Emotsionaalse enesetunde küsimustik Helge tugispetsialisti töölaual

2026.08.31 – Marko Rillo

Helge tugispetsialisti töölaual on nüüdsest võimalik läbi viia emotsionaalse enesetunde hindamist kasutades valideeritud instrumenti EEK-2.

Tänapäeva noorte vaimse tervise väljakutsed nõuavad koolide tugispetsialistidelt kiireid, usaldusväärseid ja teaduslikult valideeritud hindamisvahendeid. Seetõttu on Helge tugispetsialisti töölaud saanud olulise täienduse: Emotsionaalse enesetunde küsimustiku (EEK-2). See instrument on loodud mitmete heaolu puudutavate iseloomulike sümptomite varajaseks kaardistamiseks.

Mis on EEK-2 test ja milline on selle teaduslik taust?

EEK-2 (inglise keeles Emotional State Questionnaire, EST-Q) on Eestis välja töötatud ja valideeritud enesehindamise skaala. Selle küsimustiku alusväited on otseselt tuletatud rahvusvaheliste klassifikatsioonide DSM-IV ja ICD-10 diagnostilistest kriteeriumitest. Instrumendi loomise põhieesmärgiks oli pakkuda vahendit, mis on igapäevaseks ja kiireks kasutamiseks piisavalt lühike, kuid hõlmab samas depressiooni ja ärevushäirete peamisi sümptomite dimensioone.

Erinevalt paljudest teistest rahvusvahelistest testidest on EEK-2 psühhomeetriliselt hinnatud ja kohandatud just Eesti elanikkonna peal. Küsimustiku valideerimisuuringusse kaasati elanikkonda esindav valim 479 inimesega ja 194 patsienti. Tulemused kinnitasid instrumendi head diskriminatiivset valiidsust.

Teisisõnu – EEK-2 test suudab usaldusväärselt eristada kliinilises riskirühmas olevaid isikuid tavapopulatsioonist. Kuna ärevus- ja depressiooniseisundid esinevad sageli koos, sisaldab EEK-2 mõlema emotsionaalse seisundi samaaegset hindamist. Uuringud on näidanud, et depressiooni ja ärevuse sümptomeid saab usaldusväärselt hinnata enesekohaste küsimustikega ning nende tulemuste kokkulangevus kliiniliste intervjuudega on hea.

Allikas: Emotsionaalse enesetunde küsimustik (EEK). Autorid: A. Aluoja, J. Shlik, V. Vasar, K. Luuk, M. Leinsalu (1999). 

Emotsionaalse enesetunde küsimustiku metoodika ja mõõdetavad dimensioonid

Testi täites hindab hindamises osaleja erinevate probleemide ja vaevuste esinemissagedust viimase nelja nädala jooksul, kasutades 5-pallist skaalat (0 – üldse mitte, kuni 4 – pidevalt). Helge süsteemi integreeritud analüütika jagab tulemused faktorianalüüsiga kinnitatud allskaaladesse. Uuringu tulemusel joonistuvad välja kuus peamist dimensiooni:

  • Depressioon: Hõlmab tuumsümptomeid nagu kurbus, huvipuudus, väärtusetusetunne ja lootusetus.
  • Üldine ärevus: Keskendub üldistunud ärevuse sümptomitele, mõõtes pingetunnet, liigset muretsemist ja rahutust
  • Paanika: Mõõdab paanikahoogude olemasolu
  • Sotsiaalne ärevus: Hindab suhtlemisega seotud spetsiifilisi hirme – nt hirm viibida avalikes kohtades või üksi kodust eemal.
  • Väsimus: Hindab energiapuudust, kergesti väsimist ja keskendumisraskusi
  • Unetus: Mõõdab uinumisraskusi, katkendlikku und ja liigvarajast ärkamist

EEK-2 metodoloogiline tugevus seisneb selles, et väsimuse ja unetuse sümptomid on eraldatud ärevuse ja depressiooni tuumsümptomitest. Valideerimisuuring näitas, et väsimus ja unetus hindavad üldiseid psühhopatoloogilisi dimensioone, mis on võrdselt iseloomulikud nii depressiivsetele kui ka ärevusseisunditele ja sümptomite eraldihoidmine parandab skaalade eristusvõimet.

Kuidas emotsionaalse enesetunde küsimustikuga hindamist läbi viia?

Uue EEK-2 hindamise käivitamine klassis või õpetajate grupiga

Hindamise läbi viimiseks tuleb sisse logida tugispetsialisti töölauale ja lisada Ankeedi linkide sektsioonis mõnele olemasolevale õpilaste klassile või õpetajate grupile uus hindamine nimetusega “EEK-2 küsimustik”

Peale lingi loomist toimub selle jagamine õpilastega samal moel nagu teiste hindamiste puhul:

  • Kas saates otselingi avatud testile
  • Näidates õpilastele QR koodi, mis avab nende seadmes küsimustiku täitmise funktsionaalsuse

EEK-2 testi lingi jagamine tugispetsialisti töölaual

Tulemused testi täitja seadmes

Testi täitja näeb oma seadmes kõigepealt lühikest sissejuhatavat tutvustust EEK-2 testi ja seejärel vastab ta ette antud 28le küsimusele. Lõpuni jõudes näitab süsteem kas lihtsustatud või laiendatud tulemusi 6 kategooria lõikes ja täiendavalt lühikest tekstilist selgitust. Ekraanivaated on alljärgnevas galeriis:

Tulemused tugispetsialisti töölaual

Tugispetsialist näeb kogu testi täitnud grupi andmeid oma töölaua tulemuskaardil valides küsimustiku tüübi rippmenüüst “EEK-2 küsimustik” valiku, klassi ja sobiva ajavahemiku. Süsteem kuvab kolm graafikut, mis võimaldab teha põhjalikumat andmeanalüüsi ja tuvastada kriitilisemaid mustreid kogu kooli lõikes.

  • Riskilävendit ületavate õpilaste arv kategooriate kaupa
  • Riskis ja tavapäraste õpilaste osakaal kategooriate kaupa
  • Detailsed küsimuste tulemused

Detailsemad ekraanivaated on all:

Andmetest tegevusteni – kuidas tulemusi rakendada?

EEK-2 eesmärk ei ole panna kliinilisi diagnoose, vaid pakkuda kooli tugisüsteemile teaduspõhist sisendit varajaseks märkamiseks ja sekkumiseks.

Tugispetsialisti perspektiiv: andmepõhine ennetus

  • Makrotasandi analüüs. Anonümiseeritud koondandmed võimaldavad tugispetsialistil hinnata tervete klasside vaimse tervise fooni. See aitab planeerida koolitusi (nt unohügieen või ärevusega toimetulek) sinna, kus vajadus on kõige teravam.
  • Diferentseeritud lähenemine: Kuna test eraldab spetsiifilised diagnoosiga seotud sümptomid (depressioon, ärevus) mittespetsiifilistest (väsimus, unetus), saab tugispetsialist täpsemalt suunata oma sekkumisi. Üldise väsimuse foon nõuab sageli elustiili ja koormuse korrigeerimist, samas kui kõrge skoor ärevuse skaalal viitab vajadusele individuaalse psühholoogilise toe järele.
  • Dünaamika jälgimine: Regulaarne hindamine (nt õppeaasta alguses või eksamiperioodi eel) aitab märgata stressifooni muutust ajas.

Kuidas rääkida õpilastega tulemustest?

Kui tulemused viitavad kõrgenenud riskile, on oluline hoiduda sildistamisest. Vestluse fookuses peab olema testi täitja toetamine.

  • Normaliseerimine: Selgitage et küsimustik ei hinda kedagi kui inimest ega kui isiksust, vaid peegeldab viimase kuu vältel emotsionaalset koormust. Enesehinnangulised ärevuse ja kurbuse ilmingud on sageli loomulik reaktsioon pingelisele eluperioodile.
  • Keskendumine spetsiifilistele muredele: Kui test näitab kõrget skoori unetuse või väsimuse skaalal, on see sageli hea ja neutraalne ukse avaja sügavamaks vestluseks. “Ma näen, et uni ei paku Sulle praegu piisavalt puhkust. Mis sa arvad, mis Sinu und viimasel ajal kõige rohkem segab?”
  • Konfidentsiaalsuse tagamine: Individuaalseid tulemusi käsitletakse rangelt konfidentsiaalselt. Kui test näitab riski (nt tugevad depressiooni sümptomid), siis on tugispetsialisti roll pakkuda turvalist ruumi probleemi algpõhjuste lahkamiseks. Juhul kui testi täitja ise otsustab tulla oma muret jagama, siis saab temaga vestluses suunata teda vajadusel edasisele kliinilisele hindamisele.

 

Viidatud allikad

{"email":"Email address invalid","url":"Website address invalid","required":"Required field missing"}