– Kersti Peenema, Helge Kool MTÜ. 23.03.2023
Helge Kool on tänaseks kogunud üle 3 aasta andmeid erinevates Eesti koolides. Valimi pinnalt üldistavaid järeldusi teha ei saa, aga mõtteainest pakub ehk siiski. Oleme seni kirjutanud kuidas 13-19-aastastel noortel koolis läheb ja kajastanud õpilaste kurnatust, keskendumisvõimet, tunnetega toime tulemist, kiusamist kaasõpilaste poolt, õpetajapoolset kiusamist. Viimati kirjutasime põhikooli lõpuklassist kui stressitaluvuse testist ja üleminekuklassidest, mis lisavad noortele suurel hulgal erinevate nõudmistega “ülemusi”.
Tänase blogipostituse fookuses on tähelepanek paralleelklasside väga erineva heaolu kohta, mis tekitab omakorda küsimuse põhjuste kohta. Mõneti üllatuslikult koorus ühe aspektina välja, et kehvema heaoluga klass võib olla hoopiski parema õppeedukusega.
Klassi saavutusvajadus võib halvendada õpilaste heaolu
Meie andmete põhjal võivad olla sama kooli ja lennu klasside dünaamikad üsnagi erinevad. Õpetajate ja õpilastega keerulisemas seisus klasside tulemusi arutades joonistuvad välja kolm põhjust.
- Mõnel juhul võib tulemus sõltuda sellest, et klasse õpetavad erinevad õpetajad. Ehk meil on olemas klassid, kelle õpikeskkonda mõjutavad tugevalt mõne konkreetse õpetaja oskused ja suhtumine.
- Teisel juhul võib see sõltuda õpilaste saavutusvajadusest (või -kohustusest), kus õpilased ise või väline osapool on tekitanud surve tulemuste saavutamiseks. Välisteks osapoolteks võivad olla nii lapsevanemad, treenerid, õpetajad või ühiskond laiemalt.
- Kolmandal juhul mõjutab klassidünaamikat ka ebapiisav ressurss kaasava hariduse rakendamisel. Ehk siis tuge vajav õpilane on küll klassiruumis, aga paraku ei jagu õpetajal ressurssi nii tema kui kõigi teiste õpilastega tegelemiseks.
Kõik ülaltoodud tegurid viivad üldise tajutud heaolu õpilaste hinnangul alla. Kui esimest ja viimast oskavad õpetajad klassi madalama heaolu põhjusena välja tuua, siis kõrge saavutusvajadusega klassi olukorda ei pruugi õpetajad üldse kuidagi keeruliseks pidada. Vastupidi – saavutusvajadusega noori nähakse kui aktiivseid ja edukaid õppureid. Neid tunnustatakse. Klassi eeldatust kehvem heaolu tuleb õpetajatele täieliku üllatusena.
Ekslik oleks arvata, et kõrge saavutusvajadusega puhul on tegemist eliitkoolide probleemiga. Ei ole. Saavutusvajadusega ja saavutuskohustusega klasse leiab ka maapiirkondade väikestest põhikoolidest.
Missugune on tasakaal saavutusvajaduse, õppimise ja huvitegevuse vahel
Saavutusvajadusega klassi õpilased on sageli aktiivsed ka väljaspool kooli. Oleme kuulnud õpilaste lugusid, kus pärast kooli liigutakse mõnda trenni või huviringi. Noored ise väidavad tihti, et õppima saavad nad asuda alles kell 9 õhtul. Sageli kuuleme nende õpilaste suust, et koolis jäetakse liiga palju õppida. Õpetajad süüdistavad omakorda kodu, kes on noortele suure huviringide koormuse peale pannud.
Kuid saavutusvajadust tekitab ka ühiskond ise. Nii lisab koolijuhtidele ja õpetajatele survet avalike koolide edetabelite koostamine, kus eelkõige võrreldaks ainealaseid tulemusi ja mitte õpilaste tervilikku arengut või heaolu. Aga ainuke eesmärk koolitunnis ei pea alati olema konkreetse aine õppetulemuste edukus, vaid selle kõrval võiks olla ka õppimist toetava tervikliku keskkonna kujundamine, mis pakub noortele mitmekesiseid arenguvõimalusi. Seda enam, et kujundades terviklikku õppijat toetavat keskkonda, on lihtsam jõuda ka ainealaselt paremate tulemusteni.
Mida edukam riik, seda õnnetumad noored?
Käesoleva aasta alguses avaldasid Robert Rudolf ja Dirk Bethmann ajakirjas Journal of Happiness Studies artikli “The Paradox of Wealthy Nations’ Low Adolescent Life Satisfaction“, kus nad analüüsisid riigi majandusliku arengu ja õpilaste subjektiivse heaolu seost PISA 2018 andmete põhjal. Tulemused olid üllatavad: erinevalt täiskasvanutest ei taga riigi kõrgem SKP noorte seas kõrgemat heaolu tunnet. Pigem vastupidi – mida edukam on riik, seda kehvem on selle noorte heaolu.
Artikli autorid väidavad, et majandusliku eduga kaasneb hariduse intensiivistumine. Ehk teisisõnu – paneme jätkuva edu eest vastutuse just noortele. Eesmärgiks on justkui hariduses lisada pidevalt õppekavasse uusi elemente. Lasta noortel omandada järjest rohkem, tõhusamalt, kõrgemale, kaugemale. On küsitav, et kas puberteedi hakklihamasina läbinuna saavad ka tänased noored nautida majanduslikku edu ja kõrgemat heaolutunnet või maksavad nad hilisemas elus liiga intensiivse koormuse tõttu lõivu. Ehk tuleks meeles pidada soovitust:
Mitte alati ei tee kõik, mis ei tapa, tugevamaks. Mõnikord teeb see lihtsalt katki.
Haridus – ja Teadusministeerium võiks ehk algatada laiema arutelu õpilase isiksuseks kujunemise üle sidudes seejuures huvihariduse tavapärase kooliharidusega.
Koolis eduka toimetuleku eelduseks ei saa olla huvitegevusest loobumine. Meil vaja head holistilist vaadet noore kujunemise kohta ja seda viisil, mis esile tõstab mitte ainult PISA tulemusi ja materiaalset heaolu, vaid ka noorte mitmekesiseid võimalusi oma huvide avastamiseks ja realiseerimiseks. Selle vaate kujundamise raames saame ehk ka parema selguse üldise koolielu korraldamise osas.
Viimane üleskutse aga lapsevanematele. Hea lapsevanem! Palun viska pilk peale oma järeltulija päevakavale, mõtle läbi oma ootused ning jäta talle hingamisruumi.
Viited:
Rudolf, R., Bethmann, D. The Paradox of Wealthy Nations’ Low Adolescent Life Satisfaction. J Happiness Stud 24, 79–105 (2023). https://doi.org/10.1007/s10902-022-00595-2
Helge Kool on 2019. aastal loodud ja 2020. aastal NULA inkubaatorist tuule tiibadesse saanud algatus, mis soovib luua koolielus andmepõhiseid muudatusi õpilaste läbipõlemise vähendamiseks ja ennetamiseks. Tegevused on teaduspõhised, esiplaanile seatakse noorte huvid ning neid kaasatakse ka lahenduste leidmise juurde.
Heateo Mõjufond on 2018. aastal loodud Eesti esimene filantroopiafond, kuhu panustavad ühiselt Eestist hoolivad eraisikud ja ettevõtted. Fondi toel on saanud oma tegevust laiendada Kiusamisvaba Kool, SPIN programm, Asendusõpetajate programm, Käpp ja Käsi, Peaasjad, Lapse Heaolu Arengukeskus, Ringo Eco, Kõnnime Koos ja Helge Kool.