Tunnetega toimetulek gümnaasiumis

Emotsioonidega toimetulek · 10.–12. klass

Kolm tegevust, kui tunded ja tuju kõiguvad

Siit leiad kolm lühikest tegevust, mis aitavad vaadata oma olukorda kõrvalt, märgata tunde esimesi kehamärke ja uurida, mis tuju tegelikult mõjutab. Klassijuhataja või tugispetsialist saab need läbi viia klassijuhatajatunnis. Õpilane saab samu töölehti kasutada ka iseseisvalt.

  • 3 tegevust
  • 8–10 minutit
  • Word ja PDF
  • Ettevalmistus umbes 5 minutit
Gümnaasiumiõpilased värvivad laudade taga kehakontuuridega töölehti. Tahvlil on kiri „Kus tunne kehas asub?“ ja inimese kontuur, õpetaja selgitab.

Vali, kuidas lehte kasutad

Kooli töötajale

Klassijuhatajale ja tugispetsialistile

Tunnikavad minutite kaupa, näitelaused, kohandused eritoe vajadusega õpilastele ja töölehed printimiseks.

Õpilasele

Tahan ise proovida

Lühike selgitus, miks tuju kõigub ja tugev tunne võtab vahel üle, ning kolm asja, mida saad ise proovida.

Tegevused lühidalt

1

Kärbes seinal

10 min · Mõtlemine ja arutelu

Õpilased kogevad, et teisele on lihtsam nõu anda kui endale, ja õpivad kaks võtet: vaadata olukorda kõrvalt ja rääkida endaga nimepidi.

2

Kus tunne kehas asub?

8 min · Kehaline tegevus

Lühike kehaskaneering ja kehakaart: õpilased märgivad, kus tunded neil kehas tunda annavad, ja leiavad oma esimese hoiatusmärgi.

3

Tuju-uurija: mis mu tuju mõjutab?

10 min · Katse

Õpilased otsivad „põhjuseta“ tujule vihjeid (uni, toit, liikumine, ekraanid, suhtlus) ja kavandavad 7 päeva katse oma tuju mustri leidmiseks.

Millal neid tegevusi kasutada

  • Helge klassivaates on Emotsioonid kollane, oranž või punane. Sageli koos sellega ka Füüsiline enesetunne.
  • Helge üksikküsimuste vaates on küsimuse „Olen sageli ilma põhjuseta kurb või ärritunud“ tulemus madal.
  • Klassis on lahendamata konflikte või palju väsimust ja tujukõikumisi.
  • Õpilased kurdavad stressirohketel päevadel pea- või kõhuvalu.

Helge küsimused, millele tegevused toetuvad: „Ma ei suuda kontrollida oma emotsioone.“ „Ärritun, kui asjad ei lähe nii, nagu mina tahan.“ „Olen sageli ilma konkreetse põhjuseta kurb või ärritunud.“ „Ma võin kogemata üle reageerida.“

Kooli töötajale

Klassijuhatajale ja tugispetsialistile

Iga tegevus vajab umbes 5-minutilist ettevalmistust. Kõik olukorrad on väljamõeldud. Ükski tegevus ei nõua, et õpilane räägiks klassi ees oma tunnetest, ning kehakaarte ja tujutabeleid ei korjata kokku. Wordi faili saad enne printimist oma kooli järgi täiendada, näiteks lisada jaluses tugispetsialisti nime ja kabineti.

Kust alustada

  • Kärbes seinal sobib, kui klassis on lahendamata konflikte. Võtteid saab kasutada ka hiljem, kui tülid tekivad.
  • Kus tunne kehas asub? sobib, kui õpilased kurdavad stressiga seotud pea- või kõhuvalu. Paku alati võimalust mitte osaleda.
  • Tuju-uurija sobib, kui klassis on palju väsimust ja tujukõikumisi. Tegevus jätkub nädal aega kodus, seega lepi kokku, millal tulemuste juurde tagasi tulete.

Tugispetsialistile

Soovita tegevusi klassijuhatajale pärast Helge klassitulemuste arutelu. „Tuju-uurija“ jaoks vaata üksikküsimuste vaadet. Mõju hindamiseks tee kordusmõõtmine Helgega 6–10 nädala pärast.

Helge tulemus ei ole kliiniline hinnang. Klassile näita ainult üldistatud klassivaadet, mitte väiksemaid rühmi kui viis vastajat. Kui õpilane on üle kahe nädala peaaegu iga päev kurb, tühi või ärritunud, kutsu ta samal päeval vestlusele.

Tegevus 1 · Mõtlemine ja arutelu

Kärbes seinal

  • 10 min
  • 10.–12. klass
  • Oskus: enda olukorra vaatamine kõrvalt

Tegevuse eesmärk

Õpilased kogevad, et teisele on lihtsam head nõu anda kui endale. Nad õpivad kahte eneseeemaldumise võtet: vaadata olukorda kõrvalt ja rääkida endaga kolmandas isikus või nimepidi.

Kasuta, kui

Helge klassivaates on Emotsioonid kollane, oranž või punane. Klassis on lahendamata konflikte.

Vahendid

Tööleht (1 igale õpilasele).

Töölehed. Lk 1–2 juhend õpetajale, lk 3 õpilase tööleht (väljamõeldud olukord, kaks võtet ja tabel „Nädala katse“).

Tunni käik minutite kaupa
AegSammÕpetaja ütleb või teeb
0–1 minSissejuhatus„Kas olete märganud, et sõbrale on lihtsam nõu anda kui endale? Täna kasutame seda nippi enda heaks.“
1–4 minNõu sõbraleÕpilased loevad töölehelt väljamõeldud olukorra ja kirjutavad nõu sõbrale, kes on selles olukorras.
4–6 minSama nõu endale„Lugege oma nõu uuesti, aga kujutlege, et see on kirjutatud teile.“ Õpilased märgivad, mis tundus teisiti.
6–8 minLugemineÕpilased loevad kasti kahest võttest: kärbes seinal ja enda nimepidi kõnetamine.
8–10 minArutelu„Millal see võte võiks aidata? Millal ei aita?“
Kohandused ja keerukam versioon
  • Lihtsustatud versioon: kasuta ühte olukorda ja ainult esimest võtet.
  • Sidumine aineõpetusega: kirjanduses jutustaja vaatepunkt, psühholoogias emotsioonide reguleerimine.
  • Kaasamine: õpilased koostavad ise olukordi, mida järgmisel korral kasutada.
  • Keerukam versioon: õpilased proovivad ajalist kaugust („Kuidas ma sellele olukorrale aasta pärast mõtlen?“) ja võrdlevad seda kärbse vaatega.
Kui tund läheb teisiti
  • Kui õpilane tunneb olukorras ära päris klassikaaslase: tuleta meelde, et olukorrad on väljamõeldud, ja ära lase nimesid öelda.
  • Kui keegi ütleb, et endaga kolmandas isikus rääkimine on naljakas: see on tavaline reaktsioon. Seda ei pea valjusti tegema.
  • Kui õpilane räägib, et on pikka aega (üle kahe nädala) peaaegu iga päev kurb, tühi või ärritunud, või räägib lootusetusest või enesevigastamisest: räägi temaga samal päeval eraldi ja võta ühendust tugispetsialistiga.
Arutelu ja kodus jätkamine
  • Kogemuse üle: Kas lihtsam on nõu anda sõbrale või endale?
  • Strateegiad: Kuidas käituda, kui oled väga ärritunud?
  • Ülekanne igapäevaellu: Millises olukorras sel nädalal seda proovid?
  • Koostöö: Kuidas saab sõber aidata?

Kodus ja pärast tundi: Õpilane kasutab nädala jooksul ühe tugeva tunde korral ühte võtet ja kirjutab, mis muutus.

Pea meeles: Enda kõrvalt vaatamine aitab tunnetest rääkida rahulikumalt, kuid ei tähenda tunnete mahasurumist. Kui õpilasel on sageli kurb või ärritunud tuju, vaata ka tegevust „Tuju-uurija“.

Tõenduse tase: Mõõdukas. Katsed on näidanud, et olukorra kõrvalt vaatamine (self-distancing) vähendab emotsionaalse reaktsiooni tugevust (Kross, Ayduk jt).

Tegevus 2 · Kehaline tegevus

Kus tunne kehas asub?

  • 8 min
  • 10.–12. klass
  • Oskus: kehaliste tundemärkide märkamine

Tegevuse eesmärk

Õpilased teevad lühikese kehaskaneeringu ja märgivad kehakontuurile, kus tunded neil kehas tunda annavad. Nad saavad teada, et kehamärgid on tunde varajane hoiatus.

Kasuta, kui

Helge klassivaates on Emotsioonid või Füüsiline enesetunne kollane või punane. Õpilased kurdavad pea- või kõhuvalu stressirohketel päevadel.

Vahendid

Tööleht kehakontuuridega, värvipliiatsid.

Töölehed. Lk 1–2 juhend õpetajale, lk 3 õpilase tööleht kahe kehakontuuriga ja tabeliga „Minu esimene kehamärk“.

Tunni käik minutite kaupa
AegSammÕpetaja ütleb või teeb
0–1 minSissejuhatus„Tunded ei ole ainult peas. Uurijad on leidnud, et inimesed tunnevad näiteks viha ja hirmu kehas üsna sarnastes kohtades.“
1–4 minKehaskaneeringÕpilased istuvad, silmad kinni või lahti. Juhenda tähelepanu aeglaselt jalgadest pealaeni: „Pane tähele, kus on pinge, soojus või raskus. Ära muuda midagi, ainult märka.“
4–7 minKehakaartÕpilased valivad kaks tunnet (nt viha ja ärevus) ning värvivad kehakontuurile, kus nad neid tavaliselt tunnevad.
7–8 minArutelu„Mis on sinu esimene kehamärk, et tunne tõuseb? Mida saaksid siis teha?“ Vastamine on vabatahtlik.
Kohandused ja keerukam versioon
  • Lihtsustatud versioon: kasuta ühte kehakontuuri ja ühte tunnet.
  • Sidumine aineõpetusega: bioloogias närvisüsteem, kunstis tunded ja värvid.
  • Kaasamine: õpilased valivad ise, milliseid tundeid kaardistada.
  • Keerukam versioon: õpilased võrdlevad kahte tunnet, mis tunduvad kehas sarnased (ärevus ja elevus), ja arutavad, kuidas neid eristada.
Kui tund läheb teisiti
  • Kui õpilasel on ebamugav (nt trauma tõttu): keegi ei pea skaneeringut tegema.
  • Kui õpilane räägib peavalust või kõhuvalust: soovita rääkida kooliõe või perearstiga, sest valul võib olla ka muid põhjuseid.
  • Kui õpilane räägib, et on pikka aega kurb, tühi või ärritunud: räägi temaga eraldi ja võta ühendust tugispetsialistiga.
Arutelu ja kodus jätkamine
  • Kogemuse üle: Kus kehas sa midagi märkasid?
  • Strateegiad: Mida saad teha, kui märkad esimest kehamärki?
  • Ülekanne igapäevaellu: Millises olukorras sel nädalal kehamärke jälgid?
  • Koostöö: Kuidas saab sõber märgata, et sinu termomeeter tõuseb?

Kodus ja pärast tundi: Õpilane märkab nädala jooksul kahel korral, kus tunne kehas tõusis, ja kirjutab, mida ta siis tegi.

Pea meeles: Kehaskaneering ei ole kõigile mõnus. Paku alati võimalust silmad lahti hoida või mitte osaleda. Kehakaarte ei korjata kokku ega näidata klassile.

Tõenduse tase: Mõõdukas seose osas: uuringus (Nummenmaa jt 2014) paigutasid eri kultuuride inimesed tunded kehale sarnaselt. Kehaskaneering on osa teadveloleku ja emotsioonide reguleerimise programmidest (noortel esialgne kuni mõõdukas tõendus).

Tegevus 3 · Katse

Tuju-uurija: mis mu tuju mõjutab?

  • 10 min
  • 10.–12. klass
  • Oskus: tuju mõjutajate märkamine

Tegevuse eesmärk

Õpilased saavad teada, et „põhjuseta“ tujul on sageli põhjused, mida on raske märgata (uni, toit, liikumine, ekraanid, suhtlus). Iga õpilane kavandab 7 päeva katse oma tuju mustri leidmiseks.

Kasuta, kui

Helge üksikküsimuste vaates on küsimuse „Olen sageli ilma põhjuseta kurb või ärritunud“ tulemus madal. Klassis on palju väsimust ja tujukõikumisi.

Vahendid

Tööleht (2 lehte).

Töölehed. Lk 1–2 juhend õpetajale, lk 3 õpilase tööleht (mis tuju mõjutab, ennustus ja hüpotees), lk 4 „7 päeva tujuuurija“ tabel.

Tunni käik minutite kaupa
AegSammÕpetaja ütleb või teeb
0–1 minSissejuhatus„Mõnikord on tuju halb ja me ei tea, miks. Täna hakkame uurijaks ja otsime vihjeid.“
1–4 minEnnustusÕpilased valivad töölehe nimekirjast kolm asja, mis nende arvates nende tuju kõige rohkem mõjutavad.
4–6 minLugemineÕpilased loevad kasti: uni mõjutab tuju tugevalt, eriti teismeeas. Ka nälg, liikumine ja üksiolek võivad tuju muuta.
6–9 minKatse plaanÕpilased valivad 7 päeva tabelisse kolm jälgitavat tegurit ja kirjutavad hüpoteesi.
9–10 minKokkuvõte„Nädala pärast vaatame, kas leidsite mustri. Tulemusi ei pea kellelegi näitama.“
Kohandused ja keerukam versioon
  • Lihtsustatud versioon: jälgi ainult und ja tuju. Tuju võib märkida emotikoniga.
  • Sidumine aineõpetusega: bioloogias une ja hormoonide mõju.
  • Kaasamine: klass teeb kokkuvõtte, mitu inimest leidis seose unega.
  • Keerukam versioon: õpilased arutavad, mis on korrelatsioon ja põhjuslikkus ning miks üks nädal ei anna kindlat vastust.
Kui tund läheb teisiti
  • Kui keegi arvab, et „kõik on halvasti“: aita tal leida üks väike asi, mida muuta.
  • Kui õpilane räägib, et on pikka aega kurb, tühi või ärritunud: räägi temaga samal päeval eraldi ja võta ühendust tugispetsialistiga.
Arutelu ja kodus jätkamine
  • Kogemuse üle: Millised tegurid sa ennustuseks valisid?
  • Strateegiad: Mida saad muuta, kui leiad mustri?
  • Ülekanne igapäevaellu: Millal ja kuidas täidad tabelit, et see ei ununeks?
  • Koostöö: Kuidas saavad sõbrad toetada, kui tuju on halb?

Kodus ja pärast tundi: Õpilane täidab 7 päeva tabelit, otsib mustrit ja kirjutab, kas hüpotees pidas paika. Võib kasutada ka Helge äpi päevikut.

Pea meeles: Tuju kõikumine on teismeeas tavapärane. Kui aga kurbus, tühjus või ärrituvus kestab üle kahe nädala peaaegu iga päev ja segab igapäevaelu, vajab õpilane spetsialisti abi.

Tõenduse tase: Tugev une osas: unepuudus suurendab katsetes ja pikaajalistes uuringutes noorukite negatiivseid tundeid. Kehaline aktiivsus parandab tuju (mõõdukas). Tuju jälgimise mõju on esialgne.

Õpilasele · lugemiseks umbes 3 minutit

Tuju on halb ja ma ei tea isegi, miks

Sõber ei vasta sõnumile ja sa mõtled sellele terve õhtu. Või ärkad hommikul pahurana, kuigi midagi pole juhtunud. Mõnikord ütled midagi teravamalt, kui tahtsid, ja hiljem on kahju. Paljud sinuvanused tunnevad samamoodi.

Mis toimub

„Põhjuseta“ tujul on sageli põhjused, mida on raske märgata. Uni mõjutab tuju tugevalt: pärast lühikest und on lihtsam ärrituda. Ka nälg, liikumise puudus ja üksiolek muudavad tuju. Teismeeas on tuju kõikumine tavaline, sest aju on muutumises.

Tugev tunne annab endast sageli kõigepealt kehas märku: pinge õlgades, soojus näos või raskus kõhus. Kui märkad seda varakult, jääb aega valida, mida teed. Ja kui oled olukorra sees, on sõbrale nõu anda sageli lihtsam kui endale.

Mida sul juba on

Sa oskad sõpra rahulikult aidata, kui tal on raske. Sama oskust saad kasutada ka enda jaoks. Sina tunned oma keha ja päevi kõige paremini.

Kui sul on praegu raske, võid kohe helistada või kirjutada: Lasteabi 116 111 (ööpäevaringne ja tasuta, ka veebivestlus lasteabi.ee).

Proovi: vali üks kolmest

Vali see, mis tundub sulle sobiv. Töölehed on PDF-failides õpilase lehtedel. Võid need välja printida või teha tabeli vihikusse. Lehte ei pea kellelegi näitama.

A

Vaata olukorda kõrvalt

Kujutle, et oled kärbes seinal: mida ta näeb ja mis toimub kõigi osapoolte jaoks? Või räägi endaga mõttes nimepidi: „Kadri, miks see sind nii väga häirib?“ Proovi üht võtet nädala jooksul ja kirjuta, mis muutus.

B

Leia oma esimene kehamärk

Vali kaks tunnet, näiteks viha ja ärevus. Märgi kehakontuurile, kus sa neid tavaliselt tunned: pinge, soojus, raskus või kipitus. Kirjuta, mis on sinu esimene kehamärk ja mida saad siis teha.

C

Ole nädal aega tuju-uurija

Vali kolm tegurit, mis sinu arvates tuju kõige rohkem mõjutavad, näiteks uni, liikumine või ekraaniaeg. Kirjuta hüpotees. Märgi 7 õhtut tuju 1–10 ja tegurid. Nädala lõpus vaata, kas leidsid mustri.

Kui kasutad Helge äppi, võid tuju märkida ka äpi päevikusse.

Kui see ei aita

Kui kurbus, tühjus või ärrituvus kestab üle kahe nädala peaaegu iga päev ja segab igapäevaelu, räägi täiskasvanuga, keda usaldad. See võib olla kooli tugispetsialist, klassijuhataja, keegi kodus või perearst. Kui pea, kõht või selg valutavad sageli, räägi kooliõe või perearstiga.

Sina otsustad, millist võtet proovid ja millal. Üks nädal katsetamist annab sulle teavet enda kohta, mida keegi teine anda ei saa.

Kui on raske, küsi abi

  • Kooli tugispetsialist või klassijuhataja: räägi otse või kirjuta eKoolis või Stuudiumis.
  • Lasteabi 116 111: ööpäevaringne ja tasuta, ka veebivestlus lasteabi.ee. Võid jääda anonüümseks.
  • Perearsti nõuandeliin 1220: terviseküsimused, ka une, meeleolu ja sagedase valu kohta.
  • Peaasi.ee: noorte vaimse tervise info.
  • Hädaolukorras 112.
{"email":"Email address invalid","url":"Website address invalid","required":"Required field missing"}