Toimetulek koolis · 6.–9. klass
Viis tegevust, kui koolis on raske
Siit leiad viis lühikest tegevust. Esimene aitab klassil rääkida sellest, mis teeb kooli raskeks ja mis toredaks. Ülejäänud neli käsitlevad oskuse kasvamist, ühiseid raskusi, vigadest õppimist ja liigset enesekriitikat. Klassijuhataja või tugispetsialist saab need läbi viia klassijuhatajatunnis. Õpilane saab samu töölehti kasutada ka iseseisvalt.
- 5 tegevust
- 8–15 minutit
- Word ja PDF
- Ettevalmistus umbes 5 minutit

Vali, kuidas lehte kasutad
Kooli töötajale
Klassijuhatajale ja tugispetsialistile
Tunnikavad minutite kaupa, näitelaused, kohandused eritoe vajadusega õpilastele ja töölehed printimiseks.
Õpilasele
Tahan ise proovida
Lühike selgitus, miks kool võib vahel raske tunduda, ja neli asja, mida saad ise proovida. Valid ise, millest alustad.
Tegevused lühidalt
Alusta siit
Mis teeb kooli raskeks ja mis toredaks?
Klass uurib, miks kooli tulek võib raske olla, kujundab oma ideaalse koolipäeva ja sõnastab, mida saavad teha kool, õpetaja ja õpilane ise. Sobib sissejuhatuseks enne teisi tegevusi.
1
Ma ei oska seda … veel
Õpilased sõnastavad hinnangu endale ümber järgmiseks sammuks ja panevad kirja, kellelt ja kuidas abi küsida.
2
Galerii: mis teeb kooli raskeks ja mis kergeks
Õpilased kirjutavad nimeta sedelitele, mis teeb kooli raskeks ja mis aitab, ning märgivad galeriiringil täpiga need, mis kehtivad ka nende kohta.
3
Ebaõnnestumiste muuseum
Rühmad uurivad tuntud leiutiste ebaõnnestumisi ja iga õpilane teeb oma väikesele ebaõnnestumisele muuseumi sildi.
4
Kas see peab olema täiuslik?
60-sekundiline kiirjoonistus, perfektsionismi kaks poolt ja harjutus, kus sisemise kriitiku laused saavad hea sõbra vastuse.
Millal neid tegevusi kasutada
- Helge klassivaates on Toimetulek koolis kollane, oranž või punane, eriti väide „Tunnen kooli suhtes vastumeelsust“.
- Helge üksikküsimuste vaates on küsimuse „Tunnen tihti, et ma ei ole õppimises piisavalt hea“ tulemus madal.
- Klassis kõlab sageli „ma ei oska seda“ või õpilased ei räägi oma raskustest.
- Kontrolltööde ja eksamite perioodil.
Helge küsimused, millele tegevused toetuvad: „Tunnen kooli suhtes vastumeelsust.“ „Ma tunnen end koolis hästi ja vabalt.“ „Tunnen tihti, et ma ei ole õppimises piisavalt hea.“ „Ma ei jõua teistega samas tempos ülesandeid lahendada.“
Kooli töötajale
Klassijuhatajale ja tugispetsialistile
Iga tegevus vajab umbes 5-minutilist ettevalmistust. Ükski tegevus ei nõua, et õpilane räägiks klassi ees isiklikest asjadest. Sedelid ja sildid on nimeta ning isiklikke töölehti ei korjata kokku. Wordi faili saad enne printimist oma kooli järgi täiendada, näiteks lisada jaluses tugispetsialisti nime ja kabineti.
Kust alustada
- Mis teeb kooli raskeks ja mis toredaks? on sissejuhatus. See annab ülevaate, millised teemad klassis kõige rohkem kõlavad.
- Ma ei oska seda … veel sobib, kui klassis kõlab sageli „ma ei oska“.
- Galerii sobib, kui õpilased ei räägi oma raskustest. Klass liigub ja näeb, et raskused on ühised.
- Ebaõnnestumiste muuseum ja Kas see peab olema täiuslik? sobivad kontrolltööde perioodi, kui õpilased hindavad end karmilt.
Tugispetsialistile
Vaata enne tegevuse valimist Helge üksikküsimuste vaadet. Kui „Ma ei ole õppimises piisavalt hea“ on madal, aga tempoküsimus on korras, sobib perfektsionismi tegevus. Kui mõlemad on madalad, alusta tegevusest „Ma ei oska seda … veel“. Mõju hindamiseks tee kordusmõõtmine Helgega 6–10 nädala pärast.
Püsiv koolitõrge (sagedased puudumised, hilinemised) vajab kooli, pere ja tugispetsialisti ühist plaani. Helge tulemus ei ole kliiniline hinnang. Klassile näita ainult üldistatud klassivaadet, mitte väiksemaid rühmi kui viis vastajat.
Alusta siit · Sissejuhatav arutelu
Mis teeb kooli raskeks ja mis toredaks?
- 15 min
- 6.–9. klass
- Oskus: kooliga seotud tunnete märkamine ja ühiste lahenduste otsimine
Tegevuse eesmärk
Õpilased saavad teada, et vastumeelsus kooli vastu on sage ja sellel on erinevad põhjused. Klass kujundab oma ideaalse koolipäeva ja sõnastab, mida saavad teha kool, õpetaja ja õpilane ise.
Kasuta, kui
Helge klassivaates on Toimetulek koolis kollane või oranž, eriti väide „Tunnen kooli suhtes vastumeelsust“. Sobib sissejuhatuseks enne teisi toimetuleku tegevusi.
Vahendid
Tööleht (1 igale õpilasele), väikesed sedelid, tahvel.
Töölehed. Lk 1–2 juhend õpetajale koos taustaga, lk 3 õpilase tööleht (neli põhjust ja „Meie ideaalne koolipäev“), lk 4 „Kes saab mida teha?“.
Tunni käik minutite kaupa
| Aeg | Samm | Õpetaja ütleb või teeb |
|---|---|---|
| 0–2 min | Sissejuhatus | „Peaaegu igaüks ei taha mõnel hommikul kooli tulla. Täna uurime, millest see tuleb ja mis võiks aidata. Keegi ei pea enda kohta midagi ütlema.“ |
| 2–5 min | Neli põhjust | Loe koos töölehe kast. Õpilased märgivad vaikselt, millised põhjused on neile tuttavad. Lehte ei korjata. |
| 5–9 min | Ideaalne koolipäev | Paarid või kolmikud kujundavad töölehel ideaalse koolipäeva. „Mis peaks olema teisiti, et koolis oleks hea olla?“ |
| 9–13 min | Kes mida saab teha | Rühmad kirjutavad sedelitele ideid kolme veergu: kool, õpetaja, mina. Sedelid lähevad tahvlile ilma nimedeta. |
| 13–15 min | Kokkuvõte | Loe ideid ette. Klass valib ühe idee, mida proovida kohe. „Ma viin kooli ideed juhtkonnale ja annan teada, mis vastati.“ |
Taust õpetajale: miks õpilane kooli vältida tahab
Kearney ja Silverman kirjeldavad nelja põhjuste rühma, mis hoiavad õpilast koolist eemal:
- Ebameeldivad tunded. Kooli olukorrad tekitavad ärevust või kurbust, kodus on hõlpsam.
- Teised inimesed ja hindamine. Esinemine, rühmatöö, vahetunnid, kiusamine, kontrolltööd.
- Lähedaste juures olemine. Soov olla kodus, mure pereliikme pärast.
- Meeldivam väljaspool kooli. Magamine, hobid, huvid, mängud, sõbrad, töö.
Esimesed kaks on vältimine (ebameeldivast eemale), viimased kaks tõmme (meeldiva poole).
Kohandused ja keerukam versioon
- Lihtsustatud versioon (sh eritoe vajaduse korral): kasuta ainult ideaalse koolipäeva osa.
- Sidumine aineõpetusega: ühiskonnaõpetuses õpilaste kaasamine ja õpilasesindus.
- Kaasamine: õpilasesinduse esindaja kaudu suhtlus kooli juhtkonnaga.
- Keerukam versioon: õpilased hindavad ideid kahe küsimuse järgi: kui palju see aitaks ja kui lihtne on seda teha. Klass valib kaks ettepanekut.
Kui tund läheb teisiti
- Kui õpilane puudub või hilineb sageli: räägi varakult tugispetsialisti või kooliõega.
- Kui tunnis selgub kiusamine: ära arutage seda avalikult, kasuta KiVa protokolli.
- Kui keegi räägib lootusetusest: räägi temaga eraldi ja suuna tugispetsialisti juurde.
Arutelu ja kodus jätkamine
- Kogemuse üle: Milline on olnud seni toredaim koolipäev?
- Strateegiad: Mis aitab hommikul kooli tulla?
- Ülekanne igapäevaellu: Mida saad ise teha, et kool oleks natuke toredam?
- Koostöö: Mida saame klassina teha, et keegi ei tunneks end kõrvalejäetuna?
Kodus ja pärast tundi: Õpilane paneb kirja ühe asja, mis teeks tema koolipäeva paremaks, ja proovib seda ühel päeval. Kui vastumeelsus kooli vastu on suur ja kestab kaua, julgustab tööleht rääkima täiskasvanuga.
Pea meeles: Aeg-ajalt tekkiv tüdimus on tavaline. Püsiv koolitõrge vajab kooli, pere ja tugispetsialisti ühist plaani. Tund seda ei lahenda, aga aitab märgata.
Tegevus 1 · Mõtlemine ja arutelu
Ma ei oska seda … veel
- 8 min
- 6.–9. klass
- Oskus: õppimise kui harjutamise mõistmine ja abi küsimine
Tegevuse eesmärk
Õpilased saavad teada, et oskus tekib harjutamise kaudu ja igaühel on oma tempo. Nad õpivad sõnastama raskust nii, et sellest saab järgmine samm, ja panevad kirja, kellelt abi küsida.
Kasuta, kui
Helge klassivaates on Toimetulek koolis kollane, oranž või punane. Klassis kõlab sageli „ma ei oska seda“.
Vahendid
Tööleht (1 igale õpilasele).
Töölehed. Lk 1–2 juhend õpetajale, lk 3 õpilase tööleht (oskus tekib harjutades, lausete ümbersõnastamine ja „Minu abi kaart“).
Tunni käik minutite kaupa
| Aeg | Samm | Õpetaja ütleb või teeb |
|---|---|---|
| 0–1 min | Sissejuhatus | „Mõelge millelegi, mida te praegu hästi oskate. Kas oskasite seda kohe?“ |
| 1–3 min | Lugemine | Loe koos töölehe tekst: aju muutub harjutades ja võrdlus pinginaabriga eksitab. |
| 3–6 min | Ümbersõnastamine | Paarid sõnastavad töölehe laused ümber: „Ma olen matas lootusetu“ → „Ma ei ole murdudega veel kindel. Järgmisena proovin …“ |
| 6–8 min | Abi kaart | Õpilased täidavad abi kaardi: kellelt abi küsin ja millise lausega. |
Kohandused ja keerukam versioon
- Lihtsustatud versioon (sh eritoe vajaduse korral): kasuta kolme lauset ja valmis järgmisi samme, mille seast valida.
- Sidumine aineõpetusega: sobib iga aine tundi enne uut teemat või pärast kontrolltöö tagastamist.
- Kaasamine: õpilased koguvad klassi seinale „veel“-lausete plakati.
- Keerukam versioon: õpilased kirjutavad ühe oma oskuse „õppimise loo“: kuidas see algas, mis oli raske, mis aitas edasi.
Kui tund läheb teisiti
- Kui õpilasel on õpiraskus: rõhuta, et ka abi ja kohandused on osa õppimisest, mitte nõrkuse märk.
- Kui õpilane ütleb, et „veel“ on lihtsalt sõna: nõustu, et sõna üksi ei aita. Abi on järgmisest sammust ja toest.
- Kui õpilane on väga kurb või halvustab ennast: räägi temaga eraldi ja anna teada tugispetsialistile.
Arutelu ja kodus jätkamine
- Kogemuse üle: Mis oskus tundus alguses võimatu, aga nüüd on lihtne?
- Strateegiad: Mida teha, kui miski ei õnnestu?
- Ülekanne igapäevaellu: Millises aines proovid sel nädalal „veel“-lauset?
- Koostöö: Kuidas saame klassis üksteist aidata, nii et kõik tunneksid end hästi?
Kodus ja pärast tundi: Õpilane märkab nädala jooksul ühte „veel mitte“ hetke, kirjutab üles järgmise sammu ja küsib vajadusel abi kaardil olevalt inimeselt.
Pea meeles: Kasvu mõtteviisi sõnum toimib ainult koos toega: selge järgmine samm, aeg ja abi. Ilma toeta võib see õpilasele tunduda etteheitena.
Tõenduse tase: Mõõdukas, efekt väike. Kasvu mõtteviisi sekkumised on uuringutes parandanud õpitulemusi peamiselt madalama õppeedukusega õpilastel.
Tegevus 2 · Kehaline tegevus
Galerii: mis teeb kooli raskeks ja mis kergeks
- 10 min
- 6.–9. klass
- Oskus: kogemuste märkamine ja normaliseerimine
Tegevuse eesmärk
Õpilased liiguvad ja näevad, et nende raskused on ka teistel. Klass leiab koos, mis aitab koolis hakkama saada.
Kasuta, kui
Helge klassivaates on Toimetulek koolis kollane, oranž või punane. Klassis õpilased ei räägi oma raskustest.
Vahendid
Kahes värvis kleepsud või sedelid, teip, väikesed kleebitavad täpid või markerid, tööleht.
Töölehed. Lk 1–2 juhend õpetajale, lk 3 õpilase tööleht (mida märkasin galeriis ja kolme päeva tabel „Mis aitas?“).
Tunni käik minutite kaupa
| Aeg | Samm | Õpetaja ütleb või teeb |
|---|---|---|
| 0–2 min | Kirjutamine | Iga õpilane kirjutab ühele sedelile „mis teeb koolis raskeks“, teisele „mis aitab“. Ilma nimeta. |
| 2–3 min | Seinale | Õpilased kleebivad sedelid seinale kahte rühma. Õpetaja segab need. |
| 3–7 min | Galeriiring | Klass kõnnib ringi ja paneb täpi sedelitele, mis kehtivad ka enda kohta. |
| 7–10 min | Arutelu | Vaadake koos, kus on kõige rohkem täppe. „Mida see meile ütleb? Millist „aitab“-sedelit saaksime kohe kasutada?“ |
Kohandused ja keerukam versioon
- Lihtsustatud versioon (sh eritoe vajaduse korral): õpetaja kirjutab enne valmis sedelid ja õpilased panevad ainult täppe.
- Sidumine aineõpetusega: matemaatikas täppide kokkulugemine ja tulpdiagramm.
- Kaasamine: kaks õpilast vormistavad tulemuse plakatiks klassi seinale.
- Keerukam versioon: klass rühmitab sedelid teemade kaupa (õppimine, suhted, keha, kodu) ja teeb sellest plakati.
Kui tund läheb teisiti
- Kui sedelil on solvav või kellegi nime sisaldav tekst: eemalda see vaikselt ja jätka.
- Kui sedel viitab kiusamisele või ohule: võta see endale ja räägi hiljem tugispetsialistiga.
- Kui klass muutub rahutuks: lühenda galeriiringi ja tee arutelu istudes.
Arutelu ja kodus jätkamine
- Kogemuse üle: Mis sind sedelite juures üllatas?
- Strateegiad: Milline „aitab“-sedel tundus kõige kasulikum?
- Ülekanne igapäevaellu: Mida võtad sellest kaasa järgmisse nädalasse?
- Koostöö: Kuidas saame klassis üksteisele toeks olla?
Kodus ja pärast tundi: Õpilane kirjutab kolmel päeval üles ühe asja, mis aitas tal koolis hakkama saada.
Pea meeles: Loe kõik sedelid enne arutelu kiiresti üle. Ära püüa käekirja järgi kirjutajat ära arvata.
Tõenduse tase: Esialgne (praktikavõte). Kooliga seotuse tunne ja klassi toetav õhkkond on uuringutes tugevalt seotud õpilaste heaoluga.
Tegevus 3 · Mäng ja loovtöö
Ebaõnnestumiste muuseum
- 10 min
- 6.–9. klass
- Oskus: vigadest õppimine
Tegevuse eesmärk
Õpilased näevad, et eksimine on osa õppimisest ka tuntud leiutiste ja inimeste puhul. Iga õpilane teeb oma väikesele ebaõnnestumisele muuseumi sildi.
Kasuta, kui
Helge üksikküsimuste vaates on küsimuse „Ma ei ole õppimises piisavalt hea“ tulemus madal. Kontrolltööde ja eksamite perioodil.
Vahendid
Tööleht (muuseumi kaardid ja silt), käärid või valmis lõigatud kaardid.
Töölehed. Lk 1–2 juhend õpetajale, lk 3 õpilase tööleht (neli väljalõigatavat muuseumi kaarti ja „Minu muuseumi silt“).
Tunni käik minutite kaupa
| Aeg | Samm | Õpetaja ütleb või teeb |
|---|---|---|
| 0–2 min | Õpetaja lugu | Räägi lühidalt üks oma ebaõnnestumine ja mis sellele järgnes. Valmistu selleks ette. |
| 2–6 min | Muuseumi kaardid | Rühmad saavad kaardi ja leiavad: mis läks valesti, mis õpiti, mis juhtus edasi. Iga rühm tutvustab oma eksponaati ühe lausega. |
| 6–9 min | Minu silt | Õpilased kirjutavad muuseumi sildi ühele oma väikesele ebaõnnestumisele. Sildi võib jätta endale. |
| 9–10 min | Kokkuvõte | „Mida ühist on kõigil eksponaatidel?“ |
Kohandused ja keerukam versioon
- Lihtsustatud versioon (sh eritoe vajaduse korral): kasuta kahte kaarti ja loe need ette. Sildi võib joonistada.
- Sidumine aineõpetusega: loodusõpetuses katse ebaõnnestumine kui teaduse osa.
- Kaasamine: kui õpilased soovivad, teevad nad oma ebaõnnestumiste näituse.
- Keerukam versioon: õpilased leiavad ise ühe dokumenteeritud ebaõnnestumise loo teaduse, spordi või ettevõtluse vallast ja kontrollivad allikat.
Kui tund läheb teisiti
- Kui õpilane ei taha oma kogemust jagada: ta võib kirjutada väljamõeldud tegelasest.
- Kui keegi naerab teise sildi üle: peata kohe ja tuleta meelde, et muuseumis ei naerda.
- Kui õpilane räägib ebaõnnestumisest, mis teda väga kurvastab: räägi temaga eraldi.
Arutelu ja kodus jätkamine
- Kogemuse üle: Milline eksponaat sulle kõige rohkem meeldis?
- Strateegiad: Mida teevad inimesed pärast ebaõnnestumist, et edasi minna?
- Ülekanne igapäevaellu: Mida teed järgmine kord, kui midagi ei õnnestu?
- Koostöö: Kuidas saame reageerida, kui klassikaaslasel midagi ebaõnnestub?
Kodus ja pärast tundi: Õpilane küsib ühelt täiskasvanult tema ebaõnnestumise loo ja seda, mida ta sellest õppis.
Pea meeles: Õpetaja enda lugu on tegevuse tugevaim osa. Vali lugu, mida oled valmis jagama, millega saab samastuda ja mis pole liiga isiklik.
Tõenduse tase: Väike kuni mõõdukas. Vigade normaliseerimine on osa kasvu mõtteviisi ja enesekaastunde vahenditest, mille mõju on väike kuni mõõdukas.
Tegevus 4 · Mõtlemine ja katse
Kas see peab olema täiuslik?
- 10 min
- 6.–9. klass
- Oskus: kõrgete eesmärkide ja liigse enesekriitika eristamine
Tegevuse eesmärk
Õpilased eristavad kõrgeid eesmärke ja hirmu vigade ees. Nad harjutavad sisemise kriitiku asendamist toetava häälega ja seavad ühele ülesandele „piisavalt hea“ piiri.
Kasuta, kui
Helge üksikküsimuste vaates on küsimuse „Tunnen tihti, et ma ei ole õppimises piisavalt hea“ tulemus madal, aga „Ma ei jõua teistega samas tempos“ on korras. See muster võib viidata, et õpilased saavad hakkama, kuid hindavad end karmilt.
Vahendid
Tööleht (1 igale õpilasele), taimer.
Töölehed. Lk 1–2 juhend õpetajale, lk 3 õpilase tööleht (kiirjoonistus, perfektsionismi kaks poolt, „Mida ütleks hea sõber?“ ja „piisavalt hea“ piir).
Tunni käik minutite kaupa
| Aeg | Samm | Õpetaja ütleb või teeb |
|---|---|---|
| 0–2 min | Kiirjoonistus | „Joonistage 60 sekundiga jalgratas. Peab olema äratuntav, mitte ilus.“ Taimer käima. |
| 2–3 min | Arutelu | „Kuidas tundus, kui aega oli vähe? Kas keegi tahtis kustutada ja otsast alustada?“ |
| 3–5 min | Lugemine | Loe koos töölehe tekst perfektsionismi kahest poolest. |
| 5–8 min | Kriitik ja sõber | Õpilased kirjutavad kriitiku lausete kõrvale, mida ütleks hea sõber. |
| 8–10 min | Piisavalt hea | „Valige üks kodune ülesanne ja kirjutage, millal see on piisavalt hea.“ |
Kohandused ja keerukam versioon
- Lihtsustatud versioon (sh eritoe vajaduse korral): tee ainult kiirjoonistus ja arutage seda.
- Sidumine aineõpetusega: kunstis visand, kirjanduses mustand.
- Kaasamine: klass koostab ühise nimekirja toetavatest lausetest, mida öelda enda või sõbra julgustamiseks.
- Keerukam versioon: õpilased arutavad, kus kõrged eesmärgid aitavad (sport, muusika) ja millal hirm vigade ees hakkab segama.
Kui tund läheb teisiti
- Kui õpilane keeldub joonistamast: ära sunni. Palu tal hiljem oma tunnet jagada.
- Kui keegi naerab teise tulemuse üle: töid ei näidata, kui autor ei soovi.
- Kui õpilane räägib väga karmist enesekriitikast: räägi temaga samal päeval eraldi ja võta ühendust tugispetsialistiga.
Arutelu ja kodus jätkamine
- Kogemuse üle: Mis tunne oli joonistada, kui aega oli vähe?
- Strateegiad: Mida ütleb sulle sõber, kui sul midagi ei õnnestu?
- Ülekanne igapäevaellu: Millise ülesande puhul proovid sel nädalal „piisavalt hea“ piiri?
- Koostöö: Kuidas saame klassis üksteise vigadesse suhtuda?
Kodus ja pärast tundi: Õpilane teeb ühe ülesande „piisavalt hästi“ ja märgib, mis juhtus ja kuidas ta end tundis.
Pea meeles: Perfektsionismi taga võib olla surve kodust, koolist või iseendalt. Ära kiida ainult tulemust, kiida ka pingutust ja proovijulgust. Ka sinu tagasiside võib õpilasele kõlada kriitikuna.
Tõenduse tase: Mõõdukas. Metaanalüüsides on mure vigade pärast seotud kurnatusega, kõrged püüdlused aga mitte (Hill ja Curran 2016). Ka Soome põhikooli uuringus oli suure murega õpilastel kõige rohkem koolikurnatust ja ärevust.
Õpilasele · lugemiseks umbes 3 minutit
Mõnel hommikul ei taha ma üldse kooli minna
Äratus heliseb ja kogu keha tahab teki alla jääda. Või istud tunnis ja tundub, et teised saavad kõigest aru, ainult sina mitte. Kontrolltöö järel mõtled pigem sellele ühele veale kui kõigele, mis õnnestus. Peaaegu igaüks tunneb vahel nii.
Mis toimub
Uurijad on leidnud neli peamist põhjust, miks kooli tulek võib raske olla: mujal on toredam, tahaks olla kodus oma inimeste juures, raske on teiste ees esineda ja hinnanguid saada või koolis tekib ärevus ja kurbus. Kui tead, milline põhjus sinu puhul kõige rohkem kõlab, on lihtsam leida, mis aitab.
Oskus tekib harjutades: ajus tekivad uued ühendused ja need lähevad iga korraga tugevamaks. Klassikaaslasega võrdlemine eksitab, sest sa ei näe, kui palju ta on enne harjutanud. Uurijad on leidnud ka, et väsimust ja ärevust toob pigem hirm vigade ees kui kõrged eesmärgid.
Mida sul juba on
Kõike, mida sa praegu oskad, ei osanud sa kunagi. Sa oled juba palju kordi õppinud midagi, mis alguses tundus võimatu. Sina tead kõige paremini, mis teeb su koolipäeva raskeks ja mis toredamaks.
Kui sul on praegu raske, võid kohe helistada või kirjutada: Lasteabi 116 111 (ööpäevaringne ja tasuta, ka veebivestlus lasteabi.ee).
Proovi: vali üks neljast
Vali see, mis tundub sulle sobiv. Töölehed on PDF-failides õpilase lehtedel. Võid need välja printida või teha tabeli vihikusse. Lehte ei pea kellelegi näitama.
A
Leia, mis teeb kooli raskeks
Märgi vaikselt, millised neljast põhjusest on sulle tuttavad. Kujuta ette oma ideaalset koolipäeva ja kirjuta üles üks asi, mida saad ise teha, et kool oleks natuke toredam. Proovi seda sel nädalal.
B
Lisa lausele „veel“
Kirjuta üles üks hinnang endale, näiteks „Ma olen matemaatikas kehv“. Sõnasta see ümber: „Ma ei ole murdudega veel kindel. Järgmisena proovin …“ Täida abi kaart: kellelt küsid abi ja millise lausega.
C
Tee oma muuseumi silt
Vali üks väike ebaõnnestumine. Kirjuta, mis see oli, mis läks valesti, mida sellest õppisid ja mida teed järgmine kord. Sildi võid jätta endale. Kui tahad, küsi mõnelt täiskasvanult tema ebaõnnestumise lugu.
D
Leia „piisavalt hea“ piir
Kirjuta üles, mida ütleb sinu sisemine kriitik, ja selle kõrvale, mida ütleks hea sõber. Vali üks ülesanne ja pane kirja, millal see on piisavalt hea. Tee see ära ja vaata, mis juhtub.
Kui tahad märgata, mis sind koolis aitab, kirjuta kolmel päeval üles üks asi, mis aitas. See võib olla väike: sõbra naeratus, hea lõuna või õpetaja selgitus. Sobib ka Helge äpi päevik.
Kui see ei aita
Kui kooli tulek on pikka aega väga raske, kui puudud sageli või kui tunned end iga päev läbikukkununa, räägi täiskasvanuga, keda usaldad. See võib olla klassijuhataja, kooli tugispetsialist või keegi kodus. Sa ei pea oma murega üksi olema.
Sina otsustad, mida proovid ja millal. Ka üks väike muutus võib teha koolipäeva natuke kergemaks.
Kui on raske, küsi abi
- Kooli tugispetsialist või klassijuhataja: räägi otse või kirjuta eKoolis või Stuudiumis.
- Lasteabi 116 111: ööpäevaringne ja tasuta, ka veebivestlus lasteabi.ee. Võid jääda anonüümseks.
- Perearsti nõuandeliin 1220: terviseküsimused, ka une ja meeleolu kohta.
- Peaasi.ee: noorte vaimse tervise info.
- Hädaolukorras 112.
