Enesekindel suhtlemine · 6.–12. klass
Kuidas öelda, mida vajad, nii et teine kuulab
Siit leiad kaks lühikest tegevust kehtestava suhtlemise harjutamiseks: üks 6.–9. klassile ja teine gümnaasiumile. Klassijuhataja või tugispetsialist saab need läbi viia klassijuhatajatunnis. Õpilane saab samu töölehti kasutada ka iseseisvalt.
- 2 tegevust
- 15–20 minutit
- Word ja PDF
- Ettevalmistus umbes 5 minutit

Vali, kuidas lehte kasutad
Kooli töötajale
Klassijuhatajale ja tugispetsialistile
Tunnikavad minutite kaupa, näitelaused, taust õpetajale, kohandused eritoe vajadusega õpilastele ja töölehed printimiseks.
Õpilasele
Tahan ise proovida
Lühike selgitus, miks oma soovi on vahel raske välja öelda, ja kolm asja, mida saad ise proovida.
Tegevused lühidalt
1
Neli viisi öelda, mida tahad
Õpilased eristavad agressiivset, passiivset, varjatult agressiivset ja kehtestavat suhtlemist ning kirjutavad väljamõeldud olukorrale kehtestava vastuse.
2
Ütle, mida vajad, ja leia kompromiss
Õpilased tunnevad ära mõtted, mis takistavad end kehtestamast, ja harjutavad neljaosalist lauset, mis pakub teisele kompromissi.
Millal neid tegevusi kasutada
- Helge klassivaates on “Suhted” kollane, oranž või punane.
- Grupivestlustes tekivad konfliktid.
- Õpilased ei julge öelda „ei“ või ütlevad seda karjudes.
- Klassis on torkeid, solvumist või vaikset pahameelt.
Kooli töötajale
Klassijuhatajale ja tugispetsialistile
Iga tegevus vajab umbes 5-minutilist ettevalmistust. Mõlemas tegevuses töötavad õpilased väljamõeldud tegelaste ja olukordadega, seega ei pea keegi oma kogemust klassi ees jagama. Töölehti ei korjata kokku ega hinnata. Wordi faili saad enne printimist oma kooli järgi täiendada, näiteks lisada jaluses tugispetsialisti nime ja kabineti.
Kust alustada
- Neli viisi öelda, mida tahad sobib 6.–9. klassile, kus on palju torkeid või kus õpilased ütlevad „ei“ karjudes. See annab klassile ühise sõnavara, millele hiljem tülide korral viidata.
- Ütle, mida vajad, ja leia kompromiss sobib gümnaasiumile, kus pinged tekivad grupivestlustes või rühmatöös. Kindluse redeli täidab õpilane kodus.
- Tegevused sobivad ka järjestikku: 9. klassis võib pärast esimest tegevust teha teise lihtsustatud versiooni.
Tugispetsialistile
Soovita tegevusi klassijuhatajale pärast Helge klassitulemuste arutelu. Need tegevused toetavad klassi suhtlemisoskust ega asenda kiusamisjuhtumi lahendamist. Kui klassis ilmneb kiusamine, järgi kooli kiusamisvastast korda (nt KiVa). Mõju hindamiseks tee kordusmõõtmine Helgega 6–10 nädala pärast.
Helge tulemus ei ole kliiniline hinnang. Klassile näita ainult üldistatud klassivaadet, mitte väiksemaid rühmi kui viis vastajat.
Tegevus 1 · 6.–9. klass · Arutelu
Neli viisi öelda, mida tahad
- 15 min
- 6.–9. klass
- Oskus: suhtlemisviiside eristamine ja kehtestav vastus
Tegevuse eesmärk
Õpilased eristavad nelja suhtlemisviisi: agressiivne, passiivne, varjatult agressiivne ja kehtestav. Nad harjutavad väljamõeldud olukordade põhjal kehtestavat vastust, mis arvestab nii enda kui ka teise vajadust.
Kasuta, kui
Helge klassivaates on Suhted kollane, oranž või punane. Klassis on palju torkeid, solvumist või vaikset pahameelt. Õpilased ei julge öelda „ei“ või ütlevad seda karjudes.
Vahendid
Tööleht (1 igale õpilasele), tahvel.
Töölehed. Lk 1–2 juhend õpetajale, lk 3–4 õpilase tööleht (neli suhtlemisviisi, kaheksa olukorda äratundmiseks, Mia ja Kevini lugu ning „Minu nädal“).
Taust õpetajale: neli suhtlemisviisi
Orygeni tööriistakomplekt eristab suhtlemisviise selle järgi, kelle vajadus saab täidetud. Agressiivne suhtleja saab oma tahtmise hirmutades, enamasti lühikeseks ajaks ja teise arvel. Passiivne suhtleja annab järele ja jääb kergemini kiusamise sihtmärgiks. Varjatult agressiivne suhtleja väldib otsest konflikti, kuid tasub kaudselt: sarkasmi, kuulujuttude või vihjega postitustega. Kehtestav suhtleja ütleb oma vajaduse ausalt ja arvestab samal ajal ka teise omaga.
Tunni käik minutite kaupa
| Aeg | Samm | Õpetaja ütleb või teeb |
|---|---|---|
| 0–2 min | Sissejuhatus | „Me kõik tahame, et meid kuulataks. See, kuidas me midagi ütleme, mõjutab, kas meid ka kuulatakse. Täna räägime ainult väljamõeldud tegelastest. Keegi ei pea oma kogemust jagama.“ |
| 2–5 min | Neli viisi | Selgita töölehe kasti abil nelja suhtlemisviisi. Joonista tahvlile tabel „Kelle vajadus saab täidetud?“ ja täitke see koos. |
| 5–10 min | Ära tunne | Õpilased märgivad üksi töölehe kaheksale olukorrale suhtlemisviisi ja võrdlevad siis paarilisega. Arutage olukordi, kus paarid olid eri meelt. |
| 10–14 min | Kehtestav vastus | Paarid kirjutavad Mia ja Kevini olukorrale kehtestava vastuse. Kaks või kolm paari loevad soovi korral ette. Küsi: „Kuidas teine võiks sellele reageerida?“ |
| 14–15 min | Kokkuvõte | „Kehtestav vastus ütleb selgelt ja viisakalt, mida sa vajad, ja jätab ruumi ka teise soovile. Alati see ei õnnestu, aga kokkuleppe võimalus on suurem.“ |
Kohandused ja keerukam versioon
- Üksi: õpilane täidab töölehe iseseisvalt, juhised on lehel.
- Lihtsustatud versioon (sh eritoe vajaduse korral): kaks viisi (kehtestav ja mittekehtestav) ning neli olukorda.
- Sidumine aineõpetusega: kirjanduses tegelase suhtlemisviisi analüüs.
- Kaasamine: klass kogub kehtestavaid lauseid seinale.
- Keerukam versioon: õpilased kirjutavad ühele olukorrale kõik neli vastust ja arutavad, kuidas teine igale neist reageeriks.
Kui tund läheb teisiti
- Kui olukordi hakatakse siduma klassikaaslastega: suuna tagasi väljamõeldud tegelastele.
- Kui selgub kiusamine: ära arutage seda klassi ees, järgi kooli kiusamisvastast korda (nt KiVa).
- Kui õpilane on väga häiritud: räägi temaga eraldi ja anna tugispetsialistile teada samal päeval.
Arutelu ja kodus jätkamine
- Kogemuse üle: Millist viisi oli kõige lihtsam ära tunda? Millist kõige raskem?
- Strateegiad: Mida teha, kui oled nii vihane, et kehtestav vastus ei tule?
- Ülekanne igapäevaellu: Kus on kehtestav vastus kõige raskem: sõbraga, täiskasvanuga või netis?
- Koostöö: Kuidas klassis reageerida, kui keegi ütleb kehtestavalt „ei“?
Kodus ja pärast tundi: Õpilane märkab nädala jooksul ühte olukorda, kus kasutas kehtestavat vastust või oleks võinud seda teha, ja kirjutab selle töölehe lõppu või Helge äpi päevikusse. Seda ei pea kellelegi näitama.
Pea meeles: Kehtestav vastus ei taga, et teine kohe nõustub, kuid suurendab võimalust, et sind kuulatakse. Kui olukord on ohtlik, on õige minna ära ja kutsuda täiskasvanu. Kui keegi arutelus ägestub, aita tal rahuneda enne, kui jätkate.
Tõenduse tase: Mõõdukas. Kehtestamise treening vähendas kontrollitud uuringus keskkooliõpilaste ärevust ja stressi (Eslami jt 2016). Aluseks on Orygeni BIYMH tööriistakomplekti kehtestava suhtlemise moodul.
Tegevus 2 · 10.–12. klass · Harjutus ja arutelu
Ütle, mida vajad, ja leia kompromiss
- 20 min
- 10.–12. klass
- Oskus: kehtestav lause ja kompromissi pakkumine
Tegevuse eesmärk
Õpilased tunnevad ära mõtted, mis takistavad end kehtestamast. Nad harjutavad neljaosalist kehtestavat lauset, mis kirjeldab käitumist, väldib süüdistamist ja pakub kompromissi.
Kasuta, kui
Helge klassivaates on Suhted kollane, oranž või punane. Klassis on pingeid, solvumisi või konflikte grupivestlustes. Õpilased reageerivad tülides kas vaikides või ründavalt.
Vahendid
Tööleht (1 igale õpilasele), väikesed sedelid, tahvel.
Töölehed. Lk 1–2 juhend õpetajale, lk 3–4 õpilase tööleht (takistavad mõtted, sinu õigused suhtlemisel, kehtestava lause neli osa, Markuse ja Rasmuse lugu ning enesekindluse redel).
Taust õpetajale: miks end kehtestada on raske
Kehtestamist takistavad sageli mõtted, mis keskenduvad halvimale tagajärjele („olen koormaks“, „mind peetakse nõrgaks“). Mõistus püüab vältida ebamugavust, mitte lahendada probleemi, ja noor reageerib passiivselt või agressiivselt. Vastukaaluks kasutab Orygeni tööriistakomplekt kehtestamise õigusi (Smith 1975): õigus muuta meelt, olla eri meelt, öelda „ei“ ja eksida. Harjutades jäävad takistavad mõtted nõrgemaks.
Tunni käik minutite kaupa
| Aeg | Samm | Õpetaja ütleb või teeb |
|---|---|---|
| 0–2 min | Sissejuhatus | „Täna harjutame, kuidas öelda selgelt, mida vajad, nii et teine ei läheks kaitsesse. Töötame väljamõeldud olukordadega. Oma kogemust ei pea keegi jagama.“ |
| 2–6 min | Takistavad mõtted | Õpilased märgivad töölehel vaikselt tuttavad mõtted. Igaüks kirjutab sedelile ühe takistava mõtte ja annab sedeli ära, vajadusel tühjana. Sega sedelid ja loe 3–4 ette. Klass leiab õiguse, mis mõttele vastu räägib. |
| 6–10 min | Neli osa | Selgita töölehe tabeli abil nelja osa. Kirjuta tahvlile kõrvuti „Ära räägi minuga nii!“ ja „Kui sa nimetad mind lolliks, tunnen end alandatuna“. Küsi, kumb ajab teise vähem kaitsesse. |
| 10–16 min | Kaks vaatenurka | Paarid loevad Markuse ja Rasmuse lugu. Pool paare kirjutab Markuse, pool Rasmuse kehtestava lause ja kompromissi. |
| 16–20 min | Arutelu | Paarid loevad soovi korral ette. „Mis muutus, kui mõlema vajadus sai nimetatud?“ Tutvusta kindluse redelit kodus täitmiseks. |
Kohandused ja keerukam versioon
- Üksi: õpilane täidab töölehe ja kindluse redeli iseseisvalt või koos tugispetsialistiga.
- Lihtsustatud versioon (sh eritoe vajaduse korral): ainult nelja osa tabel ja üks lihtne olukord rühmatööna.
- Sidumine aineõpetusega: ühiskonnaõpetuses läbirääkimised.
- Kaasamine: klass sõnastab kehtestavad laused koolis sagedastele olukordadele.
- Keerukam versioon: õpilased valivad ühe takistava mõtte ja otsivad tõendeid, et see ei pea alati paika.
Kui tund läheb teisiti
- Kui keegi räägib oma kogemusest: ära küsi klassi ees täpsustusi, paku vestlust pärast tundi.
- Kui arutelu muutub isiklikuks: suuna tagasi väljamõeldud tegelastele.
- Kui selgub kiusamine, ähvardamine või vägivald suhtes: räägi õpilasega eraldi ja anna tugispetsialistile teada samal päeval.
Arutelu ja kodus jätkamine
- Kogemuse üle: Kumma tegelase lause oli raskem kirjutada? Miks?
- Strateegiad: Kuidas rahuneda enne, kui hakkad ennast kehtestama?
- Ülekanne igapäevaellu: Kus sobib neljaosaline lause: rühmatöös, tööl, peres või grupivestluses?
- Koostöö: Mida saame klassis teha, et „ei“ ütlemine oleks lihtsam?
Kodus ja pärast tundi: Õpilane valib oma kindluse redelilt olukorra, kus tunneb end kõige kindlamalt, ja proovib seal neljaosalist lauset. Hiljem hindab, kas kindlus muutus. Seda ei pea kellelegi näitama.
Pea meeles: Kehtestav lause ei taga, et teine nõustub. Ohtlikust olukorrast on õige lahkuda. Sedeleid ja töölehti ei seota nimedega ega korjata kokku.
Tõenduse tase: Mõõdukas. Kehtestamise treening vähendas kontrollitud uuringus keskkooliõpilaste ärevust ja stressi (Eslami jt 2016). Aluseks on Orygeni BIYMH tööriistakomplekti kehtestava suhtlemise moodul.
Õpilasele · lugemiseks umbes 3 minutit
Ma kas vaikin või plahvatan
Keegi torkab grupivestluses, sõber jätab lubaduse täitmata või rühmatöös tehakse kõik sinu ideede üle otsustamata. Sa kas neelad selle alla ja oled hiljem pahane või ütled midagi nii teravalt, et tüli läheb hullemaks. Paljud sinuvanused tunnevad seda.
Mis toimub
Kui midagi häirib, reageerivad inimesed tavaliselt ühel neljast viisist.
- Agressiivselt: karjun või süüdistan ja saan oma tahtmise teise arvel.
- Passiivselt: vaikin ja annan järele.
- Varjatult agressiivselt: otse ei ütle, aga torkan kaudselt sarkasmi või selja taga rääkimisega.
- Kehtestavalt: ütlen rahulikult, mida tunnen ja vajan, ning kuulan ka teist.
Kehtestav viis annab kõige suurema võimaluse, et mõlemad saavad midagi, mida vajavad. Seda on raske teha, sest pähe tulevad mõtted nagu „kui ma midagi ütlen, läheb asi hullemaks“ või „mind peetakse nõrgaks“. Need mõtted püüavad sind ebamugavusest säästa ja näitavad halvimat, mis võib juhtuda. Mis tegelikult juhtub, selgub alles siis, kui proovid.
Mida sul juba on
Sa tead, millal miski sulle ei sobi. See tunne on info, mitte viga. Sul on ka õigus muuta meelt, olla eri meelt, öelda „ei“, eksida ja öelda „ma ei tea“. Kehtestav lause aitab need asjad välja öelda nii, et teine ei pea end kaitsma.
Kui keegi sind korduvalt solvab, ähvardab või kiusab, ei pea sa sellega üksi hakkama saama. Võid kohe helistada või kirjutada: Lasteabi 116 111 (ööpäevaringne ja tasuta, ka veebivestlus lasteabi.ee).
Proovi: vali üks kolmest
Vali see, mis tundub sulle sobiv. Töölehed on PDF-failides õpilase lehtedel. Võid need välja printida või teha tabeli vihikusse. Kõik olukorrad töölehtedel on väljamõeldud ja lehte ei pea kellelegi näitama.
A
Tunne ära neli viisi
Loe kaheksat väljamõeldud olukorda ja märgi, kas tegelane suhtleb agressiivselt, passiivselt, varjatult agressiivselt või kehtestavalt. Seejärel kirjuta Miale kehtestav vastus. Abiks: „Mul on … , kui … . Ma tahaksin, et … .“
B
Kirjuta neljaosaline lause
Mõtle olukorrale, mis sind häiris. Kirjelda käitumist, mitte inimest, ja ütle oma tunne ilma süüdistamata. Näiteks: „Kui sa grupivestluses minu ideed naeruvääristad, tunnen end alandatuna. Kui sa ütleksid kriitika otse mulle, olen valmis seda kuulama.“
C
Ehita oma enesekindluse redel
Kirjuta üles olukorrad, kus tahaksid end kindlamalt kehtestada, näiteks öelda sõbrale „ei“ või küsida õpetajalt abi. Hinda iga olukorra puhul oma kindlust 0–5. Alusta sellest, kus oled kõige kindlam, ja liigu edasi, kui kindlus on 4 või 5.
Kui kasutad Helge äppi, võid oma proovitud lauseid ja tähelepanekuid kirja panna ka äpi päevikusse.
Kui see ei aita
Kehtestav lause ei taga, et teine kohe nõustub. Kui keegi sind korduvalt solvab, ähvardab, kiusab või kontrollib, ei ole see suhtlemisoskuse küsimus ja sa ei pea sellega üksi toime tulema. Räägi täiskasvanuga, keda usaldad: klassijuhataja, kooli tugispetsialist või keegi kodus. Kui olukord on ohtlik, on õige minna ära ja kutsuda abi.
Sina otsustad, millal ja kellega proovid. Võid alustada kõige lihtsamast olukorrast.
Kui on raske, küsi abi
- Kooli tugispetsialist või klassijuhataja: räägi otse või kirjuta eKoolis või Stuudiumis.
- Lasteabi 116 111: ööpäevaringne ja tasuta, ka veebivestlus lasteabi.ee. Võid jääda anonüümseks.
- Perearsti nõuandeliin 1220: terviseküsimused.
- Peaasi.ee: noorte vaimse tervise info.
- Hädaolukorras 112.
Metoodika ja allikad
Tegevused põhinevad lühisekkumise metoodikal. Austraalia noorte vaimse tervise keskuse Orygen tööriistakomplekt BIYMH ja Peaasi Peahea nõustamise metoodikal. Mõlemad on mõeldud noore individuaalseks toetamiseks kogenud tugispetsialisti vahendusel. Helge Kool MTÜ on vahendeid kohandanud grupitegevusteks tugispetsialisti või klassijuhataja vahendusel.
- Orygen. Brief interventions in youth mental health toolkit (BIYMH). Melbourne: Orygen, 2022. orygen.org.au
- Peaasi.ee. Peahea noorte nõustamine. peaasi.ee/peahea-noustamine
- Sild, M. (2024). Peaasi.ee noortekeskuse Peahea lühisekkumise mõju 16–26-aastaste noorte vaimsele tervisele. Magistritöö. Tartu Ülikool. hdl.handle.net/10062/99368
Muud viited: Eslami jt (2016), kehtestamise treeningu mõju õpilaste ärevusele ja stressile; Smith (1975), kehtestamise õigused.
