Intervjueeris: Katrin Arvisto, Heateo Sihtasutuse kommunikatsioonijuht.
Heateo Mõjufond asus sellest kevadest toetama algatust Helge Kool, mis aitab koolirõõmu kaotavaid õpilasi õigeaegselt märgata ja toetada. Mõjufondi toetusega arendatakse välja veebipõhine tugispetsialistide töölaud, mis võimaldab pakkuda rakendust kordades rohkematele koolidele kui seni. Milline on praegu seis Eesti õpilaste koolirõõmuga ja milline on Helge Kooli lugu, küsisime algatuse asutaja Kersti Peenema käest. Intervjuu ilmus Heateo blogis.
Mida Helge andmed näitavad – millises seisus on praegu Eesti koolilapsed?
Eesti õpilane on 2022. aasta kevadel väga väsinud ning tal on raske keskenduda. Eks elu ongi ebakindlamaks läinud, kuid põhjuseid on rohkem kui üks.
Erinevate kriiside mõju ei ole õnnestunud hästi hinnata, sest niipea, kui tervisekriis läbi hakkas saama, tuli sõda asemele. Loomulikult see mõjutab laste elu. Väga keeruline on hinnata, et mis on praegu sõja mõju ja mis tegelikult õppeaasta lõpu väsimus.
Küll aga näiteks paneme tähele, et eelmine koroonakevad tundus õpilaste jaoks kergem kui käesolev. Räägitakse küll palju vaimsest tervisest ja heaolu olulisusest, aga kooli kontekstis näib sellel aastal õppekava läbimine olema olulisem.
Kuidas te jõudsite selleni, et on vaja välja töötada Helge Kooli sekkumine?
Kolm aastat tagasi juhtusin olema ühel innovatsiooniseminaril, kus kaks noort meest rääkisid silmade põledes telekommunikatsioonifirmadele välja töötatud algoritmist, mis pidi aitama ennustada klientide lahkumist isegi varem kui klient ise sellele mõelda oskas.
Paar päeva varem oli meedia kajastanud ühte kurva lõpuga juhtumit, kus laps otsustas endalt elu võtta. See lugu läks mulle väga korda. Ning seal innovatsiooniseminaril tuligi esimene mõte, et kui tehnoloogiline võimekus on olemas, siis miks me ei kasuta seda laste hüvanguks ennetamaks fataalse lõpuga otsuseid.
Sealt edasi käisime paaril edtech häkatonil, seejärel osalesime Starteri programmis, kus saime esialgse toote valmis, millega maandusime 2020. aastal NULA inkubaatoris, kus hakkasime sekkumist edasi arendama. 2020. aasta sügisest alustasime laiema testimise ja andmete kogumisega. Tänaseks on meil seega olemas kaheaastane aegrida, mille põhjal saame vaikselt juba trende analüüsida ning näeme muutusi klasside dünaamikas.
Kuidas aitab Helge Kool koolistressi vähendada? Kas see on tööriist ainult õpilastele või ka õpetajatele?
Ma isegi ütleks, et see on pigem tööriist koolidele: nii tugispetsialistidele kui õpetajatele. Kui õpilane saab küll ennast hinnata ning õppida tehnikaid iseenda toetamiseks, siis see piirdub siiski üksikisiku tasandiga. Koolide roll on suurem: neil on väga palju võimalusi õpikeskkonda tervikuna ja seeläbi kogu õpilaskonda mõjutada. Keskkonna mõju vaimse heaolu toetamisel on tegelikult üsna suur ning siin on koolide jaoks ressurss nii õpitulemuste parandamiseks kui ka õpilaste parema tasakaalu tagamiseks.
Kui palju on Helge rakendusel praegu kasutajaid ja milline on nende tagasiside?
Kasutajate täpset arvu on hetkel keeruline öelda, sest osad noored kasutavad Helge äppi testimiseks ilma oma tulemusi jagamata.
Kui esialgu arvasime, et need teemad lähevad korda pigem tüdrukutele, siis minu lemmik tagasiside tuli just murdeealiselt poisilt, et kes ütles, et täitsa hea värk. Et ta tahaks iga kahe nädala tagant Helget teha ja soovitusi saada. Tänaseks oleme aru saanud, et poisid eelistavadki pigem vaikselt ja omaette ennast tundma õppida.
Positiivset tagasisidet oleme saanud ka õpetajatelt. Õpetajatel on sageli mingi tunnetus, mis seisundis õpilased on, aga meie andmed näitavad, et tihti ei pruugi see peegeldada tegelikkust. Helge tulemused on andnud sisendit õppekorralduse muutmiseks ning õpilastega usalduslikuma ja tähenduslikuma suhte ülesehitamiseks. Üks õpetaja rääkis meile, et kui nad koos õpilastega tulemusi vaatasid, siis oli lahe vaadata õpilaste süvenenud pilku ning nad said koos arutada, et mida teha, et edaspidi oleks olukord roosilisem.
On olnud ka õpetajaid, kes on tulemusi jaganud lapsevanematega ning seeläbi saanud omakorda oma tegevusele lapsevanemate poolt positiivset tagasisidet.
Kui suur on Helge Kooli tiim ja kes seal tegutsevad?
Helge Kooli tiim on olnud ajas muutuv ning meie tegemistesse on hoogu andnud üle 50 vabatahtliku. Põhimeeskonda veavad eest Kersti Peenema ja Marko Rillo, disaini poolelt on kaasas Igor Smolkin, tarkvara arendada ja testida aitab Elina Meier. Psühholoogide poolelt toetab meid Kati Tammik, kasvatusteaduste poolelt Anneli Veispak.
Alates sellest kevadest toetab Helge Kooli tegevusi Heateo Mõjufond. Milliseid samme Helge Kooli rakenduse arendamisel aitab see toetus teil astuda?
Oleme Mõjufondile toe eest väga tänulikud ning keskendume esmajoones kooli tugispetsialistile mõeldud veebitöölaua väljatöötamisele. Siiani oleme teinud klasside kohta raportid käsitööna ning see on takistanud ka laienemist. Töölaud annab võimaluse näha klasside kohta andmeid operatiivselt ja süsteemselt. Samuti hinnata trende ja tehtud sekkumiste mõju. Me ise oleme elevil ja ootame töölaua valmimist väga.
Unistame natuke. Kuidas kirjeldavad need õpilased, kes kasutavad praegu Helge äppi, oma kooliaega näiteks viie aasta pärast?
Ma loodan, et nad kirjeldavad oma kooli kui võimestajat. Kui helget ja turvalist kohta, mis toetas neid iseenda avastamisel ning oma huvide mitmekülgsel arendamisel.
Helge Kool on 2019. aastal loodud ja 2020. aastal NULA inkubaatorist tuule tiibadesse saanud algatus, mis soovib luua koolielus andmepõhiseid muudatusi õpilaste läbipõlemise vähendamiseks ja ennetamiseks. Tegevused on teaduspõhised, esiplaanile seatakse noorte huvid ning neid kaasatakse ka lahenduste leidmise juurde.
Heateo Mõjufond on 2018. aastal loodud Eesti esimene filantroopiafond, kuhu panustavad ühiselt Eestist hoolivad eraisikud ja ettevõtted. Fondi toel on saanud oma tegevust laiendada Kiusamisvaba Kool, SPIN programm, Asendusõpetajate programm, Käpp ja Käsi, Peaasjad, Lapse Heaolu Arengukeskus, Ringo Eco, Kõnnime Koos ja Helge Kool.