– Kersti Peenema, Helge Kool MTÜ. 23.09.2025
Aasta-aastalt oleme Helge andmetega uurinud Eesti kooliõpilaste vaimse tervise ja heaolu seisukorda. Kuigi viimased aastad on näidanud süsteemseid probleeme õpilaste heaolus, mis lisaks koolielu korraldusele peegeldavad üldist olukorda ühiskonnas, pakuvad möödunud õppeaasta andmed 2024/2025. kohta nii mõndagi üllatavat. Esmapilgul võtsid tulemused meid isegi nõutuks:
- Erinevalt varasematest aastatest ei näidanud kevadine kurnatus seekord tavapärast tõusu ning püsis enam-vähem samal tasemel sügisese perioodiga. Samuti jäid esmakordselt sügisele tasemele alla ärevuse näitajad.
- Läbi aegade kõrgeimaid tulemusi nägime suhete valdkonnas. Uurisime koolidelt – kas see tähendab, et olukord ongi ootamatult paremaks läinud? Mitte päris. See näitab, et süsteemne töö hakkab vilja kandma.
Edukas kool on see, kes julgeb andmetega tõtt vaadata ja andmepõhiseid otsuseid teha
Meie viimase aasta valimis on palju koole, kes on Helget kasutanud juba mitmeid aastaid ja hakanud andmeid aktiivselt oma tegevuste suunamisel kasutama. Just siin peitubki vastus ootamatutele analüüsitulemustele. Nende koolide lugu on elav näide sellest, et sihipärase ja süsteemse tegevusega on võimalik muutusi saavutada.
Mõnes koolis on andmete abil keskendutud õpilaste ja õpetajate omavaheliste suhtete toetamisele ja sellega on kaasnenud väiksem konfliktide arv. Mujal on võetud eesmärgiks vähendada õpilate ärevust ja/või väsimust. Helge andmeid on kasutatud isegi selleks, et argumenteerida koolipäeva hilisema alguse vajalikkust juba enne riiklikku sekkumist. Tulemuseks olid vähem väsinud õpilased ja parem emotsionaalne tasakaal. Kõigi nende edulugude taga on teadlik ja järjepidev töö tugispetsialistide ja koolijuhtide poolt. Need on koolimeeskonnad, kes julgevad probleemidele otsa vaadata ning olukorra parandamiseks midagi ette võtta. On näha, et andmepõhine juhtimine tugivaldkonnas hakkab vaikselt kanda kinnitama.
Väljakutsed püsivad ja ootavad lahendusi
Kuigi on näha esimesi positiivseid tulemusi, ei tähenda see, et kõik oleks korras. Kuigi üldvalimi andmed näitasid võrreldes varasemate aastatega madalamat väsimust tunneb siiski üle 40% õpilastest nii sügisel kui kevadel suurt väsimust. Veelgi enam, vabal ajal koolitööle mõtlevate õpilaste osakaal on vaikselt, ent järjekindlalt suurenenud viimase kolme aasta jooksul, ulatudes samuti üle 40%. Ja pea kolmandik õpilastest tunnistab liigset muretsemist ja sagedast ebapiisavuse tunnet. Need ei ole väikesed numbrid.
Osaliselt on see tingitud meie haridussüsteemi edukultusest. Kui juba 7. ja 10. klassi õpilastele räägitakse septembris lõpueksamiteks valmistumisest, kaasneb sellega paratamatult pinge kasv. PISA testid näitavad, et kõrged õpitulemused on tugevalt seotud lapsevanemate sotsiaal-majandusliku olukorraga. Vähemalt osaliselt näib see olema seotud eraõpetajate laialdase kasutamisega. Iga-aastased koolide eksamitulemuste edetabelid panevad kaudse surve koolijuhtidele ja õpetajatele. See kõik kandub üle õpilastele ning seab neile emotsionaalse edukoorma.
Mida saame kõik koos ette võtta?
Meie tänane koolikeskkond on kujunenud selliseks, kus iga neljas õpilane tunneb kooli suhtes tugevat vastumeelsust. Selle põhjuste väljaselgitamine on suurepärane koht, kus alustada õpilastega dialoogi õpikeskkonnast ja -harjumustest. Meie saame Helges pakkuda selleks andmepõhist tuge.
Lisaks on meil üks suur unistus – et koolid julgeksid ja sooviksid jagada andmeid ja oma tegevusi ka lapsevanematega. Andmetest rääkimine aitaks nii lapsevanemaid kui koole paremini samale lainele häälestada.
Eesti keeles on ajalooliselt negatiivse tähendusega ütlus, et küla kasvatab last. Võib-olla oleks aeg selle tähendus positiivseks keerata. Et kasvatabki küla last, sest meie laste heaolu on meie kõigi ühine asi. Nii kooliperel kui lapsevanematel on siin oma roll, mida mõlemal on võimalik läbi tiheda koostöö paremini täita.
Jagame järgnevatel nädalatel mitmeid kasutajakogemusi, mis võiksid julgustada ka teisi koole andmepõhiseid sekkumisi tegema.
Liitu meiega sellel teekonnal, et muuta Eesti koolikeskkond iga õpilase jaoks paremaks.
Helge Kool on 2019. aastal loodud ja 2020. aastal NULA inkubaatorist tuule tiibadesse saanud algatus, mis soovib luua koolielus andmepõhiseid muudatusi õpilaste läbipõlemise vähendamiseks ja ennetamiseks. Tegevused on teaduspõhised, esiplaanile seatakse noorte huvid ning neid kaasatakse ka lahenduste leidmise juurde. Helge Kool MTÜ suurtoetajad on Heateo Mõjufond ja Skaala Impact. Helge Kool võtab vastu annetusi, et viia teenused kõikidesse Eesti koolidesse.