– Kersti Peenema, Helge Kool MTÜ. 18.01.2023
Pärast 3 aastat Helge Kooli andmete kogumist erinevates Eesti koolides tegime lühikese kokkuvõtte sellest, kuidas noortel (vanuses 13-19) on koolis läinud. Valimi pinnalt üldistavaid järeldusi teha ei saa, aga mõtteainest pakuvad ehk andmed siiski. Paneme nüüd lähiajal kirja mõned tähelepanekud tulemustest.
Eelmisel nädalal kirjutasime õpilaste kurnatusest. Tänane fookus on fookusel. Kuidas on lood noorte keskendumise ja tähelepanuga?
Koolide füüsiline keskkond muudab keskendumise keeruliseks
Kui õpilased peale koroona-perioodi 2021. aasta sügisel tagasi kooli tulid, siis nägime üllatusega, et keskendumisprobleemidega noorte arv on ootamatult kasvanud. Õpilastega tulemusi arutades ilmnes, et peale koroonat oli tore tagasi koolis tagasi olla, sest neist enamik tundis puudust oma sõpradest ja suhtlemisest. Samas rõhutasid nad, et kool on väga mürarikas.
Just võrreldes varasema koduse ja vaikse distantsõppe perioodiga oli koolide müratase noorte jaoks harjumatult kõrge. Aruteludes noortega viitasid erinevate koolide õpilased segavale ebamugavale mürale praktiliselt kõikjal.
Kas koolimüra hävitab koosloome?
Olles läbi käinud mitmeid Eesti koole tuleb tunnistada, et klasside akustika ei toeta erinevate arutelude ja rühmatööde läbiviimist. Koridoride müra väsitab õpilasi vahetundide ajal. Seeläbi muutub koolide füüsiline keskkond nii õpetaja kui ka õpilaste jaoks piiravaks faktoriks.
Üheks heaks õppimismeetodiks on õpetatava sisu koostöine mõtestamine näiteks rühmatööde või arutelude kaasabil. Kui mitu rühmatööd või arutelu ja kui pikalt oleksime ise päeva jooksul nõus läbi viima kui selle raames tekib kurnav müra, kus on keeruline iseendagi mõtteid kuulata?
Koolide füüsilisele keskkonnale pööratakse sageli vähe tähelepanu. Aga see on oluline. Klassi mahutavus, ruumi akustika, valgus, ventilatsioon – see kõik mõjutab õppimise tulemuslikkust, sh ka keskendumist õppetööle. Ka muud aspektid füüsilisest keskkonnast mõjutavad noorte võimet keskenduda – näiteks kui lähedal või kaugel tahvlist õpilased istuvad.
Loomulikult ei ole keskendumisprobleemide ainukeseks põhjuseks koolis füüsiline keskkond. Sellega on seotud ka näiteks üldine väsimus ja vähesed unetunnid. Nii väsimuse vähendamise kui unetundide osas saab ka kool üht-teist õppetöö korralduslikult ära teha. Kui sellele lisada ka noorte teadlikkuse tõstmine noori respekteerival viisil, on vast võimalik nii õpetajate kui õpilaste kooliõnne heaks midagi ära teha.
Kas keskendumisvõimet parandaks paindlikum õppeaeg ja ergonoomiline õpikeskkond?
HTMi koroona-aegsed uuringud jõudsid tulemusele, et 1/3 õpilaste jaoks distantsõpe tegelikult sobis. Kui esmapilgul tundub kolmandik väike hulk, siis absoluutarvudes on selleks natuke üle 50 000 õpilase. See võiks olla ehk piisav põhjus nii koolidele kui ministeeriumile leidmaks alternatiive noorte paremaks toetamiseks.
Mida oleks vaja, et lubada noorte jaoks õppe läbimist osaliselt hübriidõppes vormis? Kas näiteks osaline distantsõpe või iseseisva õppe päevad oleksid lahenduseks? Kas seejuures saaks võimaldada õpilastel vajadusel kooli ruume ja vahendeid õppetegevuseks kasutada – paindliku õppekorralduse võimaldajana saaks kool olla sarnane raamatukoguga?
Töökeskkonnas räägime ammu nii paindlikust tööajast kui füüsiliselt ja kognitiivselt ergonoomilisest töökohtadest. Vast on aeg tuua ka need teemad aktiivsemalt koolidesse?
Helge Kool on 2019. aastal loodud ja 2020. aastal NULA inkubaatorist tuule tiibadesse saanud algatus, mis soovib luua koolielus andmepõhiseid muudatusi õpilaste läbipõlemise vähendamiseks ja ennetamiseks. Tegevused on teaduspõhised, esiplaanile seatakse noorte huvid ning neid kaasatakse ka lahenduste leidmise juurde.
Heateo Mõjufond on 2018. aastal loodud Eesti esimene filantroopiafond, kuhu panustavad ühiselt Eestist hoolivad eraisikud ja ettevõtted. Fondi toel on saanud oma tegevust laiendada Kiusamisvaba Kool, SPIN programm, Asendusõpetajate programm, Käpp ja Käsi, Peaasjad, Lapse Heaolu Arengukeskus, Ringo Eco, Kõnnime Koos ja Helge Kool.
