Tööleht · mõtted, tunded, tegevused
Mõtete, tunnete ja tegevuste tööleht
Mõtle, kuidas sinu tunded, mõtted ja tegevused on omavahel seotud ja üksteist mõjutavad. Mõtiskle ja vasta küsimustele omaette või koos koolipsühholoogi või mõne muu usaldusväärse täiskasvanuga.
- 6 küsimust
- 2 spiraali
- Üksi või koos täiskasvanuga
Kuidas on seni olnud lood minu tunnete, mõtete ja tegevustega?
1
Kuidas ma ennast praegu tunnen? Millise kolme sõnaga ma oma tundeid kirjeldan?
2
Millised asjad minevikust võivad mõjutada seda, kuidas ma ennast praegu tunnen?
3
Mis on nende mõtete, tunnete ja tegevuste tulemusena juhtunud? Näiteks on enesekindlus kõikuma löönud, mul on vähem sõpru või ma ei saa koolis hästi hakkama.
4
Kuidas maailm ja teised inimesed mõjutavad seda, kuidas ma ennast tunnen?
5
Mida ma praegu teen, et oma tujuga toime tulla? Näiteks sotsiaalmeedia, arvutimängud, televiisor, ma ei käi väljas või hoian suhtlemisest eemale.
6
Kuidas on minu käitumine mõjutanud minu keha?
Spiraal 1
Kurbuse spiraal
Kurbus võib olla märk, et võiksime hoogu maha võtta. Keha võib panna meid teiste inimestega vähem suhtlema ja vähem tegelema asjadega, mis meile meeldivad (nt muusika, kunst või sport). Keha võib panna meid ka kooli- või tööasjades vähem pingutama, sest tunneme end väsinuna. Justkui kett oleks maas.
Lühiajaliselt on hoo mahavõtmine hea mõte. Aga kui teeme seda liiga kaua, jääme sõpradest või perest liiga kaugeks. Samuti võib olla raske koolis ja tööl uuesti rööpasse saada.
Lõpuks võib sellest kõigest tekkida allakäiguspiraal: tunneme end üha kurvemana ja üksikumana.
Proovi: joonista eraldi paberile oma kurbuse spiraal. Kirjelda selle juurde, kuidas su tuju on üha kehvemaks läinud.

Spiraal 2
Ärevuse spiraal
Ärevuse allikas on enamasti hirm mingi ähvardava mõtte, olukorra või mälestuse ees. Kehas käivitub nn võitle-või-põgene reaktsioon. Keha hakkab tootma adrenaliini, süda lööb kiiremini ja lihased lähevad pingule. Nii valmistub keha kas võitlema või ohu eest kiiresti põgenema.
Kui ohtlik olukord möödub, keha rahuneb. Aga mõnikord jätkab aju ohule mõtlemist. Selle tulemusena tunneme end üha pingulisemana, stressis ja muretseme asjade pärast, mis võiksid tulevikus juhtuda.
Lõpuks võib sellest tekkida kasvav ärevuse spiraal, mis uute mõtetega end üha rohkem üles kerib. Hakkame hoiduma olukordadest, mis ärevust tekitavad, ja see ei lase meil elada täiel rinnal.
Proovi: joonista eraldi paberile oma ärevuse spiraal. Kirjelda selle juurde, kuidas su mõtted ja tunded on kuhjunud.

Kui kurbus või ärevus kestab kaua või segab kooli ja suhteid, räägi sellest koolipsühholoogi, klassijuhataja või muu usaldusväärse täiskasvanuga.
Allikas: Orygen. Brief interventions in youth mental health toolkit (BIYMH). Melbourne: Orygen, 2022, lk 81–83. Kohandanud Helge Kool MTÜ.
