– Marko Rillo, 26.01.2026
29. jaanuaril tähistame loodusemehe ja filosoofi Fred Jüssi sünniaastapäeva. Hiidlaste eestvedamisel on see päev kuulutatud üleilmseks molutamise päevaks. Kui tavaliselt seostub sõna “molutamine” millegi negatiivse või laisaga, siis Jüssi jaoks oli mitte millegi tegemine säästliku eluviisi ja süvenemise alus.
Ta olla öelnud: “Kui sa oskad laiselda, siis sa säästad ennast. Seda peab õppima – see ei ole üldsegi mitte lihtne.”
Tempokas maailmas, kus õpilased veedavad pikki õhtuid kodutöödega, tundub pausile vajutamine peaaegu patuna. Ometi näitab teadus, et molutamine on aju jaoks üks aktiivsemaid ja vajalikumaid seisundeid.
Molutamine teaduskeeles: Default Mode Network
See, mida me nimetame molutamiseks, on teaduses tuntud kui aju puhkeseisundi (Default Mode Network) aktiveerumine. See süsteem lülitub sisse just siis, kui me ei ole keskendunud ühelegi konkreetsele välisele ülesandele.
- Mis toimub? Kui õpilane vaatab tühja pilguga aknast välja või õpetaja istub pärast tunde vaikses klassis, hakkab aju tegelema “sisemise suurpuhastusega”.
- Seoste loomine: DMN on kriitiline loovuse jaoks. Just siis, kui me ei sunni end lahendama matemaatikaülesannet või kirjutama kirjandit, suudab aju ühendada näiliselt seostamatud infokillud.
- Heaolu ja enesereflektsioon: Uuringud näitavad, et DMN-i regulaarne aktiveerumine on otseses seoses kõrgema emotsionaalse intelligentsuse ja parema stressitaluvusega.
Kultuurilised eripärad: Hiiumaast Soome selili-meesteni
Erinevad kultuuriruumid hindavad pausi väga erinevalt. Hiiumaa pärandkultuuris troonib hoiak “jo vaadab”. See ei ole hoolimatus, vaid tark aeglus.
Veelgi lõbusam näide pärineb ühest Soome külast, kus kehtis kirjutamata seadus: kui kellelgi hakkas kiire, pidi ta selili heitma ja ootama, kuni kiire üle läheb. Räägitakse mehest, kellel oli nii hirmus kiire, et ta pidi selili lamama tervelt kaks nädalat, enne kui maailm taas õigesse rütmi loksus. See on suurepärane metafoor – tempo taastamiseks vaja hoopis täielikku peatust.
Miks see on oluline murdeealistele ja nende vanematele?
Õpilastele: Võtke eeskuju Fred Jüssist. Võtke paus. Nutitelefon lennurežiimile ja minge metsa. Või mere äärde.
Õpetajatele: Molutamine ei ole distsipliini puudumine. See on kognitiivne paus, mis ennetab läbipõlemist. Lubage õpilastel vahel lihtsalt “olla”, ilma et iga minut peaks olema täidetud õpiväljunditega.
Lapsevanematele: Kui teie teismeline vahib pikka aega lakke, siis tegelikult võib ta parasjagu luua oma isiklikku maailmavaadet või lahendada sisekonflikte, milleks rabelemise ajal mahti pole.
Kokkuvõte
Me võime mõõta oma päevi SKP panuse või saavutatud õpiväljunditega, kuid molutamine on investeering, mille tootlust ei näe kohe Excelis. See on psühholoogiline “jootekolb”, mis parandab meie vaimsed ühendused. Kas sa oled valmis sel neljapäeval tegema kõige julgema sammu ja mitte midagi tegema?
Helge Kool on 2019. aastal loodud ja 2020. aastal NULA inkubaatorist tuule tiibadesse saanud algatus, mis soovib luua koolielus andmepõhiseid muudatusi õpilaste läbipõlemise vähendamiseks ja ennetamiseks. Tegevused on teaduspõhised, esiplaanile seatakse noorte huvid ning neid kaasatakse ka lahenduste leidmise juurde. Helge Kool MTÜ suurtoetajad on Heateo Mõjufond ja Skaala Impact. Helge Kool võtab vastu annetusi, et viia teenused kõikidesse Eesti koolidesse.
Pilt: Gemini Nano Banana: “Genereeri foto murdeealistest noortest, kes istuvad külmal talvepäeval nutivabalt metsas lõkke ümber ega tee mitte midagi.”