Uni ja puhkamine · 6.–12. klass
Mis und varastab ja mis aitab
Siit leiad kaks lühikest tegevust, mis aitavad ära tunda und segavaid ja toetavaid harjumusi ning proovida ühte muudatust koos unepäevikuga: üks 6.–9. klassile ja teine gümnaasiumile. Klassijuhataja või tugispetsialist saab need läbi viia klassijuhatajatunnis. Õpilane saab samu töölehti kasutada ka iseseisvalt.
- 2 tegevust
- 15–20 minutit
- Word ja PDF
- Ettevalmistus umbes 5 minutit

Vali, kuidas lehte kasutad
Kooli töötajale
Klassijuhatajale ja tugispetsialistile
Tunnikavad minutite kaupa, näitelaused, taust õpetajale, kohandused eritoe vajadusega õpilastele ja töölehed printimiseks.
Õpilasele
Tahan ise proovida
Lühike selgitus, miks teismeeas uni tuleb hiljem, ja kolm asja, mida saad ise proovida, et magada paremini.
Tegevused lühidalt
1
Unevargad ja uneliitlased
Õpilased saavad teada, miks teismeea uni nihkub hilisemaks, sorteerivad Kaarli õhtu tegevused unevarasteks ja -liitlasteks ning valivad endale ühe muudatuse.
2
Une detektiivitöö
Õpilased analüüsivad Liisi juhtumi põhjal unevargaid ja koostavad endale järkjärgulise une muutmise plaani koos unepäevikuga.
Millal neid tegevusi kasutada
- Helge klassivaates on Kurnatus kollane, oranž või punane, gümnaasiumis sageli koos Keskendumisega.
- Õpilased on hommikuti väsinud, haigutavad tunnis või räägivad hilistest ekraaniõhtutest.
- Gümnasistid töötavad õhtuti, õpivad öösel või tunnevad end hommikuti kurnatuna.
Helge küsimused, millele tegevused toetuvad: Kurnatus: „Ma väsin õppides kiiresti.“ „Ma tahan olla aktiivne, aga ma ei suuda.“ „Päeva lõpus tunnen end väsinud ja kurnatuna ning ei jaksa midagi uut ette võtta.“ Füüsiline enesetunne: „Mul on raske magama jääda või magada.“
Kooli töötajale
Klassijuhatajale ja tugispetsialistile
Iga tegevus vajab umbes 5-minutilist ettevalmistust. Unest räägitakse neutraalselt, harjumuste kaudu, ja keegi ei pea oma magamise aegu klassi ees avaldama. Õpilased töötavad väljamõeldud juhtumitega ning unepäevik jääb neile endale. Wordi faili saad enne printimist oma kooli järgi täiendada, näiteks lisada jaluses tugispetsialisti nime ja kabineti.
Kust alustada
- Unevargad ja uneliitlased sobib 6.–9. klassile, kus hommikuti haigutatakse ja räägitakse hilistest ekraaniõhtutest. Kaarli õhtu on piisavalt liialdatud, et seda saaks arutada ilma enda harjumusi avaldamata.
- Une detektiivitöö sobib gümnaasiumile, eriti enne eksamiperioodi või kui paljud töötavad õhtuti. Liisi juhtum näitab, et osa unevargaid ei saa noor ise muuta.
- Lepi kokku, millal klass nädala pärast korraks unepäeviku juurde tagasi tuleb. Keegi ei pea oma päevikut näitama.
Tugispetsialistile
Soovita tegevusi klassijuhatajale pärast Helge klassitulemuste arutelu, eriti kui Kurnatus on kollane või oranž. Une taga võivad olla stress, õhtune töö, pereliikme eest hoolitsemine või muu kodune olukord, mida noor ise muuta ei saa. Pikaajalise unetuse, sagedaste õudusunenägude või ööpäevarütmi tugeva nihke korral vajab õpilane individuaalset vestlust ja suunamist kooliõe või perearsti juurde. Mõju hindamiseks tee kordusmõõtmine Helgega 6–10 nädala pärast.
Helge tulemus ei ole kliiniline hinnang. Klassile näita ainult üldistatud klassivaadet, mitte väiksemaid rühmi kui viis vastajat.
Tegevus 1 · 6.–9. klass · Arutelu ja planeerimine
Unevargad ja uneliitlased
- 15 min
- 6.–9. klass
- Oskus: und segavate ja toetavate harjumuste äratundmine
Tegevuse eesmärk
Õpilased saavad teada, miks uni on oluline ja miks teismeea uni nihkub hilisemaks. Nad tunnevad ära unevargad ja uneliitlased ning valivad ühe muudatuse koos unepäevikuga.
Kasuta, kui
Helge klassivaates on Kurnatus kollane, oranž või punane. Õpilased on hommikuti väsinud, haigutavad tunnis või räägivad hilistest ekraaniõhtutest.
Vahendid
Tööleht (1 igale õpilasele), tahvel.
Töölehed. Lk 1–2 juhend õpetajale, lk 3–4 õpilase tööleht (uni on aju toit, Kaarli õhtu, minu une hetkeseis, uneliitlased ja unepäevik).
Taust õpetajale: unevargad ja liitlased
Orygeni tööriistakomplekt käsitleb und neutraalselt: mitte „halva une“ probleemina, vaid harjumustena, mis und varastavad (stimulandid, ekraanid, stress, vähene liikumine, päevased uinakud) või toetavad. Teismeeas nihkub bioloogiline kell hilisemaks, nii et uni tuleb hiljem, kuigi kool algab vara. See ei ole laiskus. Otsus, mida muuta, jääb noorele.
Tunni käik minutite kaupa
| Aeg | Samm | Õpetaja ütleb või teeb |
|---|---|---|
| 0–2 min | Sissejuhatus | „Täna räägime unest, mitte sellest, kes kui palju magab. Oma vastuseid ei pea keegi näitama.“ |
| 2–5 min | Uni on aju toit | Selgita töölehe kasti abil. Rõhuta, et hilisem uni on teismeeas bioloogiline, mitte laiskus. |
| 5–10 min | Kaarli õhtu | Paarid märgivad Kaarli õhtu tegevustele V (unevaras) või L (uneliitlane). Arutage: „Mida muudaksid Kaarli õhtus kõigepealt?“ |
| 10–15 min | Minu nädal | Õpilased täidavad vaikselt oma hetkeseisu ja valivad ühe muudatuse. Selgita unepäeviku täitmist. |
Kohandused ja keerukam versioon
- Üksi: õpilane täidab lehe ja unepäeviku ise.
- Lihtsustatud versioon (sh eritoe vajaduse korral): ainult Kaarli õhtu ja üks muudatus.
- Sidumine aineõpetusega: bioloogias ööpäevarütm ja melatoniin.
- Kaasamine: klass lepib kokku ühise „ekraanivaba pooltunni“ katse.
- Keerukam versioon: õpilased koostavad Kaarlile uue õhtuplaani, mis arvestab kõiki tema tegevusi.
Kui tund läheb teisiti
- Kui õpilased hakkavad võistlema, kes kõige vähem magab: suuna tagasi Kaarli loole.
- Kui õpilane räägib õudusunenägudest või hirmust öösel: räägi temaga eraldi.
- Kui väsimuse taga võib olla kodune olukord: räägi õpilasega eraldi ja anna tugispetsialistile teada.
Arutelu ja kodus jätkamine
- Kogemuse üle: Milline unevaras sind üllatas?
- Strateegiad: Mida teha, kui uni ei tule?
- Ülekanne igapäevaellu: Mis on sinu jaoks kõige lihtsam muudatus?
- Koostöö: Kuidas teha nii, et klassi grupivestlus und ei segaks?
Kodus ja pärast tundi: Õpilane proovib nädal aega üht muudatust ja täidab unepäevikut. Une kohta saab märkmeid teha ka Helge äpi päevikus.
Pea meeles: Une taga võivad olla ka mured, õhtune töö või pere olukord. Ära süüdista õpilast ega vanemaid.
Tõenduse tase: Mõõdukas, lühiajaline. Koolipõhised uneõppe programmid pikendasid und ja parandasid tuju, kuid kasu ei püsinud pikalt (Chung jt 2017). Aluseks on Orygeni BIYMH tööriistakomplekti une moodul.
Tegevus 2 · 10.–12. klass · Analüüs ja planeerimine
Une detektiivitöö
- 20 min
- 10.–12. klass
- Oskus: une harjumuste analüüs ja järkjärgulise muutuse plaan
Tegevuse eesmärk
Õpilased analüüsivad unevargaid väljamõeldud juhtumi põhjal ja tutvuvad uneliitlastega. Nad koostavad endale järkjärgulise une muutmise plaani ja unepäeviku.
Kasuta, kui
Helge klassivaates on Kurnatus või Keskendumine kollane, oranž või punane. Õpilased töötavad õhtuti, õpivad öösel või tunnevad end hommikuti kurnatuna.
Vahendid
Tööleht (1 igale õpilasele), tahvel.
Töölehed. Lk 1–2 juhend õpetajale, lk 3–4 õpilase tööleht (miks uni on oluline, Liisi juhtum koos unevaraste tabeliga, uneliitlased, minu uneplaan ja unepäevik).
Taust õpetajale: noor kui uurija
Orygeni tööriistakomplekt soovitab rääkida unest neutraalselt ja lasta noorel olla ise uurija: unepäevik näitab, mis toimib. Muutused tehakse järk-järgult, näiteks tuuakse magamamineku aeg 30 minuti kaupa varasemaks. Une taga võivad olla ka stress, töö või pere olukord, mida noor ise muuta ei saa.
Tunni käik minutite kaupa
| Aeg | Samm | Õpetaja ütleb või teeb |
|---|---|---|
| 0–2 min | Sissejuhatus | „Täna teeme une detektiivitööd. Vaatame, mis und varastab. Oma harjumusi ei pea keegi avaldama.“ |
| 2–5 min | Miks uni | Selgita töölehe kasti abil. Küsi: „Mis juhtub keskendumise ja tujuga pärast halba ööd?“ |
| 5–12 min | Liisi juhtum | Paarid täidavad unevaraste tabeli Liisi kohta. Arutage, mida Liis saab muuta ja mida mitte (nt töö). |
| 12–16 min | Uneliitlased | Tutvusta liitlasi. Rõhuta järkjärgulisust ja 20 minuti reeglit. |
| 16–20 min | Minu plaan | Õpilased kirjutavad vaikselt, mida tahavad vähendada ja mida proovida. Selgita unepäeviku täitmist. |
Kohandused ja keerukam versioon
- Üksi: õpilane analüüsib oma õhtut ja täidab unepäevikut.
- Lihtsustatud versioon (sh eritoe vajaduse korral): ainult uneliitlased ja üks muudatus.
- Sidumine aineõpetusega: bioloogias ööpäevarütm.
- Kaasamine: klass arutab ühiselt eksamiperioodi uneplaani.
- Keerukam versioon: õpilased võrdlevad unepäeviku põhjal tuju ja keskendumist pärast head ja halba ööd.
Kui tund läheb teisiti
- Kui jutt läheb alkoholile või muudele ainetele: ära moraliseeri, räägi nende mõjust unele.
- Kui õpilane töötab palju või hoolitseb pereliikme eest: räägi temaga eraldi.
- Kui õpilane räägib pikaajalisest unetusest või õudusunenägudest: suuna ta kooliõe või tugispetsialisti juurde.
Arutelu ja kodus jätkamine
- Kogemuse üle: Mis Liisi juhtumis oli tuttav?
- Strateegiad: Mida teha, kui uni ei tule?
- Ülekanne igapäevaellu: Kuidas magada eksamiperioodil?
- Koostöö: Mida saab klass teha, et õhtused sõnumid und ei segaks?
Kodus ja pärast tundi: Õpilane proovib nädal aega oma plaani ja täidab unepäevikut. Seda ei pea kellelegi näitama.
Pea meeles: Ära süüdista: une taga võivad olla töö, pere või mured. Unerohtudest ja ravimitest klassis ei räägita, need on arsti teema.
Tõenduse tase: Mõõdukas, lühiajaline. Koolipõhised uneõppe programmid pikendasid und ja parandasid tuju, kuid kasu ei püsinud pikalt (Chung jt 2017). Aluseks on Orygeni BIYMH tööriistakomplekti une moodul.
Õpilasele · lugemiseks umbes 3 minutit
Päeval olen väsinud, aga õhtul uni ei tule
Hommikul on äratuse peale raske üles tõusta ja esimestes tundides vajuvad silmad kinni. Pärast kooli magad tunni või kaks. Õhtul oled aga täiesti ärkvel, vaatad telefonist videoid ja kell saab üks. Paljud sinuvanused tunnevad samamoodi.
Mis toimub
Teismeeas nihkub bioloogiline kell hilisemaks: uni tuleb õhtul hiljem, kuigi kool algab hommikul vara. See ei ole laiskus. Une ajal keha taastub, aju korrastab päeva jooksul õpitut ja tunded tasakaalustuvad. Sinuvanused vajavad 8–10 tundi und öö kohta. Kui und jääb väheks, on raskem keskenduda ning stress ja tujud tunduvad suuremad.
Osa harjumusi varastab und: energiajoogid õhtul, ekraanid voodis, pikad päevased uinakud ja muremõtted. Teised on uneliitlased: liikumine päeval, sama magamamineku aeg ja rahulik õhtu. Kõike ei pea korraga muutma. Üks muudatus on piisav algus.
Mida sul juba on
Sa tead, millistel õhtutel uinud kergemini ja millistel raskemini. See teadmine on detektiivi esimene vihje. Unepäevik aitab näha, mis just sinu puhul toimib, ja otsuse, mida muuta, teed ise.
Kui muremõtted ei lase magada ja sul on praegu raske, võid kohe helistada või kirjutada: Lasteabi 116 111 (ööpäevaringne ja tasuta, ka veebivestlus lasteabi.ee).
Proovi: vali üks kolmest
Vali see, mis tundub sulle sobiv. Töölehed on PDF-failides õpilase lehtedel. Võid need välja printida või teha tabeli vihikusse. Lehte ei pea kellelegi näitama.
A
Leia oma unevargad
Vaata oma tavalist õhtut: mida teed kella viiest kuni magamaminekuni? Märgi iga tegevuse juurde, kas see on unevaras või uneliitlane. Kas mõni varas on selline, millest saaksid kergesti loobuda?
B
Proovi üht muudatust nädal aega
Vali üks uneliitlane: ekraanid ära pool tundi enne magamaminekut, õhtul ei mingeid energiajooke, voodi ainult magamiseks või muremõtted enne und paberile. Pane unepäevikusse kirja, millal uinusid ja ärkasid ning kuidas magasid.
C
Kasuta 20 minuti reeglit
Kui oled voodis üle 20 minuti ärkvel, tõuse üles, tee midagi rahulikku ja tule tagasi, kui uni tuleb. Ära vaata kella. Kui lähed praegu magama väga hilja, too aeg järk-järgult 30 minuti kaupa varasemaks iga paari päeva järel.
Gümnaasiumi töölehe lk 3 on Liisi juhtum ja unevaraste tabel. Kui kasutad Helge äppi, võid une kohta märkmeid teha ka äpi päevikus.
Kui see ei aita
Kui uni on mitu nädalat halb, näed sageli õudusunenägusid või muremõtted ei lase magada, räägi kooliõe, perearsti või kooli tugispetsialistiga. Kui väsimuse taga on õhtune töö või midagi kodus, mida sa ise muuta ei saa, tasub ka sellest täiskasvanuga rääkida.
Sina otsustad, mida muudad. Ühest muudatusest on piisav alustada.
Kui on raske, küsi abi
- Kooli tugispetsialist, kooliõde või klassijuhataja: räägi otse või kirjuta eKoolis või Stuudiumis.
- Lasteabi 116 111: ööpäevaringne ja tasuta, ka veebivestlus lasteabi.ee. Võid jääda anonüümseks.
- Perearsti nõuandeliin 1220: terviseküsimused, ka une kohta.
- Peaasi.ee: noorte vaimse tervise info.
- Hädaolukorras 112.
Metoodika ja allikad
Tegevused põhinevad lühisekkumiste metoodikatel: Austraalia noorte vaimse tervise keskuse Orygen tööriistakomplekt BIYMH ja Peaasi Peahea nõustamise metoodikal. Mõlemad on mõeldud noore individuaalseks toetamiseks kogenud tugispetsialisti vahendusel. Helge Kool MTÜ on vahendeid kohandanud grupitegevusteks tugispetsialisti või klassijuhataja vahendusel.
- Orygen. Brief interventions in youth mental health toolkit (BIYMH). Melbourne: Orygen, 2022. orygen.org.au
- Peaasi.ee. Peahea noorte nõustamine. peaasi.ee/peahea-noustamine
- Sild, M. (2024). Peaasi.ee noortekeskuse Peahea lühisekkumise mõju 16–26-aastaste noorte vaimsele tervisele. Magistritöö. Tartu Ülikool. hdl.handle.net/10062/99368
Muud viited: Chung jt (2017), koolipõhiste uneõppe programmide metaanalüüs.
