Eesti– Kersti Peenema, Helge Kool MTÜ. 07.02.2023
Pärast 3 aastat Helge Kooli andmete kogumist erinevates Eesti koolides tegime lühikese kokkuvõtte sellest, kuidas noortel (vanuses 13-19) on koolis läinud. Valimi pinnalt üldistavaid järeldusi teha ei saa, aga mõtteainest pakuvad ehk andmed siiski. Paneme kirja mõned tähelepanekud tulemustest. Varem kirjutasime Helge Kooli blogis õpilaste kurnatusest, keskendumisvõimest ja tunnetega toime tulemisest. Nädala eest kirjutasime – miks mõnikord kiusamist ignoreeritakse. Et kiusamise näol on tegemist laiema teemaga, siis täna jätkame samas võtmes.
Õpetaja kui kiusaja – samm-sammult
Kiusamise juures tahame adresseerida veel üht olulist teemat, mis on siiani vähe käsitletud ja -uuritud. Nimelt ei pruugi kiusamist esineda ainult õpilaste vahel. Koolis võib olla kiusajaks ka õpetaja.
Kindlasti on ridamisi juhtumeid, kus noor tunnetab tavapärast õpetajapoolset pingutamisele suunamist vääralt enda kiusamisena. Kuid on juhtumeid, kus õpetaja nõudlikkus on kiusamist peitev tihe loor. Enamasti toimub olukorras alltoodud sündmuste jada, mis noore kurvastuseks võib igal hetkel lahenduseta katkeda.
- Asi võib alata olukorrast, kus noor kurdab kellelegi, et tal on koolis raske. Et ta tunneb kuidas ta ei saa hakkama ja kuidas õpetaja kas pöörab talle eriliselt tähelepanu või vastupidi – ignoreerib teda. Kurtmisele vastuseks tuleb kuulaja poolt mõtteavaldus noore enda puudustest. Põhjenduseks tuuakse kas õpilase ülereageerimine, laiskus või rumalus. Öeldakse, et kannatagu ära – õpetaja on lihtsalt nõudlik.
- Kui selgub, et õpilasel oli sedapuhku siiski õigus ja eksisteerib kiusamisele viitavaid märke, siis möönatakse, et jah, tõepoolest, õpetaja käitumine ei olnud pedagoogile sobiv. Samas vastatakse: ühe kurtmise pärast ei maksa midagi ette võtta. Varasemad klassid on toime tulnud ja ülejäänud õpilased saavad ju hakkama.
- Vahel tõdetakse, et esmalt peab koguma kriitika kinnituseks täiendavat infot. Kooli juhtkonna poolt saadetakse mõni kolleeg tunnivaatlust tegema. Nimetatud tund osutub siis mustertunniks ja järeldatakse, et õpilane reageeris üle. Mõne aja pärast jätkub kiusamine tavapäraselt. Mõnel juhul varjatumal või intensiivsemal moel. Õpilased on kirjeldanud olukorda, kuidas teema tõstataja sildistati õpetaja poolt pealekaebajaks.
- Isegi kui kuidagi õnnestub juhtkonnale selgeks teha, et kirjeldatud probleemidel on alust, siis tunnistatakse lihtsalt, et probleemi küll mõistetakse, aga õpetaja olevat võimetu enda käitumist muutma. Lisaks – õpetajat keset kooliaastat asendada ei ole võimalik, sest kedagi teist pole asemele leida. Ehk põhjenduseks tuuakse Eesti haridussüsteemi üldine ressursipuudus.
- Ainult väga erandlikel juhtudel tunnistab kooli juhtkond, et vastavalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahvile nr. 44 on kooli pidajal kohustus tagada õpilaste vaimne ja füüsiline turvalisus ning võtab olukorra muutmiseks reaalseid samme ette.
Kogu ülaltoodud kadalipp kipub noorte heitumust suurendama. Lõpuks lüüaksegi käega: midagi pole niikuinii võimalik ette võtta.
Kuidas õpetajapoolne kiusamine noori mõjutab?
Vestlustes noortega oleme kuulnud, et õpetajatepoolsel kiusamisel on eripalgelisi väljendusi. Hinnete avalik kommenteerimine, hüüdnimede andmine, noorte sildistamine, õpilaste välimuse, harjumuste või päritolu kommenteerimine, karjumine õpilaste peale, passiiv-agressiivsed kommentaarid või ohvri etendamine – need kõik on paraku tänases Eesti koolis eksisteerivad praktikad.
Samal ajal on teada, et õpetajapoolne kiusamine toob endaga kaasa väiksema pühendumuse õppetegevuses ja üldise vastumeelsuse kooli suhtes. Mis kõik omakorda võib päädida noorte koolist suurema puudumise, kooli vahetuse või koolist väljalangemisega.
Uuringud on näidanud, et õpetajapoolse kiusamise ohvriks langenud noorte puhul võivad kiusamise mõjud olla märkimisväärsed ja ulatuda täiskasvanueani välja: vaimse tervise probleemid, madal enesehinnang, sotsiaalne isolatsioon, probleemid füüsilise tervisega, sagedasem alkoholi kuritarvitamine. Kui nimetada vaid mõned.
Õpetajal on klassiruumis võim
Tulenevalt vestlustest õpilastega otsustasime ühel hetkel täiendada oma küsimustikku ning ilmnes, et õpilased raporteerivad õpetajapoolset ebaõiglast kohtlemist sagedamini kui omavahelist kiusamist. Tegemist ei ole uudse teadmisega meie haridusmaastikul, kuid teema tundlikkuse tõttu pole see tänaseni leidnud piisavat tähelepanu. Me ei oska täna öelda kas õpetajate poolt õpilaste süsteemne ebaõiglane kohtlemine on laialdasemalt levinud kui õpilaste omavaheline kiusamine.
Õpetajal on võimupositsioon klassis – tema dikteerib reeglid: tempo, sisu, meetodi, hindamissüsteemi ainetunnis. Võimalik, et just see asümmeetriline võimupositsioon panebki õpilased õpetajapoolsele kiusamisele teravamalt reageerima võrreldes õpilaste omavahelise kiusamise intsidentidega.
Asümmeetriline võimupositsioon omakorda võimendab õpilase poolt tunnetatud ebaõiglase kohtlemise tugevust. Saada võimu poolt naeruvääristatud, häbimärgistatud, ignoreeritud, ebaõiglaselt karistatud, alandatud või kommenteeritud tekitab halva tunde, mis ei lõppe koolitunni lõpukellaga ega piirdu ainult kiusatava õpilasega. Antud olukorra kogemine toodab hirmu ja hirm halvab õppimise ka pealtnägijate jaoks. Mitmete õpilaste ja õpetajate vaheliste konfliktide algpõhjuseks on õpetajapoolse kiusamise intsident.
Õpetajate uskumused ja juhtimiskultuur vajavad tähelepanu
Enamik õpetajaid teevad oma tööd parima tahtmisega. Samas tuleb tunnistada, et ka üksikud kiusavad õpetajad võimestavad koolis kiusamise levikut laiemalt. Eeskuju on nakkav ja praktikasse ülekantav. Kui nähakse kasvõi üht õpetajat kiusamas, siis see võib innustada kaasõpilastest kiusajaid kiusatava peal täiendavalt jõudu kasutama.
Seega peame pöörama tähelepanu kiusamise kui nähtuse erinevatele tahkudele. Eestis praegu kasutusel olevatest kiusamisvabu praktikaid propageerivatest metoodikatest ei adresseeri ükski õpetajatest lähtuvat või õpetajate poolt võimendatud kiusamist.
Analoogselt eelmise nädala postitusele, kus kirjutasime õpilaste omavahelisest kiusamisest – õpetajapoolse kiusamise ja sellesse sekkumise puhul määravad palju õpetajate endi uskumused. Näiteks väidavad alltoodud uuringud mujalt maailmast, et õpetajad peavad füüsilist kahju tekitavat kiusamist tõsisemaks probleemiks kui vaimset vägivalda. Samuti hindavad nad eakaaslaste vahel toimuvat kiusamist raskemaks kui teiste õpetajate poolt läbiviidavat õpilaste kiusamist. Osaliselt vormivad õpetajate uskumusi ka nende endi kogemus lapsepõlvest, kus kiusu ohvriks langenud lapsest võib kujuneda kiusav õpetaja.
Kooliti on õpetajapoolse kiusamise levik väga erinev. Üheks põhjuseks on kooli juhtimiskultuur: koolijuhtidele ei tule kindlasti üllatusliku teadmisena, et õpetajate kõrgem rahulolu koolis tähendab väiksemat kiusamist klassiruumis. Ka õpetajate parem ettevalmistus kiusamise valdkonnas tähendab efektiivsemat sekkumist ning väiksemat kiusamise levikut.
Järgmiseks sammuks on õpetajate endi turvatunne, tööga rahulolu ja ülekoormus. Õpetajate rahuloluga seoses on tõstatatud avalikkuses mitmel korral teemana üles õpetajate töökoormus. Haridus- ja Teadusministeerium on probleemi teadvustanud ja nad mõlgutavad mõtteid, et missugused süsteemi muudatused aitaksid siin midagi ette võtta. Ootame omalt poolt muudatuste kiiret koolideni jõudmist.
Koolidel tasub ehk mõttena kaasa võtta järgmist: õpetajate ja õpilaste taju samadest situatsioonidest ning teadmised nende tõlgendamisel võivad olla väga erinevad. Ehk enne kui kool hakkab andma hinnanguid või otsustama midagi õppeprotsessi puudutavat, tasub esmalt endalt küsida, et kas me ikka teame, mis meil päriselt toimub. Või lihtsalt arvame ja eeldame. Õpilaste vaate, ootuste ja vajaduste toomine õppeprotsessi keskele dialoogi kaudu võib anda üllatavalt häid tulemusi.
Millal viimati Sinu enda ja laste koolis õpilaste vaade oli dialoogi abil seatud õppeprotsessi keskmesse?
Huvilistele lisan selle tundliku teemaga seonduvalt kaks avatud publikatsioonidena kättesaadavat akadeemilist artiklit. Neist esimene on põhjalik ülevaateartikkel, kus on olemas ka sisukad viited õpetajapoolset kiusamist käsitlevatele varasematele uuringutele. Teine aitab kaasa mõelda õpetaja rollile.
- Kari Stamland Gusfre, Janne Støen & Hildegunn Fandrem (2022) Bullying by Teachers Towards Students—a Scoping Review. International Journal of Bullying Prevention: https://link.springer.com/article/10.1007/s42380-022-00131-z
- Lisa De Luca, Annalaura Nocentini and Ersilia Menesini (2019) The Teacher’s Role in Preventing Bullying. Frontiers in Psychology. Section on Educational Psychology: https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fpsyg.2019.01830/full
Helge Kool on 2019. aastal loodud ja 2020. aastal NULA inkubaatorist tuule tiibadesse saanud algatus, mis soovib luua koolielus andmepõhiseid muudatusi õpilaste läbipõlemise vähendamiseks ja ennetamiseks. Tegevused on teaduspõhised, esiplaanile seatakse noorte huvid ning neid kaasatakse ka lahenduste leidmise juurde.
Heateo Mõjufond on 2018. aastal loodud Eesti esimene filantroopiafond, kuhu panustavad ühiselt Eestist hoolivad eraisikud ja ettevõtted. Fondi toel on saanud oma tegevust laiendada Kiusamisvaba Kool, SPIN programm, Asendusõpetajate programm, Käpp ja Käsi, Peaasjad, Lapse Heaolu Arengukeskus, Ringo Eco, Kõnnime Koos ja Helge Kool.
– Image by stockking on Freepik
