Oluline osa õppijate probleemidest jääb nähtamatuks, kirjutab Kersti Peenema mittetulundusühingust Helge Kool. Kui kool võtab laste vaimset ja emotsionaalset heaolu tõsiselt, tuleks otsida viise, kuidas luua lastega usalduslik suhe, mis laseb koolil last parimal võimalikul viisil aidata.
Nimetatud artikkel ilmus algupäraselt Harno Hariduse Tehnoloogiakompassis 29.03.2021
Õppijate vaimsele ja emotsionaalsele heaolule on hakatud seoses distantsõppega varasemast rohkem tähelepanu pöörama. Sageli kerkib see teema üles alles pärast probleemide tekkimist, olgu selleks näiteks klassitöö segamine või õpilase enda poolt tunnetatud ebamugavustunne. Paraku jääb oluline osa õppijate probleemidest nähtamatuks. Rakendus Helge Kool tegeleb nende probleemide varajase kaardistamisega.
Digitehnoloogia kasutamine koolides on muutumas Eestis järjest tavapärasemaks ning toetab personaliseeritud õpet, mis on haridustehnoloogia maailmas olnud jutuks juba pikemat aega. Haridus- ja Noorteameti “Hariduse tehnoloogiakompass” osutab distantsõppe peatükis, et erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele, et ajal, mil näost näkku ei ole võimalik kohtuda, ei jää õppija oma probleemidega üksi: “Näiteks võib kaugõpe suurendada nutisõltuvust ning õppijad, kes on niigi kaaslaste poolt tõrjutud ja kellel pole sõpru, võivad jääda kaugõppes üha enam sotsiaalsesse isolatsiooni.”
Kui kasutame digitehnoloogiaid aktiivselt teadmiste edastamiseks, siis miks mitte kasutada neid ka õppija vaimse ja emotsionaalse heaolu toetamiseks? Helge Kooliga planeerimegi seda lünka täita. Oleme võtnud oma eesmärgiks aidata kaasa õpilaste probleemide ennetamisele ja varasele sekkumisele, et tuua nähtamatud lapsed varjust välja. Selleks arendame tarkvara, mis aitab tuvastada hädas lapsi, aitab neil ennast aidata ning annab koolidele ülevaate erinevate klasside dünaamikast. Pikemas perspektiivis lisandub lapsevanematele info tema lapse olukorra kohta. Kõik see aitab nii lapsel endal kui ka lapsevanematel ja koolipsühholoogidel paremini õpilase olukorda mõista ning võimalikku hädasolijat aidata.
Uuring: õppijatele meeldib õppida
Viisime Helge Kooliga 2020. aasta lõpus läbi küsitluse, milles palusime laste hinnanguid enda vaimsele ja emotsionaalsele seisundile. Siin kajastatavas valimis on esindatud ühe linnakooli, ühe linnalähedase kooli ja ühe maakooli põhikooli kolmanda astme (7-9. kl) õpilaste tulemused (n=111).
Alustuseks head uudised. Tulemuste põhjal saame öelda, et õppimine läheb lastele korda – vaid 15% vastanutest tunnistab, et neil on õppimisest enamasti ükskõik. Samuti tunnevad kolmanda kooliastme õppurid end üsna tervena (81%) ning reeglina on neil lähedased, kellele rasketel hetkedel toetuda (76% vastanutest).
Kõige suurema probleemina raporteerivad lapsed väsimust: nad väidavad, et väsivad koolis kiiresti ning hommikul napib neil päeva alustamiseks enamasti energiat (mõlemad 55%). Peaaegu kolmandik õpilastest ütleb, et neil on keeruline uinuda või sügavalt magada, mis tõenäoliselt tähendab, et nad on koolis unevõlaga. Efektiivse õppimise seisukohast on tegemist olulise infoga, sest suur väsimus takistab õppimist. Olgu siinjuures põhjuseks kas kehvad õpioskused, vähese süsteemsusega õppetöö või hilisõhtune telefonis olemine – õppimise seisukohast on tegu olulise probleemiga. Väsinud lapsed lihtsalt ei saa edukalt õppida. Väsimusest üle saamiseks tasub üle vaadata õpetamise meetodid, õpetamise sisu ja anda õpilastele paremad enesejuhtimise oskused. Seega on vaja varasemast suuremat tähelepanu pöörata õppijate üldpädevustele.
Kontrolltöö tekitab ärevust
Ligi pooled lapsed tunnevad, et enamasti on nende jaoks liiga palju õppida (49%) ning üsna tavapärane on ärevuse tundmine enne kontrolltööd isegi juhul, kui ollakse selleks valmistunud (56% õpilastest). Siin saab väga lihtsalt õpetaja abiks olla ning aidata lastel enne kontrolltööd ärevust alla võtta.
Ehmatavalt palju on õpilasi, kes tunnevad, et nad ei ole õppimises piisavalt head (57%). Igal viiendal ei õnnestu tunnis teistega samas tempos püsida ning selle põhjuseks näivad olema eelkõige raskused fookuse hoidmisega. Õnneks on tegemist õpetatava ja harjutatava oskusega ning võib loota, et selle paranemisel tunnevad õpilased end õppimises pädevamana.
Kiusamise osas on Eestis tehtud viimastel aastatel palju ja head tööd, kuid see ei ole siiski kõigi õpilasteni jõudnud. Meie küsitluse põhjal kogeb umbes 18% õpilastest vähemalt aeg-ajalt kiusamist, suureks probleemiks on see aga tervelt igale kümnendale. Kiusamine ei puuduta ju ainult kiusajat ja kiusatavat, vaid selle mõju on tunda kogu klassis ning seetõttu tuleb kiusamisega jätkuvalt teadlikult ja järjepidevalt tegeleda.
Igas klassis oma muster
Huvitav on olnud saada kinnitust eeldusele, et erinevate klasside dünaamika on erinev. Nii näiteks on mõnes klassis peamiseks probleemiks väsimus, mõnes teises õpilaste õpimotivatsioon või hoopiski suutlikkus keskenduda. On klasse, kus enamus lapsi on kenasti vaimse ja emotsionaalse heaolu poolest tasakaalus, aga ka neid, kus 2/3 õpilastest on tõsiselt hädas oma tasakaalu hoidmisega. Nimetatud näite puhul oli tegemist 9. klassi õpilastega ning hilisemast vestlusest õpilastega selgus, et neil on keeruline taluda koormust, survet ja ootusi, mis on seotud õpingute võimaliku jätkamisega gümnaasiumis nii lapsevanemate kui õpetajate poolt. Sellise olukorra vältimiseks on vaja tuua kokku õpilased, õpetajad ja lapsevanemad andmaks neile mõistmine, et sellise koorma all ei ole võimalik olla edukas, kuna suur osa õppija energiast läheb oma väsimuse ja emotsioonidega toimetulekuks.
Õpilased reeglina soovivad saada isiklikku tagasisidet, kuidas neil läheb (keskmiselt 58% vastajatest), kuid seejuures on klasside lõikes tulemused väga erinevad. On klasse, kus peegeldust oma käekäigu kohta tahab saada üle 80% õpilastest ning neid, kus see protsent ulatub vaevu 20ni. Mõnevõrra ühtlasem on jaotus kooli usaldamise osas: nimelt küsisime, kas õpilane on valmis oma tulemusi jagama kooli tugispetsialisti või klassijuhatajaga. Enamus lapsi sellest loobus, vaid 33% õpilastest oli nõus kirjutama vastuste lehele oma nime, et tema tulemust kooliga jagada. Viimane tulemus oli klassides erinev ning kõikudes 22 ja 46 vahel.
Kuidas luua usalduslik suhe lastega?
Me teame, et Eestis ei ole piisavalt tugispetsialiste ega kliinilisi psühholooge. Et uute spetsialistide koolitamine ja palkamine võtab vähemalt 5 aastat aega, siis seni saame aidata praeguste spetsialistide elu lihtsamaks teha. Vaimse ja emotsionaalse heaolu jaoks on tähtis teadlik üldpädevuste kujundamine, mis toimub reeglina õppijate ja õpetajate igapäevase omavahelise suhtluse käigus. Üldpädevuste omandamise lõimimine digitehnoloogiliste võimalustega on kindlasti üks põnevamaid lähitulevikus lahendamist vajavaid küsimusi.
Kui kool võtab laste vaimset ja emotsionaalset heaolu tõsiselt, siis tuleks otsida viise, kuidas luua lastega usalduslik suhe, mis võimaldab kiiresti saada infot nende probleemide kohta ning lubab koolil last parimal võimalikul viisil aidata.
Helge Kooli sihiks on varustada õpilasi ja koole andmetega, mis võimaldavad oma tööd paremini sihtida. Aga ainult selle võimaluse tekkest ei piisa. Koolikeskkond tervikuna, lapsevanemad ning õpilased saavad ühiselt vaimse ja emotsionaalse heaolu hoidmisele kaasa aidata.