– Marko Rillo, 12.03.2026
Panin pärast sel nädalal Tallinnas toimunud rahvusvahelist hariduskonverentsi ISTP Summit 2026 kirja mõned mõtted. Rahvusvaheline õpetajakutse tippkohtumine (International Summit on the Teaching Profession ehk ISTP) on ainulaadne foorum, mis toob kokku haridusministrid ja õpetajate esindajad maailma edukaimatest haridussüsteemidest. Tallinnas toimunud järjekorras 16. üleilmse kohtumise fookuses oli õpetajate roll tulevikukindla haridussüsteemi kujundamisel ajal, mil tehisintellekt ja tehnoloogia muudavad meie igapäevatööd tundmatuseni.
Minu jaoks käivitas pikema mõttekäigu vestlus ühe OECD eksperdiga, kes uuris meie heaolu mõõtmise meetodite kohta intrigeerivalt:
“Kas te pole kunagi kaalunud kasutada sarnaseid lahendusi Hiinas kasutusel olevate näotuvastusmehhanismidega? Kooli saabudes vaatab kaamera õpilasele otsa, emotsioonid on kohe teada ja kool saab vajadusel viivitamatult reageerida.”
Vastasin talle, et Euroopa Liidus on andmekaitse reeglid nii karmid, et meie lahendused on pigem teises äärmuses. Me kogume andmeid minimaalselt ja isikustamata “musta kasti” põhimõttel.
Süsteem on üles ehitatud nii, et vaikimisi ei tea keegi, kes ja kuidas täpselt vastas. Andmed on seotud ainult klassi üldistuse tasemel. Nende anonümiseeritud andmete varal saavad koolid teha sekkumisi, mis toetavad koolikultuuri üldist kujundamist ja aitavad leida lahendusi konkreetsetes klassides. Samas anname õpilastele endile võimaluse oma tulemusi peegeldada, et mure korral saaksid nad ise otsustada, kellelt ja kuidas abi otsida.
Hea küsimus pani mind sügavamalt mõtlema sellele, mida me tehnoloogiaga tegelikult saavutada püüame. Kas me tahame luua digitaalse valvuri või digitaalse peegli?
Tehnoloogia oht ja võimalus: õppetunnid Summiti aruteludest
Summitil rõhutati, et haridustehnoloogia ja tehisintellekti reguleerimine peab eeskätt võimestama õpetajaid, mitte neid kõrvale tõrjuma. Sügavam analüüs viitab, et tehisintellekti ajastul on oht liikuda suunas, kus automatiseeritud otsustusprotsessid ja pidev monitooring hakkavad asendama inimlikku intuitsiooni ja asendamatut õpetaja-õpilase vahelist suhet.
Helge filosoofia on siinkohal selge vastand: tehnoloogia peab teenima inimest. Me ei vaja algoritme, mis määravad noore emotsioone tema eest, vaid tööriistu, mis toetavad noore enda autonoomiat ja professionaalset pedagoogilist otsustusvabadust. Sealjuures on kriitiline küsimus õpilaste kaitse: tehnoloogia peab toetama õppimist, mitte seadma noori ohtu läbi liigse jälgimise või andmete väärkasutuse.
Introvertsus kui sild, mitte takistus
Summitil käis Helge rakendusega ja Helge ühe pikaaegsema kasutaja Reaalkooliga tutvumas Singapuri delegatsioon. Nende jaoks oli üllatav, et Eestis sünnivad haridustehnoloogilised lahendused sageli rohujuuretasandil ja kujundavad seeläbi üldist haridussüsteemi, mitte vastupidi. Kui Singapuris on tavapärane toetuda suurtele tehnoloogiahiidudele nagu Google ja Microsoft, siis Eesti haridussüsteemi paindlikkus lubab innovatsioonil sündida otse koolist ja tugispetsialisti kabinetist.
Ometi leidsime ühe väga olulise ühise nimetaja: nii Eesti kui ka Singapuri noored on pigem introvertsed. See on kriitiline koht. Kui me püüaksime noore emotsioone “lugeda” läbi kaamera, võtame me temalt ära privaatsuse ja autonoomia. Kui me aga anname talle Helge-suguse diskreetse rakenduse, loome me turvalise silla tema enesetunde ja enesepeegeldusega. Tehnoloogia ei ole sel juhul mitte noore kontrollija rollis, vaid vahendaja, mis aitab noorel oma tundeid sõnastada viisil, mida silmast-silma vestlus alati ei võimalda.
Andmed, mis ei hirmuta, vaid võimestavad
Kui Hiina näide räägib “viivitamatust reageerimisest” väljastpoolt, siis meie usume enesejuhtimise võimekuse kasvatamisse. Meie süsteemis näeb õpilane pärast lühiankeedi täitmist kohe oma tulemusi visuaalsel skaalal. See on tema isiklik tagasiside. Kui süsteem märgib mõne valdkonna “punaseks”, on see signaal eelkõige õpilasele endale: “Sinu kurnatuse tase on kõrge, kas sa soovid sellest kellegagi rääkida?” See annab noorele tagasi kontrolli oma elu ja heaolu üle, selle asemel et muuta ta passiivseks jälgimisobjektiks.
Andmepõhisuse majanduslik mõju
Meie eesmärk Helges on aidata kooli tugitiimidel teha andmepõhiseid otsuseid, hoides samal ajal kokku nende väärtuslikku aega. Selle asemel et kulutada tunde klassiraportite käsitsi koostamisele, saavad psühholoogid ja sotsiaalpedagoogid keskenduda päriselt olulisele – suhete loomisele ja murede korral toetamisele.
Tegime oma majandusliku mõju hindamiseks kalkulatsiooni (meie kalkulaator näitab, et Helge säästab ühe klassi pealt ca 3,5 tundi analüüsiaega): kui Helge rakendus oleks kasutusel igas Eesti 473 üldhariduskoolis ja 34 kutseõppeasutuses ning noorte seisundit hinnataks regulaarselt, siis looks see igal aastal ligikaudu 4,9 miljoni euro väärtuses tugispetsialistide aega.
Teisisõnu, hetkel on Eesti koolides tööl 285 koolipsühholoogi, kuid õpilaste arvu arvestades oleks neid tarvis üle 800. Helge andmete ja automatiseeritud analüüsi abiga õnnestuks meie haridussüsteemi “virtuaalselt” lisada 179 tugispetsialisti tööhulga mahus aega. See on ressurss, mis läheks otse noorte toetamisse, mitte paberitöösse.
ISTP Summit kinnitas niisiis taas seda, et privaatsust austav, rohujuuretasandilt kasvav ja noort ennast usaldav innovatsioon on midagi, mida maailm praegu väga vajab. Me ei vaja rohkem kaameraid koolikoridoridesse. Me vajame rohkem tööriistu, mis aitaksid noortel end turvaliselt tunda ja oma muresid varakult märguandena edastada.
Esimene väike samm, mida iga kool või lapsevanem saab täna teha, on küsida: “Kuidas me teame, kuidas meie noortel tegelikult läheb, ilma et nad tunneksid end kontrollituna?”
Helge Kool on 2019. aastal loodud ja 2020. aastal NULA inkubaatorist tuule tiibadesse saanud algatus, mis soovib luua koolielus andmepõhiseid muudatusi õpilaste läbipõlemise vähendamiseks ja ennetamiseks. Tegevused on teaduspõhised, esiplaanile seatakse noorte huvid ning neid kaasatakse ka lahenduste leidmise juurde. Helge Kool MTÜ suurtoetajad on Heateo Mõjufond ja Skaala Impact. Helge Kool võtab vastu annetusi, et viia teenused kõikidesse Eesti koolidesse.