mitu korda selle avasid ja mis äppi kõige rohkem kasutasid. Seejärel ava telefoni ekraaniaja statistika ja võrdle. Vaata ka, millised tegevused mõjusid sulle hästi.
B
Koonda oma teavitused
Vaata viimast kümmet teavitust: mitu tuli inimeselt, mitu äpilt, mitut oli vaja kohe teada? Vali üks äpp, mille teavitused vaigistad või koondad, ja mõtle, millal päevas tahad teateid lugeda.
C
Proovi halltoone
Märgi avaekraanil, millised äpid on tööriistad (avan, kui vajan) ja millised magnetid (avan ilma põhjuseta). Tõsta üks magnet kausta ja proovi üks päev halltoonides. Värvid saad igal ajal tagasi.
D
Kõigepealt mina, siis tehisaru
Järgmise kodutöö puhul mõtle 10 minutit ise ja kirjuta oma lahenduse sammud üles. Alles siis küsi tehisarult ja võrdle: mida see eeldas, mida ei teadnud ja kas oskad vastust kontrollida?
E
Muuda ühte õhtut
Värvi öökellas, millal oli eile ekraan käes ja millal magasid. Vali täna õhtuks üks muudatus, näiteks telefon öösel teises toas või viimane ekraan pool tundi enne magamaminekut. Homme hommikul võrdle.
Kui sa ei tea, kust telefonis ekraaniaega, teavitusi või halltoone leida, otsi juhend oma telefoni nimega või küsi klassikaaslaselt.
Kui see ei aita
Kui sul on raske telefonita olla, see tekitab rahutust või pahurust, kui sa ei saa mitmel ööl magada või kui sõnumid ja grupivestlused tekitavad pidevat pinget, räägi täiskasvanuga, keda usaldad. See võib olla klassijuhataja, kooli tugispetsialist, kooliõde või keegi kodus.
Sina otsustad, milleks oma telefoni kasutad. Üks väike katse on piisav algus.
Kui on raske, küsi abi
- Kooli tugispetsialist, kooliõde või klassijuhataja: räägi otse või kirjuta eKoolis või Stuudiumis.
- Lasteabi 116 111: ööpäevaringne ja tasuta, ka veebivestlus lasteabi.ee. Võid jääda anonüümseks.
- Perearsti nõuandeliin 1220: terviseküsimused, ka une kohta.
- Peaasi.ee: noorte vaimse tervise info.
- Hädaolukorras 112.
Metoodika ja allikad
Lühisekkumised toetuvad Helge digikäitumise testile. Helge Kool MTÜ on koostanud need 10-minutilisteks klassitegevusteks, mida klassijuhataja või tugispetsialist saab läbi viia klassis ja mida õpilane saab kasutada ka üksi. Tegevuste aluseks on allpool loetletud uuringud.
- Parry, D. A. jt (2021). A systematic review and meta-analysis of discrepancies between logged and self-reported digital media use. Nature Human Behaviour, 5, 1535–1547. doi.org/10.1038/s41562-021-01117-5
- Fitz, N. jt (2019). Batching smartphone notifications can improve well-being. Computers in Human Behavior, 101, 84–94. doi.org/10.1016/j.chb.2019.07.016
- Dekker, C. A. ja Baumgartner, S. E. (2024). Is life brighter when your phone is not? The efficacy of a grayscale smartphone intervention addressing digital well-being. Mobile Media & Communication, 12(3). doi.org/10.1177/20501579231212062
- Gerlich, M. (2025). AI tools in society: impacts on cognitive offloading and the future of critical thinking. Societies, 15(1), 6. doi.org/10.3390/soc15010006
- Paruthi, S. jt (2016). Recommended amount of sleep for pediatric populations: a consensus statement of the American Academy of Sleep Medicine. Journal of Clinical Sleep Medicine, 12(6), 785–786.
