– Marko Rillo, 20.02.2026
Kui sisestada otsingumootorisse sõnad arvutisõltuvus või digisõltuvus, leiame kümnete kaupa probleeme käsitlevaid artikleid. Paljud asjatundjad või vanemad muretsevad, kui näevad noori tunde ekraani ees veetmas. Kuid vaatame asja korraks teise nurga alt: kas küsimus on alati sõltuvuses või on see lihtsalt meie kaasasündinud uudishimu ja digimaailma kaval disain, mis on omavahel kohtunud?
Arvutisõltuvus ja digisõltuvus viitavad mõlemad olukorrale, kus tegevus ekraani taga hakkab segama meie “päris” elu – olgu selleks siis uni, hinded koolis või suhted sõpradega. Kuid selle asemel, et kleepida endale silt “sõltlane”, võiksime rääkida hoopis digikäitumisest ja arvutiharjumustest.
Miks digimaailm meid enda külge lukustab?
Inimese aju on ehitatud otsima uut infot ja sotsiaalset tunnustust. Digiseadmed pakuvad seda ilma puhkuseta. See ei ole alati digisõltuvus klassikalises mõttes; see on sageli lihtsalt “nõiaring”, kus me kasutame ekraani, et põgeneda igavuse, stressi või ärevuse eest. Lühiajaliselt see toimib – me saame oma doosi aju mõnuainet dopamiini aga pikas plaanis võib see meie tegelikud probleemid suuremaks paisutada.
Digisõltuvuse sümptomite taga peitub tegelikult kolm suurt jõudu:
- Kättesaadavus: erinevalt raamatust või filmist ei ole internetil lõppu. See on alati avatud. Lõputu kerimise funktsionaalsus enamike sotsiaalmeedia rakendustest eemaldab ka ajataju.
- Põgenemine: ekraan on suurepärane kilp halbade tunnete vastu. Kui koolis läheb halvasti või oled sõbraga tülli läinud, siis lõbusate videote vaatamine vahetab emotsiooni teise vastu.
- Anonüümsus: enamik rakendusi võimaldab luua endast virtuaalse “digimina”, kes on teistsuguste oskuste või omadustega kui me ehk igapäevaselt tunneme end olevat.
Selle asemel, et karta hinnangut nimega digisõltuvus, võta seda kui väljakutset oma digiikäitumise ümber mõtestamiseks ja ümber disainimiseks. Kui iseenda jaoks need kolm jõudu lahti mõtestada, siis saad neid tundes teha teadlikke valikuid. Kui sa tunned, et ekraan “juhib” sind, siis tea, et sa saad alati omaenda juhirolli tagasi võtta. See algab märkamisest – millal ma kasutan telefoni tööriistana, millal ma sellesse põgenen, millal muutun seal kellekski teiseks.
Kuidas iga elementi ära tunda ja mida sellega teha?
Kättesaadavus.
Digiseadmed on alati “avatud” ja info on vaid ühe hiirekliki kaugusel, mis muudab ajapiiride seadmise keeruliseks.
Kuidas seda enda puhul ära tunda?
- Märkad, et plaanisid olla telefonis viis minutit, aga sellest sai märkamatult tund.
- Tunned vajadust kasutada seadet üha pikemalt, et saavutada sama rahulolu (tolerantsus).
- Kasutad seadet automaatselt, ilma et sul oleks selleks tegelikku põhjust või eesmärki.
Kuidas välja murda?
- Välised “stopid”: Seadista äratuskell või taimer pool tundi enne seda, kui pead tegevuse lõpetama – see annab ajule aega ümber lülituda.
- Vastupidised rutiinid: Kui su esimene liigutus koju jõudes on arvuti sisselülitamine, tee teadlikult midagi muud: söö, puhka või räägi kellegagi.
- Kindlad limiidid: Sea endale realistlikud ja täidetavad eesmärgid (nt vähenda nädalast ekraaniaega järk-järgult), jagades selle lühikesteks perioodideks üle päeva.
Emotsionaalne kilp
Digimaailm pakub hetkelist leevendust stressi, ärevuse või kurbuse korral, tekitades “nõiaringi”, kus probleeme ei lahendata, vaid nende eest peitutakse.
Kuidas ära tunda?
- Märkad, et haarad telefoni kohe, kui tunned end ebakindlalt, üksi või stressis.
- Tegevus arvutis viib mõtted negatiivsetest asjadest eemale, kuid pärast lõpetamist tunduvad probleemid veelgi suuremad.
- Kasutad ekraani peidupaigana, et vältida kohustusi või keerulisi vestlusi.
Kuidas välja murda?
- Tuvasta oma päästikud: Pane kirja, millised sündmused või tunded panevad sind ekraani taha põgenema (nt tüli lähedasega või suur kodutööde koormus).
- Alternatiivsed tegevused: Koosta nimekiri asjadest, mis pakuvad sulle head tunnet ka väljaspool digimaailma (sport, muusika, meisterdamine) ja vali kriitilisel hetkel üks neist.
- Prioriteedid: Koosta nimekiri olulistest tegevustest ja ära asu meelelahutuse kallale enne, kui vajalikud ülesanded on lõpetatud – see ennetab süütunnet ja stressi kuhjumist.
Anonüümsus ja “digimina”
Võimalus peituda maski taha vähendab hirmutunnet ja võimaldab luua profiili, mis erineb oluliselt sinu päris-minast.
Kuidas ära tunda?
- Tunned end virtuaalsetes suhetes julgemalt ja enesekindlamalt kui päriselus.
- Suhtlemine internetis hakkab asendama reaalset läbikäimist pere ja sõpradega.
- Sulle tundub, et päriselus ei mõista sind keegi nii hästi kui sinu virtuaalsed tuttavad.
Kuidas välja murda?
- Ole nähtav: Kasuta digiseadmeid avatud ja läbikäidavates ruumides, mitte peidus oma toas. See aitab säilitada kontakti ümbritsevate inimestega.
- Väärtusta päris-suhteid: Teadvusta, et anonüümsus on vaid rollimäng. Püüa tuua veebis kogetud julgust ja positiivsust ka oma igapäevastesse vestlustesse.
- Jaga oma muret: Räägi mõne usaldusväärse täiskasvanuga või sõpradega oma digiharjumustest – ausus aitab vabaneda vajadusest oma tegevusi varjata.
Kui soovid oma digiharjumuste kohta veelgi rohkem teada saada, oled oodatud täitma Helge digikäitumise testi. See on lihtne vahend, mis aitab sul, sõpradel ja sinu koolil mõista tehnoloogia rolli sinu elus, et leida leida just sulle sobiv digitasakaal. Soovitame testi tulemusi jagada oma õpetaja või kooli tugispetsialistiga. Nemad saavad aidata sul tulemusi analüüsida ja mõelda üheskoos välja parim viis, kuidas hoida digimaailm enda teenistuses, mitte lasta sellel oma elu juhtida.
Helge Kool on 2019. aastal loodud ja 2020. aastal NULA inkubaatorist tuule tiibadesse saanud algatus, mis soovib luua koolielus andmepõhiseid muudatusi õpilaste läbipõlemise vähendamiseks ja ennetamiseks. Tegevused on teaduspõhised, esiplaanile seatakse noorte huvid ning neid kaasatakse ka lahenduste leidmise juurde. Helge Kool MTÜ suurtoetajad on Heateo Mõjufond ja Skaala Impact. Helge Kool võtab vastu annetusi, et viia teenused kõikidesse Eesti koolidesse.