Elu pärast põhikooli – parem kui varem?

– Kersti Peenema, 13.01.2026

Paljude noorte jaoks oli põhikooli lõpp märgiline – see oli aeg, kus selja taha jäi kohustuslik üldharidus ning avanes uks osalisse valikuvabaduse maailma. Helge tarkvaraga aastatel 2022–2025 kogutud 6335 hindamise andmed, kinnitavad rõõmustavat trendi: kuigi akadeemilised nõudmised kasvavad, on gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilaste heaolu mitmes olulises punktis kõrgem kui põhikoolis. 4571 hindamise andmed pärinevad põhikooli õpilastelt ning 1764 omad järgmisest kooliastmest.

Helge: põhikooli ja gümnaasiumi ning kutsekooli heaolu vordlus 2026
Helge: põhikooli ja gümnaasiumi ning kutsekooli heaolu vordlus 2026

Sarnased murekohad: kurnatus ja ärevus ei kao

Hoolimata kooliastmest, on Eesti noorte suurimaks väljakutseks mõlemas kooliastmes vaimne kurnatus. Pea 45% põhikooli õpilastest on kurnatud. Gümnaasiumi / kutsekooli noorte puhul on vastav protsent 38.
Statistika näitab, et mitmes küsimuses on punases tsoonis ehk tõsises hädas mõlemas grupis sarnane hulk noori:
39% kogeb sagedast ärevust.
36% tunneb, et nad ei ole õppetöös piisavalt head.
26% maadleb tõsiste keskendumisraskustega.

Pärast 9. klassi muutub kool meeldivamaks

Kõige drastilisem muutus toimub suhtumises kooli. Kui põhikoolis tunneb suurt vastumeelsust iga kolmas õpilane (30%), siis järgmises astmes langeb see näitaja 18%-le.
Mis võib olla selle muutuse taga? Peamine hüpotees on teadlik valik. Gümnaasiumi suund/ valikained või kutseõppe eriala on noore enda otsus, mis vastab tema huvidele – antud aspekti toovad noored ise sageli vestlustes välja. Sealt tekkiv sisemine motivatsioon võib avaldada ka mõju tundele, et õppida on justkui liiga palju. Nii langeb “punaste” osakaal selles küsimuses 41-lt protsendilt 29-le.

Sotsiaalne küpsemine ja paremad suhted

On rõõm, et pärast põhikooli paranevad sotsiaalsuse näitajad. Noored tunnevad end suhetes kindlamalt nii lähedaste, klassikaaslaste kui õpetajatega ning märkavad, et saavad vajadusel paremini abi.
• Suhted lähedastega: Lähdaste toeta olevate noorte hulk langeb 12 protsendilt vaid 5-le.
• Abi saamine: Kui põhikoolis on abi kättesaadavus probleemiks 14% noortele, siis hilisemas kooliastmes on see protsent 8.

Uued väljakutsed: vaba aeg ja muretsemine

Kõik ei lähe siiski ainult ülesmäge. Gümnaasiumi/kutsekooli aste toob kaasa uut tüüpi vastutuse, mis imbub sisse noorte vaba aega. Andmetest selgub, et gümnaasiumi- või kutsekooliõpilased mõtlevad kodutöödele vabal ajal üksjagu rohkem kui põhikoolilapsed (45% vs 39%). Kui muidu noorte emotsioonidega toimetulek ajas paraneb, siis liigne muretsemine on siin erand ning see võib viidata, et vanemas kooliastmes tajutakse vastutust sügavamalt (42% vs 39%).

Kuidas noori paremini toetada?

Hindamiste tulemused annavad meile suuna, kuidas aidata noortel paremini toime tulla.
Soovitused koolidele:
Suurendage valikuvabadust juba põhikoolis: Pakkuge valikaineid või projekte, mis lubavad õpilastel tegeleda oma huvidega. See vähendab vastumeelsust ja suurendab sisemist motivatsiooni.
Õpetage enesejuhtimist ja ajaplaneerimist: Kuna kodutööd kipuvad võtma suure ampsu vabast ajast, vajavad noored konkreetseid tööriistu, kuidas oma aega planeerida ja õppimisest teadlikult puhata.
Toetage õppijate enesekindlust ja soodustage abi küsimise kultuuri: Tunnustage pingust ja mitte ainult tulemust. Kuigi abi saamine paraneb hiljem, on põhikoolis vaja luua madalama lävepakuga süsteemid, et noor ei jääks oma murega üksi.

Soovitused lapsevanematele:
Toeta valikute tegemisel, mitte ära vali noore eest: Teadlik ja omaalgatuslik valik gümnaasiumi või kutsekooli osas saab tõsta noore heaolu. Ole mentor, mitte suunaja.
Pööra tähelepanu “vabale ajale”: Kui märkad, et noor muretseb vabal ajal pidevalt õppimise pärast, aita tal luua piire. Julgusta hobisid, mis viivad mõtted koolist eemale.
Väärtusta suhteid, toeta noore enesekindlust: Kuna suhted on noorte heaolu tugev sammas, hoia kodus avatud ja toetavat õhkkonda. See on noore jaoks turvavõrk, mis aitab leevendada ka koolist tingitud ärevust. Märka ja tunnusta noore tugevusi ja pingutust, see aitab ehitada tema enesekindlust.

 


 

Helge Kool on 2019. aastal loodud ja 2020. aastal NULA inkubaatorist tuule tiibadesse saanud algatus, mis soovib luua koolielus andmepõhiseid muudatusi õpilaste läbipõlemise vähendamiseks ja ennetamiseks. Tegevused on teaduspõhised, esiplaanile seatakse noorte huvid ning neid kaasatakse ka lahenduste leidmise juurde. Helge Kool MTÜ suurtoetajad on Heateo Mõjufond ja Skaala Impact. Helge Kool võtab vastu annetusi, et viia teenused kõikidesse Eesti koolidesse. 

Pilt: Gemini Nano Banana

{"email":"Email address invalid","url":"Website address invalid","required":"Required field missing"}