Kui koolis toimetulek on probleemiks gümnaasiumis?

Toimetulek koolis · 10.–12. klass

Viis tegevust, kui gümnaasiumis on raske

Siit leiad viis lühikest tegevust. Esimene aitab klassil mõista, mis koolist eemale tõukab ja mis kooli tagasi tõmbab. Ülejäänud neli käsitlevad oma tempot ja abi küsimist, kontrolltööpinget, tugevusi ja perfektsionismi. Klassijuhataja või tugispetsialist saab need läbi viia klassijuhatajatunnis. Õpilane saab samu töölehti kasutada ka iseseisvalt.

  • 5 tegevust
  • 10–15 minutit
  • Word ja PDF
  • Ettevalmistus umbes 5 minutit
Gümnaasiumiõpilased kirjutavad rühmades sedelitele ja kleebivad neid tahvlile kolme veergu: kool, õpetaja, mina. Tahvlil on küsimus „Koolitõrge: mis eemale tõukab ja mis tagasi tõmbab?“

Vali, kuidas lehte kasutad

Kooli töötajale

Klassijuhatajale ja tugispetsialistile

Tunnikavad minutite kaupa, näitelaused, kohandused eritoe vajadusega õpilastele ja töölehed printimiseks.

Õpilasele

Tahan ise proovida

Lühike selgitus, miks kool tundub vahel liiga palju, ja neli asja, mida saad ise proovida. Valid ise, millest alustad.

Tegevused lühidalt

Alusta siit

Koolitõrge: mis eemale tõukab ja mis tagasi tõmbab?

15 min · Sissejuhatav arutelu

Klass uurib, miks koolist eemale jäädakse ja kuidas tekib vältimise ring, kujundab ideaalse koolipäeva ning teeb ettepanekud koolile, õpetajale ja endale. Sobib sissejuhatuseks enne teisi tegevusi.

1

Kui ma ei jõua teistega samas tempos

10 min · Mõtlemine ja arutelu

Õpilane leiab, kus tema aeg kõige rohkem kulub, valib sobiva abi ja kirjutab valmis abipalve õpetajale.

2

Närvid energiaks

10 min · Kehaline tegevus

60 sekundit kiiret liikumist näitab, et kehamärgid on samad mis enne kontrolltööd. Õpilased harjutavad märke tõlgendama valmisolekuna ja rahunema pika väljahingamisega.

3

Tugevuste detektiiv

10 min · Mäng ja paaristöö

Paarid intervjueerivad teineteist olukorrast, kus said raskega hakkama. Detektiiv märgib tugevused ja iga õpilane valib ühe, mida koolis teadlikult kasutada.

4

Kõrged standardid või hirm eksida?

10 min · Mõtlemine ja katse

Õpilased eristavad kõrgeid püüdlusi ja muret vigade pärast, teevad privaatse peegelduse ja kavandavad ühe „piisavalt hea“ katse.

Millal neid tegevusi kasutada

  • Helge klassivaates on Toimetulek koolis kollane, oranž või punane, eriti väide „Tunnen kooli suhtes vastumeelsust“.
  • Helge üksikküsimuste vaates on küsimuse „Tunnen tihti, et ma ei ole õppimises piisavalt hea“ või „Ma ei jõua teistega samas tempos“ tulemus madal.
  • Klassis räägitakse rohkem puudustest kui tugevustest või õpitempo erineb palju.
  • Perioodi algul, enne kontrolltöid, esinemisi, eksameid ja edasiõppimise otsuseid.

Helge küsimused, millele tegevused toetuvad: „Tunnen kooli suhtes vastumeelsust.“ „Ma tunnen end koolis hästi ja vabalt.“ „Mõtlen koolitööde peale tihti ka oma vabal ajal.“ „Tunnen tihti, et ma ei ole õppimises piisavalt hea.“ „Ma ei jõua teistega samas tempos ülesandeid lahendada.“

Kooli töötajale

Klassijuhatajale ja tugispetsialistile

Iga tegevus vajab umbes 5-minutilist ettevalmistust. Ükski tegevus ei nõua, et õpilane räägiks klassi ees isiklikest asjadest. Ettepanekud on nimeta ja isiklikke töölehti ei korjata kokku. Wordi faili saad enne printimist oma kooli järgi täiendada, näiteks lisada jaluses tugispetsialisti nime ja kabineti.

Kust alustada

  • Koolitõrge on sissejuhatus. Klass saab ühise keele vältimise ringist rääkimiseks ja ettepanekud jõuavad juhtkonnani.
  • Kui ma ei jõua teistega samas tempos sobib, kui õpitempo klassis erineb palju. Räägi enne, millised tugivõimalused koolis on.
  • Närvid energiaks sobib vahetult enne kontrolltöid, esinemisi ja eksameid.
  • Tugevuste detektiiv ja Kõrged standardid või hirm eksida? sobivad perioodi algusesse ja enne eksameid, kui õpilased hindavad end karmilt.

Tugispetsialistile

Vaata enne tegevuse valimist Helge üksikküsimuste vaadet. Kui „Ma ei ole õppimises piisavalt hea“ on madal, aga tempoküsimus on korras, sobib perfektsionismi tegevus. Kui madal on tempoküsimus, alusta tegevusest „Kui ma ei jõua teistega samas tempos“. Mõju hindamiseks tee kordusmõõtmine Helgega 6–10 nädala pärast.

Õpilane ei pruugi teada oma õigusest tugimeetmetele (nt lisaaeg, individuaalne õppekava). Püsiv koolitõrge vajab kooli, pere ja tugispetsialisti ühist plaani. Helge tulemus ei ole kliiniline hinnang. Klassile näita ainult üldistatud klassivaadet, mitte väiksemaid rühmi kui viis vastajat.

Alusta siit · Sissejuhatav arutelu

Koolitõrge: mis eemale tõukab ja mis tagasi tõmbab?

  • 15 min
  • 10.–12. klass
  • Oskus: kooliga seotud vältimise mõistmine ja ühiste lahenduste otsimine

Tegevuse eesmärk

Õpilased mõistavad, et koolist eemaldumisel on erinevad põhjused ja et vältimine võib lühiajaliselt aidata, kuid pikemas plaanis raskust suurendada. Klass kujundab ideaalse koolipäeva ja ettepanekud koolile, õpetajale ja endale.

Kasuta, kui

Helge klassivaates on Toimetulek koolis kollane, oranž või punane, eriti väide „Tunnen kooli suhtes vastumeelsust“. Sobib sissejuhatuseks enne teisi koolis toimetuleku tegevusi.

Vahendid

Tööleht (1 igale õpilasele), väikesed sedelid, tahvel.

Töölehed. Lk 1–2 juhend õpetajale koos taustaga, lk 3 õpilase tööleht (neli põhjust, vältimise ring ja „Meie ideaalne koolipäev“), lk 4 „Kes saab mida teha koolitõrke vähendamiseks?“.

Tunni käik minutite kaupa
AegSammÕpetaja ütleb või teeb
0–2 minSissejuhatus„Uuringute järgi ei ole koolist eemale hoidmine laiskus. Sellel on põhjused ja neid saab mõjutada. Keegi ei pea enda kohta midagi avaldama.“
2–5 minLugemineÕpilased loevad töölehelt teksti nelja põhjuse ja vältimise ringi kohta ning märgivad vaikselt, mis on tuttav.
5–9 minIdeaalne koolipäevRühmad kujundavad ideaalse koolipäeva ja põhjendavad iga muudatust.
9–13 minKool, õpetaja, minaRühmad kirjutavad ettepanekud kolme veergu. Iga rühm valib ühe ettepaneku, mis on realistlik selle õppeaasta jooksul.
13–15 minKokkuvõteKogu ettepanekud. „Ma viin need juhtkonnale ja õpilasesindusele ning annan teada, mis vastati.“
Taust õpetajale: miks õpilane kooli väldib

Kearney ja Silverman kirjeldavad nelja põhjuste rühma, mis hoiavad õpilast koolist eemal:

  1. Ebameeldivad tunded. Kooli olukorrad tekitavad ärevust või kurbust, kodus on hõlpsam.
  2. Teised inimesed ja hindamine. Esinemine, rühmatöö, vahetunnid, kiusamine, kontrolltööd.
  3. Lähedaste juures olemine. Soov olla kodus, mure pereliikme pärast.
  4. Meeldivam väljaspool kooli. Magamine, hobid, huvid, mängud, sõbrad, töö.

Esimesed kaks on vältimine (ebameeldivast eemale), viimased kaks tõmme (meeldiva poole). Vältimise ring: koju jäämine toob kohe kergendust, aga järgmisel päeval on rohkem järele teha ja naasmine tundub veel raskem.

Kohandused ja keerukam versioon
  • Lihtsustatud versioon: keskendu ideaalsele koolipäevale.
  • Sidumine aineõpetusega: ühiskonnaõpetuses koolikorraldus.
  • Kaasamine: õpilased korraldavad ettepanekute üle hääletuse ka paralleelklassides.
  • Keerukam versioon: õpilased analüüsivad, kuidas kooli kord võib vältimist suurendada või vähendada, ja teevad ettepaneku juhtkonnale.
Kui tund läheb teisiti
  • Kui õpilane puudub või hilineb sageli: räägi varakult tugispetsialisti või kooliõega.
  • Kui tunnis selgub kiusamine: ära arutage seda avalikult, kasuta KiVa protokolli.
  • Kui keegi räägib lootusetusest: räägi temaga eraldi ja suuna tugispetsialisti juurde.
Arutelu ja kodus jätkamine
  • Kogemuse üle: Milline oleks meie ideaalne koolipäev?
  • Strateegiad: Mis aitab kooli naasta?
  • Ülekanne igapäevaellu: Mida saan ise teha, et koolis oleks parem olla?
  • Koostöö: Kuidas saab sõber toetada, kui keegi hakkab koolist eemale jääma?

Kodus ja pärast tundi: Õpilane valib oma veerust ühe idee ja proovib seda ühel nädalal. Kui ta tunneb end vältimise ringis, julgustab tööleht rääkima tugispetsialistiga.

Pea meeles: Gümnaasiumis võib koolitõrge seostuda ka töö, une, sotsiaalse ärevuse või ekraanidega. Püsiva puudumise korral on vaja kooli, pere ja tugispetsialisti ühist plaani.

Tegevus 1 · Mõtlemine ja arutelu

Kui ma ei jõua teistega samas tempos

  • 10 min
  • 10.–12. klass
  • Oskus: oma õppimise takistuste leidmine ja abi küsimine

Tegevuse eesmärk

Õpilased mõistavad, et tempo sõltub paljudest asjadest ja võrdlus teistega eksitab. Iga õpilane leiab, kus tema aeg kõige rohkem kulub, ja sõnastab abipalve õpetajale.

Kasuta, kui

Helge üksikküsimuste vaates on küsimuse „Ma ei jõua teistega samas tempos“ tulemus madal. Klassis on suured erinevused õppimise kiiruses.

Vahendid

Tööleht (1 igale õpilasele).

Töölehed. Lk 1–2 juhend õpetajale, lk 3 õpilase tööleht (millest tempo sõltub, takistuste tabel ja abipalve mall õpetajale).

Tunni käik minutite kaupa
AegSammÕpetaja ütleb või teeb
0–1 minSissejuhatus„Kui teised on ülesandega valmis ja sina alles alustad, võib tunduda, et oled halvem. Täna vaatame, millest tempo tegelikult sõltub.“
1–3 minLugemineÕpilased loevad töölehelt teksti tempost ja võrdlemisest.
3–6 minKus aeg kulub?Õpilased märgivad endale, milline takistus neile kõige rohkem kehtib, ja valivad sobiva abi.
6–9 minAbipalveÕpilased täidavad õpetajale kirjutatava sõnumi malli. „Te ei pea seda saatma. Aga kui saadate, on see juba valmis.“
9–10 minKokkuvõteRäägi, millised tugivõimalused koolis on olemas (konsultatsioon, lisaaeg, tugispetsialist).
Kohandused ja keerukam versioon
  • Lihtsustatud versioon (sh eritoe vajaduse korral): kasuta ainult takistuste tabelit.
  • Sidumine aineõpetusega: sobib pärast kontrolltöö tagastamist igas aines.
  • Kaasamine: klass koostab ühise nimekirja kooli tugivõimalustest koos kontaktidega.
  • Keerukam versioon: õpilased arutavad, kuidas õpetajad saaksid tunnis arvestada eri tempoga (nt lisaülesanded kiirematele, põhiosa kõigile), ja sõnastavad ettepaneku.
Kui tund läheb teisiti
  • Kui õpilane ütleb, et ta ei saa aru: küsi, mis konkreetselt on raske, ja juhenda.
  • Kui tuleb välja, et õpilasel võib olla õpiraskus: räägi temaga eraldi ja suuna tugispetsialisti juurde.
  • Kui õpilane on väga ärev: tuleta meelde, et abipalvet ei pea kohe saatma.
Arutelu ja kodus jätkamine
  • Kogemuse üle: Mis takistus oli sinu jaoks kõige üllatavam?
  • Strateegiad: Mis on kõige lihtsam viis õpetajalt abi küsida?
  • Ülekanne igapäevaellu: Millises aines proovid abipalvet esimesena?
  • Koostöö: Kuidas saame klassis aidata neid, kes vajavad rohkem aega, ilma et keegi tunneks end halvasti?

Kodus ja pärast tundi: Õpilane saadab või ütleb abipalve ühele õpetajale ja märgib, mis juhtus.

Pea meeles: Õpilasel võib olla õigus tugimeetmetele (nt lisaaeg, individuaalne õppekava), millest ta ei tea. Info selle kohta on tugispetsialistil.

Tõenduse tase: Mõõdukas. Abi otsimise oskus ja õpetaja toe tajumine on uuringutes seotud parema õppimise ja heaoluga. Enda pidev võrdlemine nendega, keda peetakse paremaks, on seotud madalama enesehinnanguga.

Tegevus 2 · Kehaline tegevus

Närvid energiaks

  • 10 min
  • 10.–12. klass
  • Oskus: kehaliste stressimärkide märkamine ja ümbertõlgendamine

Tegevuse eesmärk

Õpilased kogevad, et liikumisest tekkivad kehamärgid on sarnased ärevuse märkidega. Nad õpivad tõlgendama stressimärke kui valmisolekut ja rahunema pika väljahingamisega.

Kasuta, kui

Enne kontrolltöid, esinemisi või eksameid. Helge klassivaates on Toimetulek koolis või Emotsioonid kollane.

Vahendid

Tööleht (1 igale õpilasele), taimer.

Töölehed. Lk 1–2 juhend õpetajale, lk 3 õpilase tööleht (mis kehas toimub, ümbertõlgendamise tabel, pikk väljahingamine ja „Minu lause enne kontrolltööd“).

Tunni käik minutite kaupa
AegSammÕpetaja ütleb või teeb
0–1 minLiikumine„Teeme 60 sekundit kiiret liikumist: kohapeal jooks või kükid.“ Istudes: kiired kätetõsted.
1–2 minKehamärgid„Pange tähele: süda lööb kiiremini, hingamine on kiirem, keha on soe. Need on samad märgid, mis tekivad enne kontrolltööd.“
2–5 minLugemineÕpilased loevad töölehelt teksti stressireaktsiooni kohta.
5–7 minÜmbertõlgendamineÕpilased täidavad tabeli: kehamärk, ärevuse tõlgendus, valmisoleku tõlgendus.
7–9 minRahuneminePikk väljahingamine: sisse 4 lugemist, välja 6–8 lugemist, 6 korda.
9–10 minMinu lauseÕpilased kirjutavad lause, mida öelda endale enne järgmist kontrolltööd.
Kohandused ja keerukam versioon
  • Lihtsustatud versioon: jäta tabel ära. Tee liikumine, rahunemine ja üks lause.
  • Sidumine aineõpetusega: bioloogias närvisüsteem ja hormoonid, kehalises kasvatuses võistluseelne pinge.
  • Kaasamine: klass teeb kokkuleppe, et enne kontrolltöid on minut hingamiseks.
  • Keerukam versioon: õpilased jälgivad kahe kontrolltöö eel, kas lause ja hingamine muutsid enesetunnet või tulemust, ja arutavad katse piiranguid.
Kui tund läheb teisiti
  • Kui õpilasel on astma, südameprobleem või muu tervisemure: ta teeb ainult istuva või aeglase variandi.
  • Kui õpilane muutub liikumise järel väga ärevaks või tal tekib paanika: rahusta, lase istuda ja hingata aeglaselt. Räägi temaga hiljem eraldi.
  • Kui keegi ütleb, et ärevus on liiga suur ja ükski lause ei aita: tunnusta seda ja soovita tugispetsialisti.
Arutelu ja kodus jätkamine
  • Kogemuse üle: Mida keha pärast liikumist tegi?
  • Strateegiad: Kas lause „Mu keha valmistub“ tundub usutav? Mis lause sobiks paremini?
  • Ülekanne igapäevaellu: Millal enne järgmist kontrolltööd seda proovid?
  • Koostöö: Kuidas saame klassis enne kontrolltööd teineteist rahustada?

Kodus ja pärast tundi: Õpilane proovib lauset ja hingamist enne järgmist kontrolltööd või esinemist ning märgib, mis muutus.

Pea meeles: Ümbertõlgendamine aitab tavalise kontrolltööpinge korral. Tugeva ärevuse, paanikahoogude või kooli vältimise korral on vaja tugispetsialisti abi.

Tõenduse tase: Mõõdukas. Stressireaktsiooni ümbertõlgendamine on katsetes vähendanud ärevust ja parandanud sooritust, kuid kordusuuringud pole alati sama tulemust andnud.

Tegevus 3 · Mäng ja paaristöö

Tugevuste detektiiv

  • 10 min
  • 10.–12. klass
  • Oskus: oma tugevuste märkamine ja kasutamine

Tegevuse eesmärk

Õpilased aitavad teineteisel leida tugevusi, mida nad on rasketes olukordades juba kasutanud. Iga õpilane valib ühe tugevuse, mida koolis teadlikult kasutada.

Kasuta, kui

Helge klassivaates on Toimetulek koolis kollane. Klassis räägitakse rohkem puudustest kui tugevustest. Perioodi algus.

Vahendid

Tööleht (1 igale õpilasele).

Töölehed. Lk 1–2 juhend õpetajale, lk 3 õpilase tööleht (12 tugevust detektiivile ja „Rääkijale“ osa oma kolme tugevusega).

Tunni käik minutite kaupa
AegSammÕpetaja ütleb või teeb
0–1 minJuhendJaga paarid. „Üks räägib 3 minutit olukorrast, kus sai hakkama millegagi, mis oli raske. Teine on detektiiv ja märgib tugevusi.“
1–4 minIntervjuu 1Rääkija räägib, detektiiv märgib töölehel tugevused, mida kuulis.
4–7 minIntervjuu 2Rollid vahetuvad.
7–9 minTagasisideDetektiiv ütleb kolm tugevust, mida märkas. Rääkija kirjutab need üles.
9–10 minPlaan„Kuidas kasutad ühte neist tugevustest järgmisel nädalal koolis?“
Kohandused ja keerukam versioon
  • Lihtsustatud versioon (sh eritoe vajaduse korral): lase rääkida lihtsamast olukorrast (nt midagi, mida õppisid ise selgeks) ja kasuta ainult kuut tugevust.
  • Sidumine aineõpetusega: karjääriõppes tugevused ja edasiõppimine, kirjanduses kirjeldav essee.
  • Kaasamine: õpilased kirjutavad klassikaaslasele anonüümse tugevuse kaardi, õpetaja vaatab need enne üle.
  • Keerukam versioon: õpilased leiavad oma kolm tugevust ka mõnest teisest eluvaldkonnast (trenn, töö, pere) ja arutavad, kuidas need kooli üle kanda.
Kui tund läheb teisiti
  • Kui õpilane ütleb, et tal pole tugevusi: lase tal rääkida mõnest tavalisest päevast. Detektiiv leiab tugevused sealt.
  • Kui keegi räägib väga isiklikust raskest olukorrast: see on lubatud, kuid tuleta meelde, et jutt jääb paaride vahele. Vajadusel räägi temaga hiljem eraldi.
  • Kui paar ei tööta koos: tee intervjuu kolmikus või lase õpilasel kirjutada.
Arutelu ja kodus jätkamine
  • Kogemuse üle: Kas detektiiv leidis tugevuse, mida sa ise ei oleks märganud?
  • Strateegiad: Kuidas saab tugevus aidata ainetes, mis on rasked?
  • Ülekanne igapäevaellu: Kus kasutad oma tugevust järgmisel nädalal?
  • Koostöö: Kuidas saame märgata teiste tugevusi?

Kodus ja pärast tundi: Õpilane kasutab valitud tugevust ühel päeval teadlikult ja kirjutab, mis juhtus.

Pea meeles: Moodusta paarid ise. Väldi paare, kus on teadaolev konflikt.

Tõenduse tase: Mõõdukas, efekt väike. Tugevustele suunatud sekkumised koolis on uuringutes tõstnud heaolu ja kooliga seotust.

Tegevus 4 · Mõtlemine ja katse

Kõrged standardid või hirm eksida?

  • 10 min
  • 10.–12. klass
  • Oskus: perfektsionismi kahe poole eristamine ja käitumuslik katse

Tegevuse eesmärk

Õpilased eristavad kõrgeid püüdlusi ja muret vigade pärast ning teavad, et kurnatusega on seotud just mure. Iga õpilane kavandab ühe „piisavalt hea“ katse ja kontrollib, kas tema ennustus läheb täide.

Kasuta, kui

Helge üksikküsimuste vaates on küsimuse „Tunnen tihti, et ma ei ole õppimises piisavalt hea“ tulemus madal, aga „Ma ei jõua teistega samas tempos“ on korras. See muster võib viidata, et õpilased saavad hakkama, kuid hindavad end karmilt. Sageli enne eksameid ja edasiõppimise otsuseid.

Vahendid

Tööleht (1 igale õpilasele).

Töölehed. Lk 1–2 juhend õpetajale, lk 3 õpilase tööleht (perfektsionismi kaks poolt ja privaatne peegeldus „Ainult sulle“), lk 4 „Piisavalt hea“ katse.

Tunni käik minutite kaupa
AegSammÕpetaja ütleb või teeb
0–1 minSissejuhatus„Kas kõrged standardid on head või halvad? Uuringute vastus: oleneb, kumb pool on suurem.“
1–3 minLugemineÕpilased loevad töölehelt teksti perfektsionismi kahest poolest.
3–5 minPrivaatne peegeldusÕpilased märgivad kuue väite juures, kui palju need neile kehtivad. Lehte ei korjata.
5–7 minPlussid ja miinusedPaarides üldiselt, mitte enda kohta: „Mida perfektsionism annab ja mida võtab?“
7–10 minKatse plaanIga õpilane valib ühe ülesande, mida teeb sel nädalal „piisavalt hästi“, ja kirjutab ennustuse, mis juhtub.
Kohandused ja keerukam versioon
  • Lihtsustatud versioon: jäta peegeldusväited ära ja keskendu katsele.
  • Sidumine aineõpetusega: psühholoogias kognitiivsed moonutused, kehalises kasvatuses sportlaste perfektsionism.
  • Kaasamine: klass teeb nädala pärast anonüümse kokkuvõtte: mitme katse ennustus läks täide.
  • Keerukam versioon: õpilased arutavad, kuidas kool ise perfektsionismi toidab (hinded, võrdlemine, sotsiaalmeedia) ja mida saaks muuta.
Kui tund läheb teisiti
  • Kui õpilane kardab, et „piisavalt hea“ tähendab hinde langust: lepi kokku, et katse tehakse väiksema kaaluga ülesandega.
  • Kui õpilane räägib väga karmist enesekriitikast, söömise piiramisest, unetusest või enesevigastamisest: räägi temaga samal päeval eraldi ja võta ühendust tugispetsialistiga.
  • Kui klass muutub kriitiliseks kõrgete standardite suhtes: rõhuta, et kõrged püüdlused on korras. Raskusi tekitavad hirm ja enesekriitika.
Arutelu ja kodus jätkamine
  • Kogemuse üle: Mis tunne oli väiteid lugeda?
  • Strateegiad: Kuidas seada „piisavalt hea“ piiri nii, et standardid jäävad alles?
  • Ülekanne igapäevaellu: Millises olukorras sel nädalal katset teed?
  • Koostöö: Kuidas saame klassis rääkida vigadest nii, et keegi ei tunneks häbi?

Kodus ja pärast tundi: Õpilane teeb katse ja täidab tabeli: ennustus, mis tegelikult juhtus ja mida sellest õppis.

Pea meeles: Perfektsionism on noorte seas viimastel aastakümnetel sagenenud. Õpetaja tagasiside võib seda kas vähendada või suurendada: kommenteeri pingutust ja arengut, mitte ainult tulemust.

Õpilasele · lugemiseks umbes 3 minutit

Kool tundub vahel lihtsalt liiga palju

Teised on ülesandega juba valmis, sina alles loed. Enne kontrolltööd süda taob ja käed higistavad. Hea hinne ei tundu piisav ja ühe vea peale mõtled terve õhtu. Mõnel hommikul tundub kõige lihtsam koju jääda. Paljud gümnasistid tunnevad samamoodi.

Mis toimub

Koolist eemale hoidmine ei tähenda laiskust. Uurijad kirjeldavad nelja põhjust: ebameeldivad tunded, teised inimesed ja hindamine, soov olla lähedaste juures ja see, et mujal on meeldivam. Koju jäämine toob kohe kergendust, aga järgmisel päeval on rohkem järele teha ja naasmine tundub veel raskem. Seda ringi katkestavad väikesed sammud tagasi ja tugi.

Enne olulist sündmust valmistab keha end ette: süda pumpab rohkem verd, hingamine kiireneb, aju muutub erksamaks. Kui tõlgendad seda valmisolekuna, saad energiat kasutada. Ka perfektsionismil on kaks poolt: kõrged püüdlused aitavad, kurnatust ja ärevust toob mure vigade pärast.

Mida sul juba on

Sa oled juba mitu korda saanud hakkama millegagi, mis tundus raske. Selles olid tugevused: visadus, julgus, huumor või midagi muud. Sina tead kõige paremini, mis sulle koolis raskust teeb ja mis aitab.

Kui sul on praegu raske, võid kohe helistada või kirjutada: Lasteabi 116 111 (ööpäevaringne ja tasuta, ka veebivestlus lasteabi.ee).

Proovi: vali üks neljast

Vali see, mis tundub sulle sobiv. Töölehed on PDF-failides õpilase lehtedel. Võid need välja printida või teha tabeli vihikusse. Lehte ei pea kellelegi näitama.

A

Leia, mis sind eemale tõukab

Märgi, millised neljast põhjusest on sulle tuttavad. Kirjuta üles oma ideaalne koolipäev ja vähemalt üks asi, mida saad ise teha. Vali üks väike samm sel nädalal.

B

Kirjuta abipalve õpetajale

Märgi 1–3 takistust, mis võtavad sinu aega kõige rohkem, ja vali neile sobiv abi. Täida abipalve mall. Seda ei pea kohe saatma, aga kui tahad, on see juba valmis.

C

Muuda närvid energiaks

Kirjuta kehamärkide kõrvale, kuidas neid tõlgendada valmisolekuna: „Mu keha valmistub.“ Enne kontrolltööd hinga sisse 4 lugemist ja välja 6–8 lugemist, kuus korda.

D

Tee „piisavalt hea“ katse

Vali üks väiksema kaaluga ülesanne ja tee see piisavalt hästi: piira aega, ära kontrolli kolm korda üle. Kirjuta enne ennustus, mis juhtub, ja pärast, mis tegelikult juhtus.

Tugevuste leidmiseks küsi sõbralt, milliseid tugevusi ta sinus märkab, kui räägid talle olukorrast, millega said hakkama. Tugevuste nimekiri (PDF, lk 3) aitab.

Kui see ei aita

Kui oled juba mitu päeva koolist eemal olnud või kooli tulek tundub võimatu, räägi tugispetsialistiga. Koos saab teha plaani, kuidas samm-sammult naasta. Kui enesekriitika on nii tugev, et see segab und, söömist või igapäevaelu, ära jää sellega üksi.

Sina otsustad, mida proovid ja millal. Ka üks väike samm on katse, millest saad enda kohta midagi teada.

Kui on raske, küsi abi

  • Kooli tugispetsialist või klassijuhataja: räägi otse või kirjuta eKoolis või Stuudiumis.
  • Lasteabi 116 111: ööpäevaringne ja tasuta, ka veebivestlus lasteabi.ee. Võid jääda anonüümseks.
  • Perearsti nõuandeliin 1220: terviseküsimused, ka une, söömise ja meeleolu kohta.
  • Peaasi.ee: noorte vaimse tervise info.
  • Hädaolukorras 112.
{"email":"Email address invalid","url":"Website address invalid","required":"Required field missing"}