Tunnetega toimetulek 6..9 klassis

Emotsioonidega toimetulek · 6.–9. klass

Kolm tegevust, kui tunded lähevad klassis üle pea

Siit leiad kolm lühikest tegevust, mis aitavad tundeid täpsemalt nimetada, keha rahustada enne reageerimist ja märgata, kui tugev tunne parasjagu on. Klassijuhataja või tugispetsialist saab need läbi viia klassijuhatajatunnis. Õpilane saab samu töölehti kasutada ka iseseisvalt.

  • 3 tegevust
  • 6–10 minutit
  • Word ja PDF
  • Ettevalmistus umbes 5 minutit
Õpilased seisavad põrandal oleva numbrirea 0–10 ääres ja valivad oma numbri. Tahvlil on tunnete termomeetri tsoonid, õpetaja loeb ette olukorra.

Vali, kuidas lehte kasutad

Kooli töötajale

Klassijuhatajale ja tugispetsialistile

Tunnikavad minutite kaupa, näitelaused, kohandused eritoe vajadusega õpilastele ja töölehed printimiseks.

Õpilasele

Tahan ise proovida

Lühike selgitus, miks tugev tunne võtab vahel üle, ja kolm asja, mida saad ise proovida. Valid ise, millest alustad.

Tegevused lühidalt

1

Nimeta tunne, et seda tunnet taltsutada

8 min · Mõtlemine ja arutelu

Õpilased laiendavad oma tunnete sõnavara ja harjutavad väljamõeldud olukordade peal, kuidas tunnet täpselt nimetada.

2

Pausinupp

6 min · Kehaline tegevus

Lühike lihaste pingutamise ja lõdvestamise harjutus ning neli STOP-sammu, et tugeva tunde korral enne reageerimist pausi teha.

3

Elav tunnete termomeeter

10 min · Mäng

Õpilased seisavad numbrireal 0–10 selle järgi, kui tugevalt olukord neid häiriks, ning leiavad oma rohelise, kollase ja punase tsooni.

Millal neid tegevusi kasutada

  • Helge klassivaates on Emotsioonid kollane, oranž või punane.
  • Klassis on palju ärritumist ja tülisid.
  • Õpilased kirjeldavad oma tundeid ainult sõnadega „normaalne“ või „ok“.
  • Õpilased reageerivad väikestele asjadele tugevalt ja kahetsevad seda pärast.

Helge küsimused, millele tegevused toetuvad: „Ma ei suuda kontrollida oma emotsioone.“ „Ärritun, kui asjad ei lähe nii, nagu mina tahan.“ „Olen sageli ilma konkreetse põhjuseta kurb või ärritunud.“ „Ma võin kogemata üle reageerida.“

Kooli töötajale

Klassijuhatajale ja tugispetsialistile

Iga tegevus vajab umbes 5-minutilist ettevalmistust. Kõik olukorrad on väljamõeldud. Ükski tegevus ei nõua, et õpilane räägiks klassi ees oma päris tunnetest või olukordadest. Wordi faili saad enne printimist oma kooli järgi täiendada, näiteks lisada jaluses tugispetsialisti nime ja kabineti.

Kust alustada

  • Nimeta tunne sobib esimeseks tunniks, sest annab klassile ühise sõnavara, mida teised tegevused kasutavad.
  • Pausinupp sobib, kui klassis on sageli tülisid. See toimib, kui seda korratakse mõne nädala jooksul tundide alguses.
  • Elav tunnete termomeeter sobib, kui klassil on vaja liikuda. Mäng näitab, et sama olukord mõjub igaühele erinevalt.

Tugispetsialistile

Soovita tegevusi klassijuhatajale pärast Helge klassitulemuste arutelu. Mõju hindamiseks tee kordusmõõtmine Helgega 6–10 nädala pärast ja küsi klassijuhatajalt, mida õpilased tegevuste kohta ütlesid.

Helge tulemus ei ole kliiniline hinnang. Klassile näita ainult üldistatud klassivaadet, mitte väiksemaid rühmi kui viis vastajat. Kui õpilane on pikka aega kurb, tühi või ärritunud, kutsu ta vestlusele.

Tegevus 1 · Mõtlemine ja arutelu

Nimeta tunne, et seda tunnet taltsutada

  • 8 min
  • 6.–9. klass
  • Oskus: tunnete täpne nimetamine

Tegevuse eesmärk

Õpilased saavad teada, et tunde täpne nimetamine vähendab selle tugevust. Nad laiendavad oma tunnete sõnavara ja harjutavad seda väljamõeldud olukordade peal.

Kasuta, kui

Helge klassivaates on Emotsioonid kollane, oranž või punane. Klassis on palju ärritumist ja tülisid. Õpilased kirjeldavad tundeid sõnadega „normaalne“ või „ok“.

Vahendid

Tööleht tunnete sõnadega (1 igale õpilasele).

Töölehed. Lk 1–2 juhend õpetajale, lk 3 õpilase tööleht (miks tunnet nimetada ja 11 põhitunde täpsemad sõnad), lk 4 väljamõeldud olukorrad ja „Minu tunnete päevik“.

Tunni käik minutite kaupa
AegSammÕpetaja ütleb või teeb
0–1 minSissejuhatus„Kui küsin, kuidas läheb, vastame tihti „normaalselt“ või „ok“. Täna saame töölehest inspiratsiooni täpsemate sõnade leidmiseks.“
1–3 minMiks nimetada?Selgita töölehe kasti abil: kui paned tundele täpse nime, rahuneb aju häirekeskus kiiremini.
3–6 minOlukorradPaarid loevad kolm väljamõeldud olukorda ja otsivad töölehe tabelist kõige täpsema sõna. Ühele olukorrale võib sobida mitu tunnet.
6–8 minArutelu„Mis vahe on „ma olen vihane“ ja „ma olen pettunud, sest ootasin …“ vahel? Mida teine inimene sellest paremini mõistab?“
Kohandused ja keerukam versioon
  • Lihtsustatud versioon: kasuta ainult põhitundeid ja pilte või emotikone.
  • Sidumine aineõpetusega: keeltes sõnavara, kirjanduses tegelase kirjeldamine.
  • Kaasamine: klass täiendab tunnete tabelit oma sõnadega ja paneb selle seinale.
  • Keerukam versioon: õpilased leiavad tabelist kaks tunnet, mis võivad olla korraga (nt elevil ja ärev), ja arutavad, kuidas segatunded mõjutavad käitumist.
Kui tund läheb teisiti
  • Kui klass naerab mõne sõna üle: see on tavaline, sest tunnetest rääkimine teeb kohmetuks. Jätka rahulikult.
  • Kui õpilane räägib, et on pikka aega kurb, tühi või ärritunud, või räägib lootusetusest: räägi temaga eraldi ja anna tugispetsialistile teada.
Arutelu ja kodus jätkamine
  • Kogemuse üle: Milline sõna oli uus või üllatav?
  • Strateegiad: Kuidas saab tunnet nimetada, kui oled väga vihane?
  • Ülekanne igapäevaellu: Kellele ja kuidas võiksid öelda, mida sa tunned?
  • Koostöö: Kuidas saame klassis küsida, kuidas kellelgi läheb, nii et vastus oleks aus?

Kodus ja pärast tundi: Õpilane kirjutab nädala jooksul igal päeval üles ühe tunde täpse sõnaga, kas töölehele või Helge äpi päevikusse.

Pea meeles: Tunnete nimetamine ei tähenda, et tunne peab kohe kaduma. Vihane või kurb olla on lubatud. Eesmärk on tunne ära tunda, et selle järgi valida, mida teha.

Tõenduse tase: Mõõdukas. Tunnete sõnastamine on katsetes vähendanud aju emotsionaalset reaktsiooni (Lieberman jt 2007). Tunnete äratundmist harjutavad sotsiaal-emotsionaalse õppe programmid on parandanud õpilaste käitumist ja heaolu.

Tegevus 2 · Kehaline tegevus

Pausinupp

  • 6 min
  • 6.–9. klass
  • Oskus: keha rahustamine enne reageerimist

Tegevuse eesmärk

Õpilased harjutavad lühikest lihaste pingutamist ja lõdvestamist ning õpivad STOP-sammud, et tugeva tunde korral enne reageerimist pausi teha.

Kasuta, kui

Helge klassivaates on Emotsioonid kollane, oranž või punane. Klassis on sageli tülisid.

Vahendid

Pausinupu kaart (1 igale õpilasele).

Töölehed. Lk 1–2 juhend õpetajale, lk 3 õpilase väljalõigatav pausinupu kaart, pinguta-lõdvesta harjutus ja tabel „Millal kasutasin pausinuppu?“.

Tunni käik minutite kaupa
AegSammÕpetaja ütleb või teeb
0–1 minSissejuhatus„Kui oleme väga vihased, reageerib keha enne, kui jõuame mõelda. Harjutame pausinuppu, kui oleme rahulikud, et see töötaks ka siis, kui oleme vihased.“
1–4 minPinguta ja lõdvestaRusikad pigista 5 sekundit kõvasti kokku ja lase lahti. Õlad kõrvadeni ja alla. Nägu kortsu ja lõdvaks. Kõhulihased pingule ja lõdvaks. Iga liigutus kaks korda.
4–5 minSTOPÕpeta neli sammu: Seisa. Tee üks aeglane hingetõmme. Olukorra vaatlus: mida ma tunnen ja mis toimub? Proovi siis vastata.
5–6 minHarjutusÕpetaja loeb ette väljamõeldud olukorra (nt keegi lükkab sind järjekorras). Õpilased teevad mõttes STOP-sammud läbi.
Kohandused ja keerukam versioon
  • Lihtsustatud versioon: kasuta ainult esimest harjutust ja kahte sõna: „Seisa, hinga.“
  • Sidumine aineõpetusega: kehalises kasvatuses lõdvestus tunni lõpus, loodusõpetuses närvisüsteem ja stressireaktsioon.
  • Kaasamine: klass lepib kokku märguande, millega paluda endale või teisele pausi.
  • Keerukam versioon: õpilased mängivad paaris lühikesi väljamõeldud olukordi ja proovivad STOP-sammude järel kaht erinevat vastust: kiiret ja rahulikku. Arutage, kumb aitab rohkem.
Kui tund läheb teisiti
  • Kui õpilane hakkab naerma või tegema nalja: ära sunni. Tee ise ette ja jätka.
  • Kui mõnel õpilasel on lihaste pingutamine ebameeldiv: las ta teeb ainult hingamise.
  • Kui õpilane on juba vihane: anna talle aega ja ruumi ning räägi hiljem.
  • Kui õpilane on väga häiritud või räägib lootusetusest: räägi temaga eraldi ja anna tugispetsialistile teada samal päeval.
Arutelu ja kodus jätkamine
  • Kogemuse üle: Kuidas keha pärast pingutamist ja lõdvestamist tundus?
  • Strateegiad: Millises olukorras oleks pausinupust kõige rohkem abi?
  • Ülekanne igapäevaellu: Mida teed järgmine kord, kui tunned, et hakkad plahvatama?
  • Koostöö: Kuidas saame aidata klassikaaslasel pausi teha, ilma et ta tunneks end halvasti?

Kodus ja pärast tundi: Õpilane harjutab pinguta-lõdvesta harjutust enne magamaminekut ja märgib nädala jooksul ühe olukorra, kus kasutas STOP-samme.

Pea meeles: Pausinupp toimib siis, kui seda on harjutatud rahulikus olekus. Korda seda mõne nädala jooksul tundide alguses. Ära kasuta STOP-i käskluse või karistusena („tee nüüd oma STOP!“).

Tõenduse tase: Mõõdukas. Progressiivne lihaste lõdvestus vähendab uuringutes pinget ja ärevust. STOP-sammud pärinevad teadveloleku praktikast.

Tegevus 3 · Mäng

Elav tunnete termomeeter

  • 10 min
  • 6.–9. klass
  • Oskus: tunde tugevuse märkamine ja sobiva vastuse valimine

Tegevuse eesmärk

Õpilased näevad, et sama olukord tekitab eri inimestel eri tugevusega tundeid. Nad õpivad ära tundma oma rohelist, kollast ja punast tsooni ning valima igaühe jaoks sobiva tegevuse.

Kasuta, kui

Helge klassivaates on Emotsioonid kollane, oranž või punane.

Vahendid

Paberilehed numbritega 0–10 (põrandale või seinale), tööleht.

Töölehed. Lk 1–2 juhend õpetajale, lk 3 õpilase tööleht 12 väljamõeldud olukorraga, lk 4 „Minu tsoonid“ ja kolme päeva jälgimistabel.

Tunni käik minutite kaupa
AegSammÕpetaja ütleb või teeb
0–1 minEttevalmistusPane numbrid 0–10 ritta põrandale või seinale. „Ma loen olukorra ette. Mine numbri juurde, kui tugevalt see sind häiriks.“
1–6 minMängLoe ette 4–5 olukorda töölehelt. Pärast igat küsi 1–2 õpilaselt, kes on erinevatel numbritel: „Mis paneb sind seal seisma?“ Vastamine on vabatahtlik.
6–8 minTsoonidSelgita tsoone: 0–3 roheline (saan mõelda), 4–6 kollane (vajan pausi), 7–10 punane (vajan aega ja abi). Õpilased kirjutavad töölehele, mis aitab igas tsoonis.
8–10 minKokkuvõte„Mis oli täna üllatav? Kas kõik reageerivad samamoodi?“
Kohandused ja keerukam versioon
  • Lihtsustatud versioon (sh eritoe vajaduse korral): kasuta numbrite asemel kolme tsooni (roheline, kollane, punane). Õpilane võib näidata tsooni värviga kaardilt.
  • Sidumine aineõpetusega: matemaatikas keskmine ja hajuvus klassi vastustes, kehalises kasvatuses võistluse pinge.
  • Kaasamine: õpilased kirjutavad ise uusi olukordi järgmiseks korraks.
  • Keerukam versioon: õpilased arutavad, mis tõstab kellegi termomeetrit päeva jooksul (uni, nälg, varasem tüli) ja miks sama asi võib ühel päeval olla 2 ja teisel päeval 8.
Kui tund läheb teisiti
  • Kui keegi ei taha liikuda: las ta näitab numbrit sõrmedega või kirjutab töölehele.
  • Kui õpilased hakkavad teiste numbrite üle naerma: peata ja tuleta meelde, et õiget numbrit ei ole.
  • Kui õpilane on väga häiritud või räägib lootusetusest: räägi temaga eraldi ja anna tugispetsialistile teada samal päeval.
Arutelu ja kodus jätkamine
  • Kogemuse üle: Mis sind üllatas, kui nägid, kus teised seisid?
  • Strateegiad: Mis aitab sul kollasest tsoonist tagasi rohelisse tulla?
  • Ülekanne igapäevaellu: Mis on sinu esimesed märgid, et termomeeter tõuseb?
  • Koostöö: Kuidas saame aidata kedagi, kes on punases tsoonis?

Kodus ja pärast tundi: Õpilane märgib kolmel päeval oma kõige tugevama tunde numbri ja selle, mis aitas tagasi rohelisse tulla.

Pea meeles: Mängus kasutatakse ainult väljamõeldud ja väikeseid olukordi. Ära küsi õpilastelt nende päris olukordi klassi ees. Mäng näitab, et ülereageerimine ei tähenda halba iseloomu. Inimesed on erineva tundlikkusega ja seda saab õppida juhtima.

Tõenduse tase: Esialgne kuni mõõdukas. Tunnete intensiivsuse hindamine ja tsoonide kasutamine on sotsiaal-emotsionaalse õppe osa. Neid sisaldavad programmid on metaanalüüsides parandanud käitumist ja heaolu. Selle mängu mõju ei ole uuritud.

Õpilasele · lugemiseks umbes 3 minutit

Ma ärritun kiiresti ja pärast on kahju

Keegi ütleb midagi ja sa vastad teravamalt, kui tahtsid. Või on tuju halb ja sa ei oska isegi öelda, miks. Kui keegi küsib, kuidas läheb, tuleb suust „normaalselt“, kuigi tegelikult on hoopis midagi muud. Paljud sinuvanused tunnevad samamoodi.

Mis toimub

Kui tunne on väga tugev, reageerib keha enne, kui jõuad mõelda. Aju häirekeskus töötab siis täistuuril. Kui paned tundele täpse nime, näiteks „pettunud“ või „solvunud“, rahuneb see kiiremini ja on lihtsam otsustada, mida edasi teha.

Sama asi võib sind ühel päeval häirida vähe ja teisel päeval palju. Uni, nälg või varasem tüli tõstavad sisemist termomeetrit. Kui reageerid tugevalt, ei tähenda see, et sul on halb iseloom.

Mida sul juba on

Kui märkad pärast, et reageerisid liiga tugevalt, siis sa juba jälgid ennast. Sellest oskusest algab kõik muu. Vihane või kurb olla on lubatud. Sina otsustad, mida selle tundega teed.

Kui sul on praegu raske, võid kohe helistada või kirjutada: Lasteabi 116 111 (ööpäevaringne ja tasuta, ka veebivestlus lasteabi.ee).

Proovi: vali üks kolmest

Vali see, mis tundub sulle sobiv. Töölehed on PDF-failides õpilase lehtedel. Võid need välja printida või teha tabeli vihikusse. Lehte ei pea kellelegi näitama.

A

Leia tundele täpne nimi

Töölehel on 11 põhitunnet ja nende juures palju täpsemaid sõnu. Kirjuta nädala jooksul igal päeval üles üks tunne täpse sõnaga ja see, mis seda tekitas. Sobib ka Helge äpi päevik.

B

Harjuta pausinuppu

  1. Seisa. Ära tee ega ütle veel midagi.
  2. Tee üks aeglane hingetõmme. Välja hinga kauem kui sisse.
  3. Vaatle olukorda: mida ma tunnen, mis tegelikult toimub?
  4. Proovi siis vastata. Vali, mida teed.

Harjuta siis, kui oled rahulik. Siis töötab see ka siis, kui oled vihane.

C

Leia oma tsoonid

Hinda töölehe olukordi skaalal 0–10. Siis kirjuta, kuidas märkad oma rohelist (saan mõelda), kollast (vajan pausi) ja punast tsooni (vajan aega ja abi) ning mis sind igas tsoonis aitab. Õiget vastust ei ole.

Kui kasutad Helge äppi, võid oma tunded märkida ka äpi päevikusse.

Kui see ei aita

Kui oled pikka aega peaaegu iga päev kurb või ärritunud, kui tunned end tühjana või sul on väga raske, räägi täiskasvanuga, keda usaldad. See võib olla kooli tugispetsialist, klassijuhataja või keegi kodus. Tugevate tunnetega ei pea üksi hakkama saama.

Sina otsustad, millist tööriista proovid ja millal. Iga kord, kui pausi teed, on see sinu valik.

Kui on raske, küsi abi

  • Kooli tugispetsialist või klassijuhataja: räägi otse või kirjuta eKoolis või Stuudiumis.
  • Lasteabi 116 111: ööpäevaringne ja tasuta, ka veebivestlus lasteabi.ee. Võid jääda anonüümseks.
  • Perearsti nõuandeliin 1220: terviseküsimused, ka une ja meeleolu kohta.
  • Peaasi.ee: noorte vaimse tervise info.
  • Hädaolukorras 112.
{"email":"Email address invalid","url":"Website address invalid","required":"Required field missing"}