Avasta · ärevus
Mis on ärevus?
Ärevus on keha reaktsioon nii ohu kui ka meie jaoks oluliste sündmuste korral. Seda võib võrrelda keha sisemise häiresüsteemiga, mis aitab valmistuda ohuga toimetulekuks. Ärevus aitab pingelises olukorras end kokku võtta ja keskenduda väljapääsu otsimisele.
Näiteks põgened, kui kohtad ohtlikku looma, või keskendud enne olulist kontrolltööd materjali õppimisele.
- Mida ärevus tunda annab
- Mis toimub kehas
- Kuidas rahuneda
Mida ma tunnen, kui olen ärev?
Ärevust võib tajuda mitmel moel:
Kehas
- kripeldus kõhus
- pinge mõnes kehaosas või peas
- iiveldus
- südamekloppimine
Mõtetes
- muremõtted
- hirm kaotada kontroll enda üle
- surmahirm
Ärevust tunnevad kõik inimesed. Mõnel eluperioodil, mõnes olukorras või kohas tuntakse seda rohkem, mõnes vähem. Kerge ärevus enne eksamit, spordivõistlust, reisi või sünnipäeva on peaaegu kõigile tuttav. Vahel oleme ärevad isegi siis, kui kohtume kellegagi, keda pole ammu näinud.
Reeglina kaob ärevus, kui olukord on möödunud või lahenenud.
Mis toimub kehas, kui oled ärev?
Keha valmistub võitluseks
Ärevaks muutudes:
- vererõhk tõuseb ja lihased pingestuvad;
- veresuhkru tase tõuseb;
- nägemisteravus paraneb ja seedimine aeglustub;
- adrenaliinitase tõuseb, mida tajud südamepekslemisena;
- hingamine kiireneb ja bronhid laienevad, sest keha vajab rohkem hapnikku.
Keha valmistub võitluseks, kuigi nähtavat vaenlast ega tajutavat põhjust ei ole.
Kui see seisund kestab
Mõnda aega saab keha selle seisundiga hästi hakkama, kuid siis võivad tekkida füüsilised vaevused:
- pea- ja silmalihaste valu;
- limaskestade kuivus ja sagedased põletikud;
- kuiv köha;
- iiveldus ja kõrvetised;
- kõhuvalu.
Tekkida võib ka nõiaring: kui tajud, et süda peksab liiga kiiresti või kõht valutab, süvendab see hirmu ja vaevusi tuleb juurde. Mida siis ette võtta?
Kui tunnen ärevust, kuidas rahuneda?
1
Hinga sügavalt
Alusta sügava hingamisega: sisse läbi nina ja pikalt välja suu kaudu. Nii saab keha rohkem hapnikku ja see mõjub rahustavalt.
2
Rahusta mõtteid
Inimene suudab oma mõtlemisega alateadvust mõjutada. Sisenda endale mõtet, et paanikaks pole põhjust, ja mõtle toredatele asjadele.
3
Joo, liigu, tegutse
Hästi mõjub sooja rahustava taimetee või vee joomine ning liikumine ja füüsiline tegevus üldse. Mine jalutama või hakka koristama, pesu triikima. Kodused rutiinsed toimingud viivad mõtte mujale.
Väldi kohvi, kofeiiniga teesid ja alkoholi.
Veel lihtsaid võtteid ärevusega toimetulekuks
Ärevus kui tüütu külaline
Mõtle ärevusest kui tüütust sõbrast, kes käib külas. Ta on jälle kohal, aga sina pöörad tähelepanu oma igapäevastele tegevustele ja tegeled nendega. Ühel hetkel ei häiri ta sind enam, sest su tähelepanu on mujal.
Puhka ja rahune
Puhka iga päev ja igal nädalal ning mõtle headele asjadele ja olukordadele. Proovi rahustavaid harjutusi, näiteks sügavat sisse- ja väljahingamist.
Tee toredaid asju
Kuula lemmikmuusikat, vaata filme, loe raamatuid, tegele hobidega. Ühesõnaga tee seda, mis sulle meeldib.
Ole lähedastega
Veeda aega oma lähedaste ja lemmikloomadega.
Kui ärevus hakkab elu segama
Ärevusest saab ärevushäire, kui see hakkab igapäevaelu segama, on väga tugev või kestab väga kaua. Näiteks kui inimene ei suuda muremõtete tõttu uinuda või hakkab ärevust tekitavaid olukordi täielikult vältima. Ärevust võib tekitada ka kooli või tööle minek või isegi söömine.
Ärevushäire võimalikud sümptomid:
- pidev muretsemine ja negatiivsed mõtted;
- sundmõtted;
- hirmutunne: surmahirm, hirm kaotada enda üle kontroll, hirm hulluks minna;
- terviseärevus: hirm haiguste ees endal või lähedastel;
- kergesti ehmumine;
- loobumine tegevustest, mis varem rõõmu pakkusid (sageli ebaratsionaalse mõtte või hirmu tõttu).
Kui tunned, et ei tule ärevusega iseseisvalt toime, pöördu perearsti poole, kes suunab sind kliinilise psühholoogi vastuvõtule. Koolis saad rääkida ka koolipsühholoogi või kooliõega.
Ärevushäirega saab tööd teha. Sellest on võimalik vabaneda ja sellega on võimalik elada täisväärtuslikku elu, ilma et peaks millestki loobuma.
