Tuju ja ärevuse juhtimine · 6.–12. klass
Kui tuju langeb või mure ei lase lahti
Siit leiad kaks lühikest tegevust, mis aitavad märgata mõtte, tunde ja teo seost ning peatada allapoole spiraali: üks 6.–9. klassile ja teine gümnaasiumile. Klassijuhataja või tugispetsialist saab need läbi viia klassijuhatajatunnis. Õpilane saab samu töölehti kasutada ka iseseisvalt.
- 2 tegevust
- 15–20 minutit
- Word ja PDF
- Ettevalmistus umbes 5 minutit

Vali, kuidas lehte kasutad
Kooli töötajale
Klassijuhatajale ja tugispetsialistile
Tunnikavad minutite kaupa, näitelaused, taust õpetajale, kohandused eritoe vajadusega õpilastele ja töölehed printimiseks.
Õpilasele
Tahan ise proovida
Lühike selgitus, miks kurbus ja ärevus vahel kauemaks jäävad, ning kolm asja, mida saad ise proovida.
Tegevused lühidalt
1
Tuju on nagu ilm, mis muutub pidevalt
Õpilased märkavad Robini loo põhjal mõtte, tunde ja teo seost ning valivad väikesed rõõmud, mis aitavad allapoole spiraali peatada.
2
STOPP: mõte ei ole fakt
Õpilased õpivad viie sammuga märkama ja vaidlustama negatiivseid mõtteid ning valivad väikesed sammud, mida teha ka siis, kui motivatsiooni pole.
Millal neid tegevusi kasutada
- Helge klassivaates on Emotsioonidega toimetulek või Füüsiline enesetunne kollane, oranž või punane.
- Õpilased räägivad sageli muretsemisest, kurbusest või sellest, et miski ei huvita.
- Gümnaasiumis on juttu stressist, eksamipingest, ülemõtlemisest või sellest, et ei jaksa.
Helge küsimused, millele tegevused toetuvad: Emotsioonidega toimetulek: „Ma ei suuda kontrollida oma emotsioone.“ „Olen sageli konkreetse põhjuseta kurb või ärritunud.“ Füüsiline enesetunne: „Ma kipun liigselt muretsema.“ „Ma tunnen sageli ärevust.“
Kooli töötajale
Klassijuhatajale ja tugispetsialistile
Iga tegevus vajab umbes 5-minutilist ettevalmistust. Mõlemas tegevuses töötavad õpilased väljamõeldud looga, seega ei pea keegi oma tunnetest klassi ees rääkima. Töölehti ei korjata kokku ega hinnata. Wordi faili saad enne printimist oma kooli järgi täiendada, näiteks lisada jaluses tugispetsialisti nime ja kabineti.
Kust alustada
- Tuju on nagu ilm, mis muutub pidevalt sobib 6.–9. klassile, kus õpilased räägivad kurbusest, muretsemisest või sellest, et miski ei huvita. Spiraali joonis tahvlil annab klassile pildi, millele hiljem viidata.
- STOPP: mõte ei ole fakt sobib gümnaasiumile kontrolltööde või eksamite eel. Viis sammu on lihtne meelde jätta ja klassi seinale panna.
- Mõlemad tegevused lõpevad väikeste sammudega. Lepi kokku, millal klass nädala pärast korraks tagasi vaatab, mida keegi proovis.
Tugispetsialistile
Soovita tegevusi klassijuhatajale pärast Helge klassitulemuste arutelu. Need tegevused on universaalne ennetus ega asenda individuaalset tööd. Kui õpilase meeleolu on madal üle kahe nädala, ärevus segab igapäevaelu või kõlavad mõtted endale haiget teha, vajab ta individuaalset vestlust ja vajadusel edasisuunamist samal päeval. Mõju hindamiseks tee kordusmõõtmine Helgega 6–10 nädala pärast.
Helge tulemus ei ole kliiniline hinnang. Klassile näita ainult üldistatud klassivaadet, mitte väiksemaid rühmi kui viis vastajat.
Tegevus 1 · 6.–9. klass · Arutelu ja planeerimine
Tuju on nagu ilm, mis muutub pidevalt
- 15 min
- 6.–9. klass
- Oskus: mõtte, tunde ja teo seose märkamine
Tegevuse eesmärk
Õpilased mõistavad, miks kurbus ja ärevus tekivad, ning märkavad mõtte, tunde ja teo seost. Nad valivad väikesed teod, mis aitavad tuju allapoole spiraali peatada.
Kasuta, kui
Helge klassivaates on Emotsioonidega toimetulek kollane, oranž või punane. Õpilased räägivad sageli muretsemisest, kurbusest või sellest, et miski ei huvita.
Vahendid
Tööleht (1 igale õpilasele), tahvel.
Töölehed. Lk 1–2 juhend õpetajale, lk 3–4 õpilase tööleht (miks meil tunded on, Robini lugu ja tabel mõte, tunne, tegu, väikeste rõõmude valik ja kolme sammu plaan).
Taust õpetajale: tuju spiraal
Orygeni tööriistakomplekt kirjeldab, kuidas mõtted, tunded ja teod üksteist mõjutavad. Kurbuse korral tõmbub noor tegevustest eemale ja tuju langeb veelgi. Ärevuse korral toob vältimine kohe kergenduse, kuid süvendab hirmu. Käitumuslik aktiveerimine tähendab väikest tegu enne, kui motivatsioon tuleb: tegu muudab tuju, mitte vastupidi.
Tunni käik minutite kaupa
| Aeg | Samm | Õpetaja ütleb või teeb |
|---|---|---|
| 0–2 min | Sissejuhatus | „Kõik tunnevad mõnikord kurbust ja ärevust. Täna uurime, miks tunded tekivad ja mis aitab, kui tuju langeb. Keegi ei pea rääkima oma tunnetest.“ |
| 2–5 min | Miks meil tunded on | Selgita töölehe kasti abil. Küsi: „Mida teeb keha, kui inimene peab klassi ees esinema?“ |
| 5–9 min | Robini lugu | Paarid täidavad tabeli mõte, tunne, tegu ja leiavad Robinile teise võimaluse. |
| 9–11 min | Spiraal | Joonista tahvlile Robini allapoole spiraal: mõte, tunne, tegemata jäänud trenn, halvem tuju. Seejärel näita, kuidas üks väike tegu spiraali pöörab. |
| 11–15 min | Väikesed rõõmud | Õpilased märgivad vaikselt kolm tegevust ja täidavad plaani. Klass võib nimekirja ideid lisada. |
Kohandused ja keerukam versioon
- Üksi: õpilane täidab lehe ja kolme sammu plaani ise.
- Lihtsustatud versioon (sh eritoe vajaduse korral): ainult väikeste rõõmude valik ja plaan.
- Sidumine aineõpetusega: kirjanduses tegelase mõtete ja tegude seos.
- Kaasamine: klass koostab oma väikeste rõõmude seinanimekirja.
- Keerukam versioon: õpilased joonistavad ka ärevuse spiraali: vältimine, kergendus, järgmisel korral suurem hirm.
Kui tund läheb teisiti
- Kui keegi naerab tunnete üle: see on kohmetus, jätka rahulikult.
- Kui õpilane räägib lootusetusest: räägi temaga eraldi ja anna tugispetsialistile teada samal päeval.
- Kui õpilane räägib mõttest endale haiget teha: ära jäta teda üksi ja kaasa kohe tugispetsialist.
Arutelu ja kodus jätkamine
- Kogemuse üle: Mis Robini loos oli tuttav?
- Strateegiad: Mis aitab alustada, kui jaksu pole?
- Ülekanne igapäevaellu: Mis on sinu väike rõõm?
- Koostöö: Kuidas olla sõbrale toeks, kui tal on tuju madal?
Kodus ja pärast tundi: Õpilane teeb nädala jooksul kolm väikest sammu ja märgib tuju enne ja pärast töölehele või Helge äpi päevikusse.
Pea meeles: Kurbus ja ärevus on tavalised tunded. Kui õpilase tuju on madal üle kahe nädala, vajab ta tugispetsialisti abi.
Tõenduse tase: Tugev, mõju väike. Koolipõhiste depressiooni ja ärevuse ennetusprogrammide metaanalüüsis oli mõju väike, kuid järjepidev (Werner-Seidler jt 2021). Aluseks on Orygeni BIYMH tööriistakomplekti tuju ja ärevuse juhtimise moodul.
Tegevus 2 · 10.–12. klass · Harjutus ja arutelu
STOPP: mõte ei ole fakt
- 20 min
- 10.–12. klass
- Oskus: negatiivse mõtte vaidlustamine ja tegutsemine tujust hoolimata
Tegevuse eesmärk
Õpilased õpivad STOPP-i abil märkama ja vaidlustama negatiivseid mõtteid. Nad valivad väikesed sammud, mida teha ka siis, kui motivatsiooni pole.
Kasuta, kui
Helge klassivaates on Emotsioonidega toimetulek või Füüsiline enesetunne kollane, oranž või punane. Õpilased räägivad stressist, eksamipingest, ülemõtlemisest või sellest, et ei jaksa.
Vahendid
Tööleht (1 igale õpilasele), tahvel.
Töölehed. Lk 1–2 juhend õpetajale, lk 3–4 õpilase tööleht (STOPP-i viis sammu, Krisi lugu, „Ära oota motivatsiooni tekkimist“ ja minu esimesed sammud).
Taust õpetajale: STOPP ja aktiveerimine
Orygeni tööriistakomplekt kasutab STOPP-i võtet (Vivyan 2011), et noor mõtleks negatiivse mõtte üle tõendite abil järele, mitte ei võtaks seda tõe pähe. Teine osa on käitumuslik aktiveerimine: väikesed sammud enne, kui motivatsioon tuleb. Madala tuju korral jäävad asjad tegemata ja vältimine annab lühiajalist kergendust, kuid mida kauem ei tee, seda raskem on alustada.
Tunni käik minutite kaupa
| Aeg | Samm | Õpetaja ütleb või teeb |
|---|---|---|
| 0–2 min | Sissejuhatus | „Täna harjutame viise, kuidas toime tulla, kui mõtted muutuvad väga negatiivseks. Töötame väljamõeldud looga, oma kogemust ei pea keegi jagama.“ |
| 2–6 min | Mõte ei ole fakt | Selgita STOPP-i viit sammu töölehe kasti abil. Too näide: „Mul läheb eksam kindlasti halvasti“ on arvamus, mitte fakt. |
| 6–8 min | Tõmba hinge | Tehke koos kolm aeglast hingetõmmet. Kedagi ei vaadata. |
| 8–13 min | Krisi lugu | Paarid läbivad Krisi loo STOPP-i sammudega ja leiavad vähemalt kolm teist seletust. Kogu seletused tahvlile. |
| 13–20 min | Ära oota | Õpilased täidavad vaikselt teise lehe ja valivad kaks või kolm väikest sammu. „Tegu võib tulla enne tuju.“ |
Kohandused ja keerukam versioon
- Üksi: õpilane täidab STOPP-i tabeli enda olukorra kohta.
- Lihtsustatud versioon (sh eritoe vajaduse korral): ainult Krisi lugu ja teised seletused.
- Sidumine aineõpetusega: filosoofias fakt ja arvamus.
- Kaasamine: STOPP-i viis sammu klassi seinale.
- Keerukam versioon: õpilased peavad nädal aega STOPP-i mõttepäevikut ja märgivad, millised mõtted korduvad.
Kui tund läheb teisiti
- Kui õpilane räägib klassi ees oma raskest olukorrast: ära küsi täpsustusi, paku vestlust pärast tundi.
- Kui õpilane räägib pikast meeleolulangusest: räägi temaga eraldi ja anna tugispetsialistile teada samal päeval.
- Kui õpilane räägib mõttest endale haiget teha: ära jäta teda üksi ja kaasa kohe tugispetsialist.
Arutelu ja kodus jätkamine
- Kogemuse üle: Millist seletust Kris ei märganud?
- Strateegiad: Milline STOPP-i samm on kõige raskem?
- Ülekanne igapäevaellu: Millal sul STOPP-i vaja läheks?
- Koostöö: Kuidas aidata sõbral olukorda teise nurga alt näha?
Kodus ja pärast tundi: Õpilane proovib STOPP-i järgmine kord, kui mõte tõmbab alla, ja teeb ühe väikese sammu. Seda ei pea kellelegi näitama.
Pea meeles: STOPP on enesetoe võte, mitte ravi. Kui ärevus on püsiv ja segab igapäevaelu, suuna õpilane tugispetsialisti juurde.
Tõenduse tase: Tugev, mõju väike. Koolipõhiste depressiooni ja ärevuse ennetusprogrammide metaanalüüsis oli mõju väike, kuid järjepidev (Werner-Seidler jt 2021). Aluseks on Orygeni BIYMH tööriistakomplekti tuju ja ärevuse juhtimise moodul.
Õpilasele · lugemiseks umbes 3 minutit
Kui tuju on all, ei jaksa ma midagi teha
Kontrolltöö ei läinud hästi ja peas hakkab keerlema „ma olen saamatu“. Sõber pole sõnumile vastanud ja tundub, et keegi ei taha sinuga suhelda. Õhtul jätad trenni vahele ja järgmisel päeval on veel raskem. Paljud sinuvanused tunnevad nii.
Mis toimub
Tunded annavad märku. Kurbus ütleb, et miski teeb haiget ja on vaja hoogu maha võtta. Ärevus on keha häiresüsteem: süda lööb kiiremini ja lihased pingulduvad, et saaksid ohuga toime tulla. Mõnikord jääb mõistus muretsema ka siis, kui ohtu enam pole.
Mõtted, tunded ja teod mõjutavad üksteist. Kui tuju langeb ja jätame meeldivad asjad tegemata, langeb tuju veelgi. Kui hirmutavat olukorda vältida, tuleb kohe kergendus, kuid järgmine kord on hirm suurem. Spiraali saab peatada väikese teoga, isegi kui motivatsiooni veel pole. Tegu võib tulla enne tuju.
Mida sul juba on
Sul on asju, mis on sulle varem rõõmu toonud, isegi kui need praegu ei meenu. Ja kui oskad sõbrale öelda, et üks halb hinne ei tee temast saamatut, oskad sama öelda ka endale. See, et mõte tuleb pähe, ei tähenda, et see on tõsi.
Kui sul on praegu raske või mõtted endale haiget teha, võid kohe helistada või kirjutada: Lasteabi 116 111 (ööpäevaringne ja tasuta, ka veebivestlus lasteabi.ee). Hädaolukorras helista 112.
Proovi: vali üks kolmest
Vali see, mis tundub sulle sobiv. Töölehed on PDF-failides õpilase lehtedel. Võid need välja printida või teha tabeli vihikusse. Lood töölehtedel on väljamõeldud ja lehte ei pea kellelegi näitama.
A
Märka mõtet, tunnet ja tegu
Loe Robini lugu ja kirjuta välja tema mõte, tunne ja tegu. Seejärel mõtle, mida ta oleks võinud mõelda või teha teisiti. Sama tabelit saad kasutada ka enda päeva kohta.
B
Tee kolm väikest sammu
Vali kolm väikest rõõmu: midagi üksi (muusika, jalutuskäik), midagi koos teistega (sõbraga rääkimine, lauamäng) ja midagi, mida valmis teha (küpsetamine, pildistamine). Kirjuta, millal neid teed, ja hinda tuju enne ja pärast.
C
Proovi STOPP-i
Kui mõte tõmbab alla: Stopp, Tõmba hinge, Olukorra vaatlus (kas see on fakt või arvamus?), Perspektiiv (mida soovitaksid sõbrale?) ja Proovi, mis aitab. Leia vähemalt kolm teist seletust.
Gümnaasiumi töölehe lk 4 aitab leida, mida oled tuju tõttu vältinud, ja valida esimesed sammud. Kui kasutad Helge äppi, võid tuju muutust jälgida ka äpi päevikus.
Kui see ei aita
Kui oled üle kahe nädala peaaegu iga päev kurb, ärev või tühi, kui mure ei lase magada või kui sul on mõtteid endale haiget teha, räägi täiskasvanuga, keda usaldad. See võib olla klassijuhataja, kooli tugispetsialist, perearst või keegi kodus. Sellega ei pea üksi olema.
Sina otsustad, millest alustad. Ka üks väike samm on piisav algus.
Kui on raske, küsi abi
- Kooli tugispetsialist või klassijuhataja: räägi otse või kirjuta eKoolis või Stuudiumis.
- Lasteabi 116 111: ööpäevaringne ja tasuta, ka veebivestlus lasteabi.ee. Võid jääda anonüümseks.
- Perearsti nõuandeliin 1220: terviseküsimused, ka meeleolu ja une kohta.
- Peaasi.ee: noorte vaimse tervise info.
- Hädaolukorras 112.
Metoodika ja allikad
Tegevused põhinevad lühisekkumiste metoodikatel: Austraalia noorte vaimse tervise keskuse Orygen tööriistakomplekt BIYMH ja Peaasi Peahea nõustamise metoodikal. Mõlemad on mõeldud noore individuaalseks toetamiseks kogenud tugispetsialisti vahendusel. Helge Kool MTÜ on vahendeid kohandanud grupitegevusteks tugispetsialisti või klassijuhataja vahendusel.
- Orygen. Brief interventions in youth mental health toolkit (BIYMH). Melbourne: Orygen, 2022. orygen.org.au
- Peaasi.ee. Peahea noorte nõustamine. peaasi.ee/peahea-noustamine
- Sild, M. (2024). Peaasi.ee noortekeskuse Peahea lühisekkumise mõju 16–26-aastaste noorte vaimsele tervisele. Magistritöö. Tartu Ülikool. hdl.handle.net/10062/99368
Muud viited: Werner-Seidler jt (2021), koolipõhiste depressiooni ja ärevuse ennetusprogrammide metaanalüüs; Vivyan (2011), STOPP-i võte.
