– Kersti Peenema, Helge Kool MTÜ. 03.06.2024
Sisseastumiseksamite periood on üheksandike jaoks sageli ärev ja kurnav.
ETV Pealtnägija saatega seoses oleme juba varasemalt 9. klasside olukorrast oma blogisse lisanud. Eelmisel nädalal kirjutasime, et kuidas gümnaasiumitesse sisseastumise süsteemi tervikuna muuta. Nädal varem soovitasime sel teemal noortega dialoogi astuda. Ühtlasi oleme varasemalt kirjutanud, kuidas 9. klassi õpilaste seisundi mõõtmine näitab, et nende argipäev on kui 50 punase varjundit ja mil viisil põhikooli lõpetamine on justkui aastane stressitaluvuse test. Me pole ainsad, kes on teemat avanud – näiteks Diana Poudel kirjeldas oma kaksikute gümnaasiumisse astumise kadalippu. Silmiavav kirjutis, mida soovitame ka omalt poolt lugeda.
Justkui kõigest oleks juba räägitud? Paraku mitte. Noorte endi rakursist jääb pilt veel avamata.
Andmed näitavad, et 9. klasside õpilased väsivad varasemast kiiremini ja neil esineb sagedamini pea-, selja- ja kõhuvalusid. Peaaegu pooled neist tunnevad tihti, et nad ei ole õppimises piisavalt head. Üle 40% mõtleb koolitöödele ka vabal ajal ja muretseb liigselt. Umbes kolmandik ärritub kergemini ja ei suuda keskenduda. Peaaegu igal neljandal esineb konflikte õpetajatega.
Kes suudab sellistes tingimustes olla edukas?
Osalemine avalikul tööintervjuul?
Noorte paremaks mõistmiseks proovigem tõlkida need näitajad töökeskkonna keelde. Kujutame ette, et kõik organisatsiooni töötajad osalevad üheaegselt “tööintervjuul” ehk sisseastumiskatsetel. “Tööintervjuu” tulemused määravad kõikide töötajate töö sisu ja -koha järgmisteks aastateks ning selle tulemused on kõigile avalikud. Ja avalik ei ole mitte ainult edu, vaid ka ebaedu.
Põhikooli lõpetavad õpilased peavad läbima sisseastumiskatsed, mis on avalik protsess. Edu ja ebaedu on nähtavad kõigile, mis suurendab omakorda emotsionaalset koormust. Pärast esialgsete tulemuste selgumist jaguneb klass tavaliselt kolmeks: need, kes said sisse soovitud kooli(desse), need, kes on ootelistis, ja need, kelle vastus oli eitav. Kõik kolm gruppi tunnevad end halvasti:
- Edukatel on keeruline oma rõõmu jagada. Kuna kõigile pole info veel laekunud, siis ei saa nad kaaslastega oma siirast rõõmu jagada, sest see teeb ooteseisundis olijatele või eitava vastuse saanutele haiget.
- Ootelistis olevad õpilased on segaduses ja pettunud. Mõnikord on nad ootelehel mõned päevad, aga ooteaeg võib venida üsna pikaks. Neil puudub info, et kui kaua nad peavad veel “sütel” viibima enne kui lõpliku vastuse kätte saavad.
- Eitava vastusega õpilased tunnevad häbi ja alaväärsust. Need viimased on õpilased, kes ei pruugi järgmisel päeval või nädalal üldse kooli minnagi.
Ühe kooli edukad katsete sooritajad olid aga kaaslaste eemaloleku üle õnnetud ja kommenteerisid: “Me oleksime ju neid lohutanud. Me nii elasime kõigile kaasa.”
Niisiis – oleme ehitanud üles süsteemi, kus kehvasti tunnevad end eranditult kõik õpilased.
Vestlus ei pruugi olla hõbekuul kõikide probleemide lahendamisel
Pealtnägija pakkus välja sisseastumise ärevuse vähendamiseks lahenduse – vestluse. Koolidega ideed peegeldades saime järgmised sõnumid: kõigile vestlus ei sobi, tänapäeval on erinevaid võimalusi katseid või enesetutvustust korraldada (nt tutvustav video), suure konkursiga koolides ei ole vestluste tegemine kõigi kandidaatidega puhtfüüsiliselt võimalik ning piisavalt objektiivselt eristav.
Noorte ja lapsevanematega vesteldes selgus, et ka praegune sisseastumisvestluste korraldus ja stiil on kooliti väga erinev. On koole, kus noori sildistatakse valetajateks (“kas me tõesti peaksime uskuma, et sa pole kunagi elus veipinud“), tehakse neile kuiva teadmiste kontrolli – justkui oleks tegemist suulise eksamiga (“kuidas sa lahendaksid Gaza probleemi“), suhtutakse neisse üleolevalt (“miks me peaksime üldse sinuga vestlema, kui sa panid meie kooli alles enda eelistuseks nr.2“) või täidetakse küsimuste puhul kontrollnimekirja – esitatakse küsimusi ette antud nimekirja alusel ja sisulisse dialoogi noortega ei astuta.
Samas on ka häid näiteid. On koole, kus tuntakse noorte vastu sisulist huvi ning nendega minnakse dialoogi ning lisaks õpetajatele saavad ka noored võimaluse küsida küsimusi kooli kohta. Oleme kuulnud perevestlustest (koos pereliikmetega). Samuti ka grupivestlusest – kolme noore peale arvestuslikult pool tundi või suuremas grupis pikema aja vältel.
Koolidel tasub siin kõrva taha panna, et ei ole harvad juhtumid, kus katsed edukalt läbinud noor võtab kooliga liitumise otsuse vastu just vestluste pinnalt. Ei pea olema selgeltnägija mõistmaks, et kehva vestluskogemusega kooli noored väga minna ei taha ning õpimotivatsioon oleks seal juba ette rikutud.
Mida saavad koolid teha?
Koolid saavad juba sügisest hakata 9. klasse ette valmistama, mitte õppekoormust tõstes, vaid normaliseerides katsete kevadist tralli. On oluline rõhutada, et kõik valikud – jääda samasse kooli, valida mõni teine kool või minna kutsekooli – on võrdselt head ja sõltuvad noore eelistustest. Tasub aidata õpilastel valmistuda plaanideks B, C ja D, et vältida olukorda, kus plaan A ebaõnnestumisel pole ühtegi alternatiivi.
Koolid võiksid toetada noorte huvide avastamist, pakkuda karjääriõpet ja tutvustada erinevaid kutsevalikuid. Vestlused klassijuhatajatega või tugispetsialistidega aitavad noorte hirme ja lootusi adresseerida ning tugevdada nende enesekindlust ja eluks vajalikke oskusi- näiteks ärevusega toimetulekut. Samuti saab nii toetada õpilaste enesekindlust, aidata neil saavutada eduelamus. Kõiki noori individuaalselt toetada ei ole koolidel võimalik, aga klassides vastavaid tunde läbi viies on võimalik jõuda paljude õpilasteni korraga.
Samuti on koolidel oluline kaasata nendesse aruteludesse lapsevanemaid, korraldades ühiseid vestlusringe ja tehes nendega koostööd.
Mida saavad lapsevanemad teha?
Lapsevanemad saavad teha peaaegu samu asju, mida koolidki. Nad peaksid olema noore jaoks olemas, kuulama tema soove ja ootusi, ning aitama neil mõelda läbi plaanid A-st D-ni, mis toimivad turvavõrguna. Vanemad saavad pakkuda turvalisust, aga ka hoolitseda selle eest, et noor piisavalt sööks ja magaks. Tundub justkui elementaarne, aga kuuldes kuidas üheksandikud õpivad poole ööni ning kuidas paremate tulemuste nimel võetakse kõrvale eraõpetajaid, siis söömine, magamine, piisav puhkus kipuvad nende lugude vahele ära kaduma. Samas on just piisav uni ja puhkus eduka õppimise seisukohast kriitiliselt vajalik.
Koolile lisaks on noortel sageli huviringid. Juhtub, et nähes noore kõrget kurnatust hakkavad lapsevanemad survestama noort huvitegevusest loobuma. Kuigi huviringis osalemine võib olla küll ühest küljest väsitav, pakuvad need sageli noortele positiivset tuge ning eduelamust.
Seega tasub ka lapsevanematel olla oma lapse soovide osas avatud ning neid kuulda võtta. Noortega koos teema üle arutades on võimalik jõuda mõistliku elukorralduseni, mis ei lase õpikoormuse alla ära uppuda, vaid toetab nende tasakaalu ja pakub ka eduelamusi.
Sisseastumiseksamid on üheksandikele suur stressiallikas, mis vajab koolide ja lapsevanemate ühist tuge. Koolid saavad aidata normaliseerida katsete perioodi ning toetada noorte huvide avastamist ja eluks vajalike oskuste õpetamist. Lapsevanemad saavad olla noorele partneriks ja pakkuda vajalikku emotsionaalset tuge. Koos suudame muuta sisseastumiseksamite protsessi noortele kergemaks ja meeldivamaks.
Helge Kool saab olla koolidele toeks noorte seisundi mõõtmistega ja andmete analüüsist tulenevate lahenduste väljatöötamisel. Samuti on igal õpilasel endal võimalus ennast pidevalt kraadida Helge Kooli mobiilirakenduse kaudu, ikka selleks, et end ise edukalt juhtida ja märgata kui on vaja välist abi küsida.
Helge Kool on 2019. aastal loodud ja 2020. aastal NULA inkubaatorist tuule tiibadesse saanud algatus, mis soovib luua koolielus andmepõhiseid muudatusi õpilaste läbipõlemise vähendamiseks ja ennetamiseks. Tegevused on teaduspõhised, esiplaanile seatakse noorte huvid ning neid kaasatakse ka lahenduste leidmise juurde.
Heateo Mõjufond on 2018. aastal loodud Eesti esimene filantroopiafond, kuhu panustavad ühiselt Eestist hoolivad eraisikud ja ettevõtted. Fondi toel on saanud oma tegevust laiendada Kiusamisvaba Kool, SPIN programm, Asendusõpetajate programm, Käpp ja Käsi, Peaasjad, Lapse Heaolu Arengukeskus, Ringo Eco, Kõnnime Koos ja Helge Kool.
Image: A stressed teenager at a serious school entrance interview. Generated with AI ∙ June 3, 2024 at 9:50 AM. Powered by DALL-E 3.
