Viha mõistmine ja juhtimine · 6.–12. klass
Kuidas märgata viha enne, kui see üle keeb
Siit leiad kaks lühikest tegevust viha märkamiseks ja juhtimiseks: üks 6.–9. klassile ja teine gümnaasiumile. Klassijuhataja või tugispetsialist saab need läbi viia klassijuhatajatunnis. Õpilane saab samu töölehti kasutada ka iseseisvalt.
- 2 tegevust
- 15–20 minutit
- Word ja PDF
- Ettevalmistus umbes 5 minutit

Vali, kuidas lehte kasutad
Kooli töötajale
Klassijuhatajale ja tugispetsialistile
Tunnikavad minutite kaupa, näitelaused, taust õpetajale, kohandused eritoe vajadusega õpilastele ja töölehed printimiseks.
Õpilasele
Tahan ise proovida
Lühike selgitus, mis viha ajal kehas toimub ja miks see vahel üle keeb, ning kolm asja, mida saad ise proovida.
Tegevused lühidalt
1
Kui viha keeb üle
Õpilased eristavad viha ja agressiooni, tunnevad ära viha märgid ning valivad kaks võtet, millega auru välja lasta enne purset.
2
Mis juhtus enne viha, viha ajal ja pärast?
Õpilased analüüsivad vihapuhangut kolmes etapis, eristavad lühi- ja pikaajalisi tagajärgi ning harjutavad olukorda nägema teise inimese vaatenurgast.
Millal neid tegevusi kasutada
- Helge klassivaates on Emotsioonidega toimetulek kollane, oranž või punane.
- Klassis on sageli tülisid, uste paugutamist või ärritumist mängude ja võistluste ajal.
- Konfliktid lähevad kiiresti teravaks või õpilased kurdavad ärrituvuse üle.
Helge küsimused, millele tegevused toetuvad: „Ma ei suuda kontrollida oma emotsioone.“ „Ärritun, kui asjad ei lähe nii nagu mina tahan.“ „Olen sageli konkreetse põhjuseta kurb või ärritunud.“ „Ma võin kogemata üle reageerida.“
Kooli töötajale
Klassijuhatajale ja tugispetsialistile
Iga tegevus vajab umbes 5-minutilist ettevalmistust. Mõlemas tegevuses töötavad õpilased väljamõeldud looga, seega ei pea keegi rääkima, millal ta ise vihastas. Töölehti ei korjata kokku ega hinnata. Wordi faili saad enne printimist oma kooli järgi täiendada, näiteks lisada jaluses tugispetsialisti nime ja kabineti.
Kust alustada
- Kui viha keeb üle sobib 6.–9. klassile, kus mängude ja võistluste ajal tekib tülisid. Vulkaani pilt annab klassile ühise keele, millele hiljem viidata („Kas aur juba koguneb?“).
- Mis juhtus enne viha, viha ajal ja pärast? sobib gümnaasiumile, kus konfliktid lähevad kiiresti teravaks. Tunni lõpus olev harjutus 5-4-3-2-1 sobib kasutamiseks ka hiljem.
- Mõlemad tegevused on pigem ennetavad. Ära vii neid läbi kohe pärast konkreetset tüli klassis, sest siis seostatakse lugu kergesti päris inimestega.
Tugispetsialistile
Soovita tegevusi klassijuhatajale pärast Helge klassi tulemuste arutelu. Need tegevused toetavad kogu klassi oskust vihaga toime tulla. Kui õpilase vihapuhangud on sagedased, tugevad või segavad igapäevaelu, vajab ta individuaalset vestlust ja vajadusel edasisuunamist. Pea meeles ka vaikselt vihastavaid õpilasi, kelle viha jääb väljapoole nähtamatuks. Mõju hindamiseks tee kordusmõõtmine Helgega 6–10 nädala pärast.
Helge tulemus ei ole kliiniline hinnang. Klassile näita ainult üldistatud klassivaadet, mitte väiksemaid rühmi kui viis vastajat.
Tegevus 1 · 6.–9. klass · Arutelu
Kui viha keeb üle
- 15 min
- 6.–9. klass
- Oskus: viha märkide äratundmine ja auru väljalaskmine enne purset
Tegevuse eesmärk
Õpilased eristavad viha (tunne) ja agressiooni (käitumine) ning tunnevad ära viha märgid kehas, mõtetes ja käitumises. Nad valivad kaks võtet, millega auru välja lasta enne, kui viha üle keeb ja muutub agressiooniks.
Kasuta, kui
Helge klassivaates on Emotsioonidega toimetulek kollane, oranž või punane. Klassis on sageli tülisid, uste paugutamist või ärritumist mängude ja võistluste ajal.
Vahendid
Tööleht (1 igale õpilasele), tahvel.
Töölehed. Lk 1–2 juhend õpetajale, lk 3–4 õpilase tööleht (viha ja agressioon, minu viha märgid, Oskari viha vulkaan ja võtted auru väljalaskmiseks).
Taust õpetajale: viha ja agressioon
Orygeni tööriistakomplekt eristab viha (tunne) ja agressiooni (käitumine). Agressioon on õpitud ja seda saab muuta. Vulkaani metafoor jagab vihapuhangu kolmeks faasiks: aur koguneb, purse ja tagajärjed. Kõige lihtsam on sekkuda esimeses faasis, kui viha märgid kehas ja mõtetes on juba olemas, aga käitumine pole veel muutunud.
Tunni käik minutite kaupa
| Aeg | Samm | Õpetaja ütleb või teeb |
|---|---|---|
| 0–2 min | Sissejuhatus | „Vihastamine on normaalne. Täna uurime, mis viha ajal kehas toimub ja kuidas seda märgata enne plahvatust. Keegi ei pea rääkima, millal ta ise vihastas.“ |
| 2–5 min | Viha ja agressioon | Selgita töölehe kasti abil. Küsi: „Kas karjumine on tunne või käitumine? Aga südamekloppimine?“ |
| 5–8 min | Märgid | Õpilased märgivad vaikselt oma märgid. Klass nimetab märke, mida inimesed üldiselt tunnevad, ja sina kirjutad need tahvlile. Keegi ei pea ütlema, mis on tema märgid. |
| 8–13 min | Oskari vulkaan | Paarid täidavad Oskari vulkaani tabeli. Küsi: „Millises faasis oli kõige lihtsam midagi muuta?“ |
| 13–15 min | Ventiilid | Õpilased märgivad kaks võtet, mida tahavad proovida. Küsi: „Milliseid neist saab kasutada ka tunnis või vahetunnis?“ |
Kohandused ja keerukam versioon
- Üksi: õpilane täidab lehe ise, juhised on lehel.
- Lihtsustatud versioon (sh eritoe vajaduse korral): ainult vulkaan ja võtete valik.
- Sidumine aineõpetusega: kehalises kasvatuses pingete maandamine.
- Kaasamine: klass valib ühe võtte, mida tunnis ühiselt kasutada.
- Keerukam versioon: õpilased arutavad, mis tunne võis olla Oskari viha all, näiteks häbi või tõrjutus.
Kui tund läheb teisiti
- Kui keegi naerab märkide üle: see on tavaline kohmetus, jätka rahulikult.
- Kui hakatakse rääkima klassikaaslase vihapuhangust: suuna tagasi Oskari loole.
- Kui õpilane räägib vägivallast kodus: räägi temaga eraldi ja anna tugispetsialistile teada samal päeval.
Arutelu ja kodus jätkamine
- Kogemuse üle: Millist märki on kõige lihtsam märgata?
- Strateegiad: Mis aitab, kui ära minna ei saa?
- Ülekanne igapäevaellu: Kus on viha kõige raskem ohjata: mängus, kodus või koolis?
- Koostöö: Kuidas saab sõber aidata, kui teine keeb?
Kodus ja pärast tundi: Õpilane proovib nädala jooksul kahte valitud võtet ja märgib töölehele või Helge äpi päevikusse, kas need aitasid.
Pea meeles: Viha on lubatud, agressioon mitte. Ka vaikselt vihastav õpilane vajab tähelepanu.
Tõenduse tase: Tugev. Koolipõhiste vihaga toimetuleku programmide metaanalüüsis oli mõju vihale ja agressioonile väike kuni mõõdukas (Candelaria jt 2012). Aluseks on Orygeni BIYMH tööriistakomplekti viha mõistmise ja juhtimise moodul.
Tegevus 2 · 10.–12. klass · Analüüs ja arutelu
Mis juhtus enne viha, viha ajal ja pärast?
- 20 min
- 10.–12. klass
- Oskus: vihapuhangu analüüs ja teise vaatenurga nägemine
Tegevuse eesmärk
Õpilased analüüsivad vihapuhangut kolmes etapis ja eristavad lühi- ja pikaajalisi tagajärgi. Nad harjutavad olukorda nägema teise inimese vaatenurgast ja proovivad maandumisharjutust 5-4-3-2-1.
Kasuta, kui
Helge klassivaates on Emotsioonidega toimetulek kollane, oranž või punane. Klassis on olnud konflikte, mis on kiiresti teravaks läinud, või õpilased kurdavad ärrituvuse üle.
Vahendid
Tööleht (1 igale õpilasele), tahvel.
Töölehed. Lk 1–2 juhend õpetajale, lk 3–4 õpilase tööleht (Karli lugu ja tabel enne, ajal ja pärast, „Mis muutub, kui tead rohkem?“ ning harjutus 5-4-3-2-1).
Taust õpetajale: enne viha, viha ajal ja pärast
Orygeni tööriistakomplekt soovitab noorel olla „iseenda uurija“: vaadata päästikuid enne vihapuhangut, käitumist selle ajal ning lühi- ja pikaajalisi tagajärgi. Lühiajaline tagajärg (kergendus, võimutunne) hoiab agressiivset käitumist sageli alles, pikaajaline (rikutud suhe, karistus) jääb vihahoo ajal märkamata. Empaatiaharjutus näitab, et kui teame teise inimese muresid, oletame vähem ja tülitseme vähem.
Tunni käik minutite kaupa
| Aeg | Samm | Õpetaja ütleb või teeb |
|---|---|---|
| 0–2 min | Sissejuhatus | „Viha on tavaline ja õigustatud tunne. Täna vaatame, mis juhtub enne vihapuhangut, selle ajal ja pärast seda. Töötame väljamõeldud looga, oma kogemust ei pea keegi jagama.“ |
| 2–5 min | Viha ja agressioon | Selgita töölehe kasti abil. Küsi: „Millal on viha kasulik?“ (ebaõigluse märkamine, oma piiride kaitsmine) |
| 5–11 min | Karli lugu | Paarid täidavad Karli loo põhjal tabeli. Arutage, mis vahe on lühiajalisel ja pikaajalisel tagajärjel. |
| 11–17 min | Teine vaatenurk | Õpilased loevad tabeli esimest veergu ja mõtlevad vaikselt, mida teeksid. Seejärel loevad keskmist veergu ja kirjutavad uue vastuse. Küsi: „Mis muutus?“ Vastamine on vabatahtlik. |
| 17–20 min | Maandumine | Proovige koos harjutust 5-4-3-2-1 mõttes või sosinal. Kõik teevad seda korraga, kedagi ei vaadata. |
Kohandused ja keerukam versioon
- Üksi: õpilane täidab tabeli Karli või enda olukorra kohta.
- Lihtsustatud versioon (sh eritoe vajaduse korral): ainult tabel enne, ajal ja pärast.
- Sidumine aineõpetusega: kirjanduses tegelase konflikti analüüs.
- Kaasamine: klass sõnastab reeglid tüli järel rääkimiseks.
- Keerukam versioon: klassi reeglites tüli järel rääkimiseks on rahulik aeg, valmisolek kompromissiks ja kokkuleppest kinnipidamine.
Kui tund läheb teisiti
- Kui õpilane räägib oma hiljutisest vihapuhangust: ära küsi klassi ees täpsustusi, paku vestlust pärast tundi.
- Kui selgub vägivald kodus või suhtes: räägi õpilasega eraldi ja anna tugispetsialistile teada samal päeval.
- Kui keegi räägib endale haiget tegemisest: räägi temaga eraldi ja suuna ta samal päeval tugispetsialisti juurde.
Arutelu ja kodus jätkamine
- Kogemuse üle: Kas Karli lühiajaline kergendus oli tagajärgi väärt?
- Strateegiad: Millises etapis on kõige lihtsam sekkuda?
- Ülekanne igapäevaellu: Millal on oletus kellegi kohta osutunud valeks?
- Koostöö: Kuidas küsida teiselt, mis tal toimub, nii et ta ei läheks kaitsesse?
Kodus ja pärast tundi: Õpilane täidab tabeli järgmise korra kohta, kui ta vihastab, ja proovib harjutust 5-4-3-2-1. Seda ei pea kellelegi näitama.
Pea meeles: Viha on lubatud ja sageli õigustatud, agressioon mitte. Kui tugev viha segab õpilase igapäevaelu, vajab ta tugispetsialisti abi.
Tõenduse tase: Tugev. Koolipõhiste vihaga toimetuleku programmide metaanalüüsis oli mõju vihale ja agressioonile väike kuni mõõdukas (Candelaria jt 2012). Aluseks on Orygeni BIYMH tööriistakomplekti viha mõistmise ja juhtimise moodul.
Õpilasele · lugemiseks umbes 3 minutit
Ma ei taha karjuda, aga see lihtsalt juhtub
Keegi kirjutab mängus, et kaotus on sinu süü, või torkab vahetunnis just siis, kui päev on niigi halb läinud. Enne kui jõuad mõelda, oled juba karjunud, ukse kinni löönud või midagi öelnud, mida hiljem kahetsed. Paljud sinuvanused tunnevad seda.
Mis toimub
Viha on tunne ja seda tunneb iga inimene. Tihti on sellel hea põhjus: viha annab märku, et midagi on valesti või ebaõiglane.
Agressioon on käitumine, näiteks karjumine, ähvardamine või löömine. Tunnet ei saa alati valida. Seda, mida tunde ajel teed ja kuidas käitud, saad ise muuta.
Vihapuhang on nagu vulkaan. Kõigepealt koguneb aur: nägu läheb kuumaks, süda peksleb, rusikad tõmbuvad kokku. Siis tuleb purse. Pärast purset tulevad tagajärjed, mis on sageli ebameeldivamad kui see, millest kõik alguse sai. Kõige lihtsam on midagi muuta esimeses faasis, kui aur alles koguneb.
Mida sul juba on
Kui märkad pärast tüli, et oleksid tahtnud teisiti käituda, siis sa juba tead, mida sa endalt ootad. Sinu keha annab viha märke varakult. Kui õpid neid tundma, saad endale paar sekundit aega, et valida, mida edasi teed.
Kui viha on nii tugev, et teed endale või teistele haiget, või kui keegi sinu ümber on vägivaldne, võid kohe helistada või kirjutada: Lasteabi 116 111 (ööpäevaringne ja tasuta, ka veebivestlus lasteabi.ee). Hädaolukorras helista 112.
Proovi: vali üks kolmest
Vali see, mis tundub sulle sobiv. Töölehed on PDF-failides õpilase lehtedel. Võid need välja printida või teha tabeli vihikusse. Lood töölehtedel on väljamõeldud ja lehte ei pea kellelegi näitama.
A
Tunne ära oma viha märgid
Märgi, mida tunned kehas, mida mõtled ja mida teed, kui vihastad. Vaata ka, mis võib viha all peituda: hirm, häbi, tõrjutus või armukadedus. Mida varem oma märke tunned, seda rohkem on sul aega valida.
B
Lase aur välja enne purset
Vali kaks võtet ja proovi neid nädala jooksul: mine eemale enne, kui läheb liiga kuumaks, loe kümneni, liiguta end, hinga aeglaselt (sisse neljaga, välja kuuega) või mõtle, mis teisel inimesel võis toimuda. Kõik ei sobi kõigile, seega proovi mitut.
C
Maandu: 5-4-3-2-1
Kui viha keeb ja mõtted kihutavad, too tähelepanu ümbrusele. Ütle mõttes viis asja, mida näed, viis häält, mida kuuled, ja viis asja, mida tunned kehaga. Siis neli igast, siis kolm, kaks ja üks. Pole hullu, kui järjekord läheb sassi.
Gümnaasiumi töölehel on ka tabel, kuhu saad pärast vihastamist kirja panna, mis juhtus enne, ajal ja pärast. Kui kasutad Helge äppi, võid tähelepanekud kirja panna ka äpi päevikusse.
Kui see ei aita
Kui vihapuhangud tulevad sageli, kui pärast neid on tihti häbi või kahju või kui viha segab sõprust, kooli või kodust elu, räägi täiskasvanuga, keda usaldad. See võib olla klassijuhataja, kooli tugispetsialist või keegi kodus. Abi küsimine ei tähenda, et sinuga on midagi valesti.
Viha on sinu tunne ja sina otsustad, mida sellega teed. Võid alustada ühest märgist, mida järgmisel korral tähele panna.
Kui on raske, küsi abi
- Kooli tugispetsialist või klassijuhataja: räägi otse või kirjuta eKoolis või Stuudiumis.
- Lasteabi 116 111: ööpäevaringne ja tasuta, ka veebivestlus lasteabi.ee. Võid jääda anonüümseks.
- Perearsti nõuandeliin 1220: terviseküsimused.
- Peaasi.ee: noorte vaimse tervise info.
- Hädaolukorras 112.
Metoodika ja allikad
Tegevused põhinevad lühisekkumiste metoodikatel: Austraalia noorte vaimse tervise keskuse Orygen tööriistakomplekt BIYMH ja Peaasi Peahea nõustamise metoodikal. Mõlemad on mõeldud noore individuaalseks toetamiseks kogenud tugispetsialisti vahendusel. Helge Kool MTÜ on vahendeid kohandanud grupitegevusteks tugispetsialisti või klassijuhataja vahendusel.
- Orygen. Brief interventions in youth mental health toolkit (BIYMH). Melbourne: Orygen, 2022. orygen.org.au
- Peaasi.ee. Peahea noorte nõustamine. peaasi.ee/peahea-noustamine
- Sild, M. (2024). Peaasi.ee noortekeskuse Peahea lühisekkumise mõju 16–26-aastaste noorte vaimsele tervisele. Magistritöö. Tartu Ülikool. hdl.handle.net/10062/99368
Muud viited: Candelaria jt (2012), koolipõhiste vihaga toimetuleku programmide metaanalüüs.
