– Marko Rillo, 02.06.2025
Kui Saku Gümnaasiumi õpetaja Kati Tuulis palus esimest korda õpilastel täita Helge Kooli küsimustiku, oli tulemus üllatav: “Kuigi arvasin, et minu klassi õpilastel läheb hästi, mõistsin tegelikult, et päris paljud neist on hädas.” See hetk peegeldab probleemi, millega seisavad silmitsi õpetajad ja koolid üle Eesti – kuidas märgata neid õpilasi, kes kannavad oma muresid vaikselt enda sees.
Kuue aasta jooksul alates Helge asutamisest oleme tänaseks 32 Eesti koolis aidanud muuta õpilaste vaimse heaolu arusaama. Alguses lõime lihtsalt tööriista, mille abil kaardistada koolistressi. Tänaseks on Helge vahendid andmas igale koolile võimaluse vaadata oma õpilasi uue pilguga. Oleme kasvanud koos koolidest kasutajatega.
Andmed muudavad õppimise inimlikumaks
Andmete taga peituvad inimlikud lood. Näiteks jäävad paljude vaiksete, kuid hästi õppivate noorte mured märkamata. Enne Helget ei osanud nad ise pöörduda abi järele. Erinevalt mõnest teisest õpilasest ei jäänud nad ka oma probleemidega ise tugispetsialistidele silma.
Pärast Helge testimisi saavad õpilased enda raportist ülevaate oma seisundi kohta. Nii aitame muuta nähtamatud õpilased nähtavaks. Tulemuseks on see, et õpilased pöörduvad sagemini koolipsühholoogide poole. Mitte seetõttu, et probleeme oleks rohkem, vaid seetõttu, et nad on õppinud oma tundeid paremini tundma ja märkama.
Sekkumised Helge andmete põhjal
Tänaseks on koolid hakanud andmete põhjal tegema konkreetseid sekkumisi:
- Lapsevanemaid kutsutakse koolitustele, kus õpetatakse, kuidas murdeealistele noortele paremini toeks olla. Ühes koolis näitasid andmed, et murdeealistel noortel on raskusi tunda lähedaste tuge. Tugispetsialistid korraldasid eraldi koolituse, et missugused on murdeealiste soovid ja kuidas nendega paremini suhelda.
- Eksamite või kontrolltöödega kaasneva kõrge ärevustaseme puhul korraldatakse õpilastele eraldi töötube, kus õpetatakse noortele stressiga toimetuleku tehnikaid.
- Liigse väsimuse või uneprobleemide korral viiakse läbi koolitusi, kus õpetatakse nutidieeti, parema magamise tehnikaid ja selgitatakse kuidas puhkamiseks aega võtta.
Üks märkimisväärsemaid muutusi, mida oleme näinud, on õpilaste aktiivsem kaasamine õppekeskkonna kujundamisse. Ühes toredas Harjumaa koolis toimus Helge Kooli andmete põhjal maailmakohvik, kus õpilasesinduse liikmed kirjeldasid oma unistuste koolipäeva, nende tulemuste kohta joonistati plakatid ja nende jagamiseks kogu kooliperega korraldati esitlused ning hilisem näitus.
Samuti on muudatud õppekorraldust. Ühes koolis otsustati Helge andmete põhjal lükata koolipäeva algus hilisemaks veel enne, kui Haridusministeerium sellekohase määruse eelnõu välja andis. Teistes koolides on muudetud koolitundide pikkust, vaadatud üle õpetamismetoodika või kontrolltööde graafik. Õpetajatele saadetakse nüüd tugispetsialistide tiimi poolt meeldetuletusi, kui palju kontrolltöid nädalasse kavandada tohib ja mida teha siis, kui andmed näitavad õpilaste ülekoormust. See, mis varem oli intuitiivne tunne, on nüüd muutunud mõõdetavaks, nähtavaks ja seeläbi ka juhitavaks.
Milline on Helge majanduslik mõju?
Numbrid räägivad selget keelt. Kui varem võttis ühe klassi põhjalik analüüs tugispetsialistilt minimaalselt kolm ja pool tundi, siis täna saab sama info viie minutiga. Tugispetsialistid näevad reaalajas, millistel klassidel on kõrge ärevustase, kurnatuse või suhete probleemid. See tähendab, et igas poolaastas säästame meie tugispetsialistide jaoks kokku tuhandeid töötunde, mida nad saavad kasutada õpilaste otseseks toetamiseks ning ennetustööks.
Eesti haridussüsteem on 2025.a suveks säästnud tugispetsialistide töötasudes üle 80000 euro tänu sellele, et igapäevane analüüsitöö on automatiseeritud. See ületab juba Helge kogu senise arenduskulu. Üle 8000 õpilase on saanud võimaluse ennast paremini tundma õppida ja vajadusel abi küsida.
Kuid tõeline mõju ei kajastu ainult numbrites. Kui Helget poleks, oleks Eesti koolisüsteemis märkimisväärselt vähem dialoogi õpilaste ja kooli vahel. Tugispetsialistid kulutaksid endiselt sadu tunde käsitsi andmete kogumisele ja analüüsile selle asemel, et keskenduda õpilaste otsesele toetamisele. Nähtamatud õpilased jääksid jätkuvalt nähtamatuks, kuni nende probleemid muutuksid kriitiliseks. Koolidel oleks keeruline vähese ressursiga tegeleda õpilaste heaolu süsteemse jälgimisega ja ennetustöö jääks juhuslikuks.
Lõppkokkuvõttes tähendaks see, et rohkem noori jõuaks kriitilisse seisundisse enne, kui neile abi osutatakse – nii inimlikult kui ka majanduslikult on see palju kulukam tulemus kogu ühiskonnale.
Helge Kool on 2019. aastal loodud ja 2020. aastal NULA inkubaatorist tuule tiibadesse saanud algatus, mis soovib luua koolielus andmepõhiseid muudatusi õpilaste läbipõlemise vähendamiseks ja ennetamiseks. Tegevused on teaduspõhised, esiplaanile seatakse noorte huvid ning neid kaasatakse ka lahenduste leidmise juurde.
Helge toetajaks on Skaala Impact, mis toetab Eesti hariduse mõjualgatusi. Teiseks oluliseks toetajaks on Heateo Mõjufond, mis on 2018. aastal loodud Eesti esimene filantroopiafond, kuhu panustavad ühiselt Eestist hoolivad eraisikud ja ettevõtted.
Image: Teenage students in Estonian classroom. Generated with Google Gemini ∙ June 2, 2025 at 11:50 AM.