– Marko Rillo, 07.05.2026
Kas gümnaasiumi maine põhineb ainult eksamitulemustel või ka õpilaste tegelikul heaolul? Varssavis Kozminski Ülikoolis toimunud sotsiaalse innovatsiooni bootcambil kohtusin Wiktor Stanisławekiga, kes on loonud platvormi gümnaasiumide hindamiseks õpilaste endi poolt. See süsteem ei loo avalikke pingeridu, vaid isikustatud soovitusi, kus kaalutakse sisekliimat, õpikoormust ja tugisüsteeme. Allpool saab kõigest lugeda pikemalt.
Sotsiaalne innovatsioon ja Helge eeskuju
Olen koos Estonian Business Schooli magistrantidega Varssavis, kus meid võõrustab Kozminski Ülikool. Käimas on nädalane Erasmuse rahastatud Blended Intensive Programme (BIP) nimega „Strengthening European Competitiveness: Innovation & Sustainability Bootcamp“. Programmi on lisaks Kozminski Ülikoolile ja EBSile kogunenud nutikad pead veel neljast Euroopa ülikoolist: Müncheni Tehnoloogiaülikool (TUM), Politecnico di Milano, Amsterdami Ülikool ja Bukaresti Majandusülikool. Nädalase programmi eesmärk on leida innovaatilisi toimemudeleid jätkusuutlikele idufirmadele, mis ei püüaks vallutada vaid turgu, vaid lahendaksid mõjusal moel ka reaalseid ühiskondlikke probleeme.
Tegin osalejatele ettekande innovatsiooni juhtimisest, kus jagasin Helge Kooli kui sotsiaalse innovatsiooni algatuse näidet. Helge sündis vajadusest toetada koolinoorte vaimset tervist, kuna Eesti koolid on PISA tulemustes küll tipus, kuid samal ajal hädas madala koolirõõmu näitajatega. Helge eesmärk on pakkuda tugispetsialistidele andmepõhiseid tööriistu, mis säästaksid töötunde ja võimaldaksid tegeleda ennetusega, mitte ainult „tulekahjude kustutamisega“.
Konkreetne näide: Wiktor Stanisławek ja “Świadomie Wybieram” (Minu Teadlik Valik)
Ettekandele järgnenud arutelu käigus tuli minuga vestlema Poola tudeng Wiktor Stanisławek, kes on käivitanud algatuse nimega Świadomie Wybieram, mida võiks eesti keelde tõlkida kui : “Minu Teadlik Valik”. Vestlus Wiktoriga oli sisukas ja otsustasin tema kogemust jagada ka Helge klientidega.
Poolas on gümnaasiumi valik tuginenud sisuliselt ainult lõpueksamite (Matura) tulemustele. Wiktor kirjeldas, kuidas see on pannud Poola koolid taga ajama “lokaalset optimumi” ja akadeemiline edukus tuleb kõige muu arvelt, mis võiks koolis oluline olla. Wiktori jutt meenutas juhtumit ühest Eesti gümnaasiumist, mille õpetaja pani lõpuklassi õpilased fakti ette, et kõik peavad lõpueksamil teatud tulemuse saavutama, sest muidu jääb ta oma aastalõpu preemiast ilma. Võite ise ette kujutada, et kuidas õpilased õpetaja väljapressimisele vastasid.
Wiktor otsustas õpilaste jaoks ühe oma elu esimese olulisema otsuse tegemisel valiku demokratiseerida. Ta lõi platvormi, mis kogub anonüümset tagasisidet otse õpilastelt. Wiktori lähenemine on klassikaline „häkkeri-mõtlemine“: ta leidis süsteemis probleemi ja lõi sellele loova alternatiivi, et muuta koolide hindamise ühekülgsetest eksamitulemustest mitmemõõtmeliseks heaolu-indeksiks.
Minu meelest on Minu Teadlik Valik süsteemi kõige parem aspekt see, et ta ei avalikusta koolide “edetabelit”. Ka Helge käest on mitmed koolijuhid uurinud, et äkki teeksime koolide heaolu edetabeli. Oleme pigem skeptilised, sest alati kui mingeid tulemusi mõõdetakse, seejärel edetabelitesse asetatakse ja lõpuks hakatakse selle najal mingeid otsuseid tegema, siis käivitab see süsteemis osalevate inimeste loovuse äraspidisel moel.
Minu Teadlik Valik edetabel on konkreetse õpilase jaoks isikustatud. Iga õpilane saab enda jaoks välja selgitada kõige sobivama kooli kasutades enda poolt sisestatud lähteandmeid. Seejärel arvutab päris nutikas algoritm välja just selle noore jaoks sobiva kooli.
Minu Teadlik Valik algatuse mõju ja arengud
Wiktor jagas, et esialgu tekitas see ka väikese tormi veeklaasis. Kui õpilased hakkasid nende tulemuste põhjal koole valima, siis mõnede seniste koolide kandideerinute arvud kukkusid kuni 40%, mis tekitas viimaste juhtides pahameelt ja nii olid Minu Teadliku Valiku esindajad sunnitud haridusametnikele selgitama ome tegevuse eesmärki täpsemalt. Ajapikku aga hakkas suhtumine leebuma ning praeguseks ollakse jõudnud etappi, et kus esialgne fookus pelgalt noorte abistamisest on hakanud ümber kujunema koolide toetamiseks ja esimesed koolid on hakanud ise neilt sisekliima uuringuid tellima.
Tänaseks maksavad koolid teenuse eest vahemikus 700–1400 eurot aastas, sõltuvalt uuringu sügavusest. Koolijuhid on valmis oma tulemusi (ka atmosfääri ja õpilaste rahulolu) avalikustama, et meelitada ligi nende kooli väärtustega sobivad õpilasi. Tundub suurepärane näide sellest, kuidas andmed ja matemaatika saavad teenida ühiskondlikku hüve, sundides haridussüsteemi muutuma seestpoolt läbipaistvamaks ja inimlikumaks. Mis algas õpilaselt-õpilasele tasuta info jagamisena, on kasvamas mõjusaks sotsiaalseks ettevõtteks.
Kuidas tundub – mida sellest lähenemisest Eestil õppida?
Tehnoloogia ja statistika detailsemate huviliste jaoks olen allpool lahti kirjutanud Minu Teadlik Valik tehnilise ülesehituse.
Lisa 1 – Metoodika
Minu Teadlik Valik – küsimustik
Wiktori tiimi poolt üles ehitatud süsteem tugineb anonüümsetele ankeetidele, mida kogutakse praegustelt gümnaasiumiõpilastelt. Küsimustik on jagatud viide suuremasse blokki:
- Kooli sisekliima ja suhted. Õpilased hindavad suhteid õpilaste vahel, õpilaste suhteid õpetajatega ning kui palju õpilane isiklikult tunneb, et õpetajad teda inimesena märkavad ja teda toetavad.
- Õppetöö kvaliteet ja metoodika. See blokk hindab õpetajate ettevalmistust ja teadmisi, tundide läbiviimise meetodeid (traditsiooniline vs. modernne), õpetajate nõudlikkust ja auditooriumivälist tuge mida antakse õpingutega seotud teemade selgeks saamiseks.
- Õpimõnu eeldused ja füüsiline keskkond. Õpilased vastavad, et kui hea on koolis WiFi kättesaadavus, kas õpilastel on olemas vaiksed kohad või puhkealad (sohvad). Tahetakse teada, et kas õpilased saavad vabalt kasutada spordisaali peale tunde ja nädalavahetustel. Uuritakse, et kui lihtsalt pääsevad kooli erivajadustega õpilased. Küsimustikus on isegi sellised detailid nagu jalgrattahoidla olemasolu, ligipääs koopiamasinale.
- Õppetöö koormus ja varjatud kulud. Nimetatud sektsioon on kõige sisukam. Õpilastelt küsitakse, kui palju aega nad igapäevaselt õppimisele panustavad. Kui palju nad kasutavad lisaks kooliõpetajale väliseid tuutoreid või mentoreid. Samuti uuritakse kui suured on nende rahalised väljaminekud lisaõppele. Eesmärk on mõista, et kas konkreetse kooli eksamitulemused tuginevad õpetajate ja õpilaste tööl või lapsevanemate rahakotil.
- LGBTQ+ sõbralikkus. Eraldi teemana küsitakse noorte käest, et kas kooli kliima on LGBT noorte jaoks sõbralik või pigem mitte.
Minu Teadlik Valik – lähteandmete usaldusväärsus
Süsteemi usaldusväärsuse tagamine on selliste platvormide puhul kriitiline küsimus, et vältida andmetega manipuleerimist. Wiktori tiim on loonud mitmekihilise kontrollmehhanismi, mis ühendab tehnilised filtrid, statistilised meetodid ja kasutajate autentimise.
Erinevalt lihtsatest veebiküsitlustest nõuab nende süsteem lähteandmeid sisestavatelt gümnasistidelt kasutajakonto loomist. Seda tehakse andmete valideerimiseks – registreerimisel küsitakse gümnasisti kontakte. See loob barjääri anonüümsetele bot-programmidele või massilisele libakontode loomisele. Ühtlasi tekitatakse nii ka vastustus. Kuigi avalikkusele kuvatakse õpilaste vastused anonüümselt, on süsteemis vastus seotud konkreetse kasutajakontoga, et tuvastada ja blokeerida kahtlase käitumisega kasutajaid.
Ekstreemumite kontroll – süsteem arvutab eradi läbi sadu ankeete, et tuvastada statistiliselt ebatõenäolisi mustreid – näiteks kui lühikese aja jooksul laekub ühe kooli kohta tavatult palju ülihea või ülihalva hinnanguga vastuseid. Eraldi statistilised mustrid tagavad, et isegi kui keegi püüab süsteemi manipuleerida ühe näitaja ülikõrgeks tõstmisega, ei piisa sellest kooli esikohale viimiseks. Süsteemi valiidsus ei tugine üksikutele vastustele, vaid matemaatilisele barjäärile. Vastajate registreerimine, tulemuste kaalumine ja ekstreemumite kontroll muudavad süsteemi kuritarvitamise ressursimahukaks ja statistiliselt kergesti tuvastatavaks.
Eraldi teema on vastajate kogemus. Suuremat kaalu omavad nende õpilaste vastused, kes on koolis kauem õppinud. See vähendab uute õpilaste hetkeemotsioonide või juhuslike trollide mõju koondtulemusele. Vanematel õpilastel on süsteemsem vaade koolielule, mis muudab nende antud hinnangud valideeritumaks ja raskemini manipuleeritavaks.
Minu teadlik valik – soovituste algoritmi metoodika
Algoritmi loogika tugineb kahel olulisel muutujal.
- Lähteandmete filter. Alustuseks filtreerib süsteem välja koolid, kuhu õpilasel on oma seniste eksamitulemuste ja geograafilise asukoha põhjal üleüldse võimalik kandideerida. Loetelust eemaldatakse ka välistused – näiteks juhul kui õpilase jaoks on tähtis mingi füüsiline infrastruktuur, mis koolis on puudu.
- Õpilase sisestatud prioriteetide dünaamiline mõju. Järgmisena kasutatakse valemit, kus õpilase sisestatud eelistuste lähteandmete põhjal arvutab süsteem tema jaoks kaalutud keskmiste põhjal koostatud edetabeli. Õpilane saab slider-ite abil valida, et kui tähtsad on tema jaoks vastavalt sisekliima, õpimõnu ja eksamitulemused. Nende põhjal kasutatakse faktorite kaalutud keskmisi, et õpilaste jaoks tähtsamad teemad koolide hindamises selgemini mõjule pääseksid. Et kool tõuseks konkreetse õpilase individuaalses edetabelis kõrgele, peavad kõik kolm põhikomponenti olema õpilase ootuste rakursist tasakaalus.
Blogipostitusele lisatud pilt: Gemini Nano Banana: “Genereeri fotorealistlik pilt, kus põhikooli õpilane on otsustamas, et millist gümnaasiumi valida.”
Helge Kool on 2019. aastal loodud ja 2020. aastal NULA inkubaatorist tuule tiibadesse saanud algatus, mis soovib luua koolielus andmepõhiseid muudatusi õpilaste läbipõlemise vähendamiseks ja ennetamiseks. Tegevused on teaduspõhised, esiplaanile seatakse noorte huvid ning neid kaasatakse ka lahenduste leidmise juurde. Helge Kool MTÜ suurtoetajad on Heateo Mõjufond ja Skaala Impact. Helge Kool võtab vastu annetusi, et viia teenused kõikidesse Eesti koolidesse.