Kui keskendumine on probleemiks gümnaasiumis?

Keskendumine · 10.–12. klass

Kolm tegevust, kui töö ei hakka liikuma

Siit leiad kolm lühikest tegevust, mis aitavad tööga alustada, liikumise abil tähelepanu tõsta ja keskenduda ühele asjale korraga. Klassijuhataja või tugispetsialist saab need läbi viia klassijuhatajatunnis või ainetunnis. Õpilane saab samu töölehti kasutada ka iseseisvalt.

  • 3 tegevust
  • 8–10 minutit
  • Word ja PDF
  • Ettevalmistus umbes 5 minutit
Gümnaasiumiõpilased töötavad rühmades töölehtedega. Tahvlil on kiri „Tähelepanu ja alustamine: väikseim samm (5 min), kui … siis … plaan“, õpetaja selgitab.

Vali, kuidas lehte kasutad

Kooli töötajale

Klassijuhatajale ja tugispetsialistile

Tunnikavad minutite kaupa, näitelaused, kohandused eritoe vajadusega õpilastele ja töölehed printimiseks.

Õpilasele

Tahan ise proovida

Lühike selgitus, miks alustamine ja keskendumine on rasked, ning kolm võtet, mida saad ise proovida.

Tegevused lühidalt

1

Kui pea ei hakka tööle: tähelepanu ja algus

10 min · Mõtlemine ja arutelu

Õpilased õpivad kaks võtet töö alustamiseks: väikseim esimene samm ja „kui …, siis …“ plaan segajate jaoks.

2

Liigu, siis mõtle

8 min · Kehaline tegevus ja katse

Kaks 60-sekundilist tähetesti ja nende vahel 3 minutit liikumist. Õpilased uurivad, kas liikumine muudab nende tähelepanu.

3

Fookusplokk ja mõtete parkla

10 min · Katse

Klass teeb koos 7-minutilise fookusploki ja kirjutab kõrvalised mõtted parklasse. Iga õpilane valib tööriistakastist kaks võtet 7 päeva katseks.

Millal neid tegevusi kasutada

  • Helge klassivaates on Keskendumine kollane või punane.
  • Õpilased lükkavad töid edasi või ees on suurem töö (uurimistöö, referaat).
  • Klass on pärast pikka istumist loid, näiteks topelttunni keskel.
  • Iseseisva töö tunnis või eksamiteks valmistumise alguses.

Helge küsimused, millele tegevused toetuvad: „Mul on keeruline keskenduda õppimisele.“ „Mul on raske mõelda selgelt.“ „Ma unustan kergesti.“

Kooli töötajale

Klassijuhatajale ja tugispetsialistile

Iga tegevus vajab umbes 5-minutilist ettevalmistust ja sobib ka ainetundi. Ükski tegevus ei nõua, et õpilane räägiks klassi ees isiklikest asjadest, ja testide tulemusi ei öelda valjusti. Wordi faili saad enne printimist oma kooli järgi täiendada, näiteks lisada jaluses tugispetsialisti nime ja kabineti.

Kust alustada

  • Kui pea ei hakka tööle sobib enne suuremat kirjalikku tööd või siis, kui õpilased lükkavad töid edasi.
  • Liigu, siis mõtle sobib topelttunni keskele, kui klass on loid. Katse annab ka hea aluse arutada, mis on usaldusväärne tulemus.
  • Fookusplokk sobib iseseisva töö tunni algusesse. Seda saab korrata igas aines ja plokki järk-järgult pikendada.

Tugispetsialistile

Soovita tegevusi klassijuhatajale ja aineõpetajatele pärast Helge klassitulemuste arutelu. Mõju hindamiseks tee kordusmõõtmine Helgega 6–10 nädala pärast.

Helge tulemus ei ole kliiniline hinnang ega viita tähelepanu eripärale. Klassile näita ainult üldistatud klassivaadet, mitte väiksemaid rühmi kui viis vastajat. Kui õpilase keskendumisraskus on püsiv ja mõjutab õppimist mitmes aines, vaata koos õpetajaga, millist tuge ta vajab.

Tegevus 1 · Mõtlemine ja arutelu

Kui pea ei hakka tööle: tähelepanu ja algus

  • 10 min
  • 10.–12. klass
  • Oskus: alustamine, kavandamine ja „kui …, siis …“ plaan

Tegevuse eesmärk

Õpilased saavad teada, et alustamine nõuab tähelepanu ja planeerimise oskust, mida saab harjutada. Nad õpivad kaks võtet: väikseim esimene samm ja „kui …, siis …“ plaan. Need aitavad kõiki, ka neid, kelle tähelepanu töötab teisiti.

Kasuta, kui

Helge klassivaates on Keskendumine kollane või punane. Õpilased lükkavad töid edasi. Suurte tööde (uurimistöö, referaat) eel.

Vahendid

Tööleht (1 igale õpilasele).

Töölehed. Lk 1–2 juhend õpetajale, lk 3 õpilase tööleht (miks alustamine on raske, väikseim esimene samm ja „kui …, siis …“ plaan).

Tunni käik minutite kaupa
AegSammÕpetaja ütleb või teeb
0–1 minSissejuhatus„Kas teil on olnud õhtu, kui teate, et peaks alustama, aga ei alusta? See ei ole laiskus. Vaatame, mis toimub.“
1–3 minLugemineÕpilased loevad töölehelt teksti tähelepanust ja alustamisest.
3–6 minVäikseim sammIga õpilane valib ühe suure töö ja jagab selle väikesteks, näiteks 5-minutilisteks sammudeks. „Esimene samm peab olema nii väike, et see tundub peaaegu naljakas.“
6–9 min„Kui …, siis …“ plaanÕpilased kirjutavad plaani kujul „Kui …, siis …“. Näide: „Kui ma istun õppima ja tahan telefoni võtta, siis panen selle sahtlisse.“ Paarilised loevad oma plaani teineteisele ette.
9–10 minKokkuvõte„Kirjutage oma esimene samm telefoni meeldetuletusse koos kellaajaga.“
Kohandused ja keerukam versioon
  • Lihtsustatud versioon (sh eritoe vajaduse korral): tee üks näide tahvlil koos läbi.
  • Sidumine aineõpetusega: suurte kirjalike tööde ja uurimistöö planeerimine, psühholoogias aju täidesaatvad funktsioonid.
  • Kaasamine: klass koostab ühise „esimeste sammude“ nimekirja levinumate ülesannete jaoks (essee, kontrolltöö, esitlus).
  • Keerukam versioon: õpilased arutavad, millised olukorrad koolis teevad alustamise raskeks (nt ebaselged juhendid), ja sõnastavad klassijuhatajale ühe ettepaneku õpetajatele.
Kui tund läheb teisiti
  • Kui keegi ütleb, et tal pole ühtegi tööd: lase tal valida kodune ülesanne (toa koristamine, avalduse kirjutamine).
  • Kui õpilane räägib, et tunneb end läbikukkununa või lootusetult: räägi temaga eraldi ja anna tugispetsialistile teada.
Arutelu ja kodus jätkamine
  • Kogemuse üle: Kui väike oli sinu esimene samm? Kas see tundus tehtav?
  • Strateegiad: Milline „kui …, siis …“ plaan tundub kõige kasulikum?
  • Ülekanne igapäevaellu: Millise eelseisva töö juures proovid seda esimesena?
  • Koostöö: Kuidas saab sõber aidata sul alustada, ilma et ta sinu eest tööd teeks?

Kodus ja pärast tundi: Õpilane kasutab nädala jooksul vähemalt ühte „kui …, siis …“ plaani ja märgib töölehele, kas see töötas.

Pea meeles: Kui keskendumisraskus on püsiv ja mõjutab õppimist mitmes aines, räägi vajadusel tugispetsialistiga.

Tõenduse tase: Mõõdukas. „Kui …, siis …“ plaanid (rakendamiskavatsused) on parandanud ülesande täitmist katsetes. Ülesande tükeldamine on osa noorukite organiseerimisoskuste programmidest, millel on kontrollitud uuringutes positiivne mõju.

Tegevus 2 · Kehaline tegevus ja katse

Liigu, siis mõtle

  • 8 min
  • 10.–12. klass
  • Oskus: liikumine tähelepanu toetajana

Tegevuse eesmärk

Õpilased katsetavad, kas lühike intensiivne liikumine muudab nende tähelepanu. Nad saavad teada, et liikumine on üks tähelepanu toetajaid, eriti neile, kellel on raske paigal püsida.

Kasuta, kui

Klass on pärast pikka istumist loid. Topelttunni keskel. Helge klassivaates on Keskendumine kollane või punane.

Vahendid

Tööleht tähetabelitega (1 igale õpilasele), taimer.

Töölehed. Lk 1–2 juhend õpetajale, lk 3 õpilase tööleht tähetabelitega A ja B, lk 4 „Liikumine õppimise ajal“ ja kolme päeva katse.

Tunni käik minutite kaupa
AegSammÕpetaja ütleb või teeb
0–1 minTest 1„Teil on 60 sekundit. Kriipsutage tabelis A läbi kõik k-tähed.“ Õpilased kirjutavad tulemuse üles.
1–4 minLiikumine3 minutit: 30 sekundit kohapeal jooksu, 30 sekundit kükke, 30 sekundit hüppeid. Istudes: kiire käte liigutamine ja põlvetõsted.
4–5 minRahunemineKolm aeglast hingetõmmet ja istumine.
5–6 minTest 2Sama ülesanne tabelis B, 60 sekundit.
6–8 minArutelu„Kas tulemus muutus? Kuidas tunned end praegu?“ Selgita, et liikumine suurendab aju verevarustust ja erksust.

Õiged vastused: mõlemas tabelis on 33 k-tähte. Teine katse võib olla kiirem ka harjutamise tõttu, mitte ainult liikumise pärast. Arutage seda klassiga.

Kohandused ja keerukam versioon
  • Lihtsustatud versioon (sh eritoe vajaduse korral): liikumispuudega õpilane teeb istuva variandi või valib ise liigutuse.
  • Sidumine aineõpetusega: bioloogias aju ja vereringe, matemaatikas katse kavandamine ja tulemuste võrdlus.
  • Kaasamine: õpilased valivad liikumise ja juhivad seda ise. Klass lepib kokku, et iseseisva töö ajal võib töötada ka seistes.
  • Keerukam versioon: õpilased arutavad katse nõrkusi (harjutamise mõju, väike valim) ja kavandavad parema katse: pool klassi liigub, pool istub. Sellest saab statistika näite.
Kui tund läheb teisiti
  • Kui mõne õpilase tulemus läheb halvemaks: see on katse, mitte hinne. Ära lase tulemusi valjusti öelda.
  • Kui klass läheb liiga elevile: pikenda rahunemist ja lisa kaks väljahingamist.
  • Kui õpilane tunneb end halvasti (pearinglus, valu): las ta istub, vajadusel saada kooliõe juurde.
Arutelu ja kodus jätkamine
  • Kogemuse üle: Kuidas eri testid tundusid?
  • Strateegiad: Mis liikumist saab teha kodus õppides 2 minutiga?
  • Ülekanne igapäevaellu: Millal vajad kõige rohkem liikumispausi?
  • Koostöö: Millal võiksime tunni ajal liikuda?

Kodus ja pärast tundi: Õpilane teeb kodus õppides iga 25–30 minuti järel 2-minutilise liikumispausi ja märgib, kas pärast oli kergem keskenduda.

Pea meeles: Mõnele õpilasele, eriti neile, kellel on raske paigal püsida, on liikumine töö ajal (seistes töötamine, pigistatav pall, lühike paus) suureks abiks. Seda saab pakkuda kogu klassile, nii et keegi ei paista silma.

Tõenduse tase: Mõõdukas. Lühike kehaline koormus parandab täidesaatvaid funktsioone ja tähelepanu. Mõju on väike kuni mõõdukas ja lühiajaline.

Tegevus 3 · Katse

Fookusplokk ja mõtete parkla

  • 10 min
  • 10.–12. klass
  • Oskus: keskendumise tööriistad

Tegevuse eesmärk

Õpilased proovivad 7-minutilist fookusplokki mingi ülesande lahendamiseks, abivahendiks on mõtete parkla. Iga õpilane valib tööriistakastist kaks võtet ja katsetab neid 7 päeva. Võtted on mõeldud kõigile, aga eriti neile, kelle tähelepanu kipub hajuma.

Kasuta, kui

Helge klassivaates on Keskendumine kollane või punane. Iseseisva töö tunnis. Eksamiteks valmistumise alguses.

Vahendid

Tööleht (2 lehte), taimer, õpilaste käimasolev ülesanne mis tahes aines.

Töölehed. Lk 1–2 juhend õpetajale, lk 3 õpilase tööleht „Mõtete parkla“, lk 4 „Keskendumise tööriistakast“ ja 7 päeva katse tabel.

Tunni käik minutite kaupa
AegSammÕpetaja ütleb või teeb
0–1 minJuhend„Teeme 7-minutilise fookusploki. Valige üks konkreetne ülesanne. Kui pähe tuleb kõrvaline mõte, kirjutage see parklasse ja jätkake.“
1–8 minFookusplokkTaimer käima. Klassis on vaikus. Ka õpetaja töötab või loeb.
8–9 minTagasivaade„Mitu mõtet sai parklasse? Kas kirjapanek aitas keskenduda?“
9–10 minKatse valikÕpilased valivad tööriistakastist kaks võtet ja kirjutavad 7 päeva katse plaani.
Kohandused ja keerukam versioon
  • Lihtsustatud versioon (sh eritoe vajaduse korral): alusta 4-minutilise plokiga. Mõtete parklasse võib kirjutada märksõnu või teha väikesi joonistusi.
  • Sidumine aineõpetusega: sobib iga aine iseseisva töö algusesse, eriti kasulik eksamiks kordamisel.
  • Kaasamine: õpilased valivad fookusploki pikkuse ja signaali. Klass võib teha kord nädalas „koos õppimise“ tunni.
  • Keerukam versioon: õpilased pikendavad fookusplokki järk-järgult (7, 15, 25 minutit) ja jälgivad, milline pikkus nende jaoks töötab. Klass võib teha ühise fookusploki ka teistes ainetes.
Kui tund läheb teisiti
  • Kui klass ei jää vaikseks või mõni õpilane ei suuda keskenduda: tee esimene plokk lühem, tunnusta tehtut ja pikenda järk-järgult.
  • Kui parklasse tuleb murettekitavaid mõtteid: ütle, et murest võib soovi korral rääkida mõne usaldusväärse täiskasvanuga.
Arutelu ja kodus jätkamine
  • Kogemuse üle: Kui kiiresti läks aeg? Kas tegid rohkem või vähem, kui arvasid?
  • Strateegiad: Milline tööriistakasti võte tundub sulle kõige kasulikum?
  • Ülekanne igapäevaellu: Mis kellast ja kus teed järgmise fookusploki?
  • Koostöö: Kas tahaksite teha koos õppimise tunde, kus kõik töötavad vaikselt oma ülesandega?

Kodus ja pärast tundi: Õpilane katsetab kahte valitud võtet 7 päeva ja märgib iga päev, kui hästi keskendumine õnnestus (1–10).

Pea meeles: Kui märkad, et õpilane ei saa hakkama, räägi võimalusel tugispetsialistiga.

Tõenduse tase: Esialgne. Mõtete parkla, koos õppimine ja taustahelid on praktikavõtted, mille mõju pole pikaajaliselt tõendatud.

Õpilasele · lugemiseks umbes 3 minutit

Tean, et peaksin alustama, aga ei alusta

Uurimistöö tähtaeg läheneb, fail on lahti, aga käsi läheb ikka telefoni järele. Või istud tund aega õpiku taga ja mõte on kogu aeg kuskil mujal. Paljud gümnasistid tunnevad samamoodi, eriti suuremate tööde ja eksamite eel.

Mis toimub

Alustamiseks peab aju tegema mitu asja korraga: otsustama, mis on esimene samm, hoidma eesmärki meeles ja eirama huvitavamaid tegevusi. Seda oskust nimetatakse aju täidesaatvaks funktsiooniks. See on raske oskus, mis areneb harjutades. Väsimus, stress ja segajad teevad selle nõrgemaks.

Alustamise raskus ei tähenda laiskust. Abi on väikestest võtetest: tee esimene samm nii väikeseks, et see tundub peaaegu naljakas, kirjuta kõrvalised mõtted paberile või liigu paar minutit enne, kui uuesti keskendud.

Mida sul juba on

Kui märkad, et töö ei hakka liikuma, siis sa juba jälgid oma tähelepanu. Sina tead kõige paremini, mis sind segab ja millisel kellaajal ja kohas sul õppimine kõige paremini läheb.

Kui sul on praegu raske, võid kohe helistada või kirjutada: Lasteabi 116 111 (ööpäevaringne ja tasuta, ka veebivestlus lasteabi.ee).

Proovi: vali üks kolmest

Vali see, mis tundub sulle sobiv. Töölehed on PDF-failides õpilase lehtedel. Võid need välja printida või teha tabeli vihikusse. Lehte ei pea kellelegi näitama.

A

Tee esimene samm väikseks

Vali üks suur töö ja jaga see väikesteks sammudeks, näiteks „ava fail ja kirjuta pealkiri“. Siis kirjuta üks plaan segaja jaoks: „Kui tekib isu telefoni võtta, siis panen selle sahtlisse.“ Pane esimene samm telefoni meeldetuletusse koos kellaajaga.

B

Liigu õppimise sees

Tee iga 25–30 minuti järel 2-minutiline paus: kükid, trepil käimine või hüpped. Võid proovida ka seistes õppimist, kõndides kordamist või pigistatavat palli. Märgi kolmel päeval, kas pärast oli kergem keskenduda.

C

Tee fookusplokk

Pane taimer 15–25 minutiks ja tee ainult ühte asja, siis 5 minutit pausi. Kui pähe tuleb kõrvaline mõte, kirjuta see mõtete parklasse ja jätka. Vali tööriistakastist kaks võtet ja katseta neid 7 päeva.

Kui kasutad Helge äppi, võid oma katsete tulemused märkida ka äpi päevikusse.

Kui see ei aita

Kui keskendumine on raske pikka aega ja korraga mitmes valdkonnas (kool, kodu, hobid) ning ka need võtted ei aita, räägi kooli tugispetsialistiga. Ta saab aidata leida põhjuse ja sobiva toe.

Sina otsustad, millist võtet proovid ja millal. Iga katse annab sulle teavet selle kohta, kuidas sina kõige paremini töötad.

Kui on raske, küsi abi

  • Kooli tugispetsialist või klassijuhataja: räägi otse või kirjuta eKoolis või Stuudiumis.
  • Lasteabi 116 111: ööpäevaringne ja tasuta, ka veebivestlus lasteabi.ee. Võid jääda anonüümseks.
  • Perearsti nõuandeliin 1220: terviseküsimused, ka une ja pikaajalise väsimuse kohta.
  • Peaasi.ee: noorte vaimse tervise info.
  • Hädaolukorras 112.
{"email":"Email address invalid","url":"Website address invalid","required":"Required field missing"}