– Kersti Peenema, 17.02.2026
Värskelt ilmunud Eesti Inimarengu Aruanne (EIA) 2026 on võtnud fookusesse hariduse ning pühendanud olulise osa andmetarkusele. Aruande kohaselt on andmed vahend tulevikuotsuste tegemiseks, et vähendada ebakindlust ning hinnata juba tehtud valikute tõhusust.
Ometi näitavad nii aruanne kui ka Helge senine praktika, et kuigi meil on mõned eeskujulikud koolid, kes juba täna andmepõhiselt toimetavad, ei ole see Eesti haridussüsteemis veel valdav praktika.
“Julgete valik”: andmepõhine juhtimine on juba ka Eesti koolis rakendatav
EIA rõhutab, et Eesti registriandmetel on tohutu potentsiaal poliitikakujundamise ja koolielu parandamiseks, aga see on seni alakasutatud. Samas on koole, kes ei oota riiklikke suuniseid, vaid on juba aastaid kasutanud operatiivseid andmeid õpilaste heaolu toetamiseks.
Helge on olnud just nende julgete ja tugevate koolide valik, kes ei oota staatilisi raporteid, vaid soovivad näha andmeid kohe vahetult pärast hindamist, et neile tuginedes tegutseda. See on näide andmetarkusest praktikas, kus andmed ei jää riiulile tolmuma, vaid muutuvad sisendiks klassijuhataja- või inimeseõpetuse tundidesse ja tugimeeskonna töösse.
Miks andmepõhine juhtimine pole veel laialt levinud?
Ehkki tehniline võimekus on meil olemas, takistavad andmepõhise kultuuri levikut mitmed tegurid, mida kirjeldavad nii inimarengu aruanne kui ka Helge kogemuslood:
- Analüüsi paralüüs ja otsustusjulguse puudus: Sageli tehakse täiendavaid uuringuid mitte teadmiste, vaid otsustusjulguse puudumisest. See tekitab “analüüsi paralüüsi” nõiaringi, kus pidavalt tundub, et otsustamiseks pole piisavalt infot ning uuringud vananevad enne, kui nende põhjal midagi ette võetakse.
- Kaitsepositsioon ja andmete eitamine: Helge kogemus näitab, et mõnikord võtavad koolid ja õpetajad andmeid nähes kaitseseisundi. Andmetest õppimise asemel otsitakse vabandusi: väidetakse, et õpilased polnud vastamisel ausad või et tulemusi teati juba niikuinii. See on raisatud võimalus dialoogiks ja usalduse ehitamiseks. Loomulikult ei ole kool sellisel juhul huvitatud järjepideva andmete aegrea tekitamisest ning oma sekkumiste mõju hindamisest.
- Ressursside ja toe nappus: Koolipere võib mõnikord andmeid nähes “hanguda”, sest puudub süsteemne ettevalmistus ennetustööks või on näiteks tugimeeskonna ressursid piiratud. EIA viitab ka sellele, et andmete korje on kulu, kuid nende väärindamine ja liidestamine on tulu, milleni jõudmiseks on vaja kompetentsi. Andmepõhise otsustamise oskuseid on vaja arendada. Kuna parimaid praktikaid on täna vähe, siis tuleb neid osaliselt katse-eksitus meetodil koolidel ise luua.
- Andmekaitse kui kilp muutuste vastu: EIA toob välja paradoksi – püüdes kaitsta laste privaatsust ja vältida andmete liidestamist, “kaitseme” neid tegelikult ka parema hariduse ja suunatud abi eest tulevikus. See muudab hariduslõhede ja heaoluprobleemide tuvastamise uduseks. Me ei kritiseeri andmekaitset lihtsalt niisama. Peame privaatsust ja testimises osalenud õpilaste usaldust väga oluliseks. Aga ka Helges tunneme, et olemasolev andmekaitse regulatsioon takistab mingi piirini arendustegevusi – kuigi need reeglid on kantud parimatest kavatsustest.
Andmed ilma dialoogita on vaid numbrid
Üks olulisemaid Helge ja EIA ühispunkte on tõdemus, et andmed üksi ei muuda midagi. Inimarengu aruanne toob välja vajaduse andmeid väärindada. Helge vaatest kannab seda rolli dialoog õpilastega. Helge tarkvara võimaldab kuvada klassi koondstatistikat kohe pärast testi täitmist ning viia tulemustele tuginedes klassis läbi juhendatud arutelu.
Arutelul on mitu eesmärki:
- Saada kvalitatiivseid andmeid, mis selgitavad ankeedi tulemusi ehk tuua välja numbrite taga peituvad põhjused.
- Luua noortele võimalus oma heaolu mõtestada ja tunda, et nende arvamus loeb. Seeläbi on võimalik toetada noorte enesejuhtimise oskuste arengut. Noored on oma elu eksperdid ja kaaslaste toimetulekumeetodite kuulmine (nt digihügieen) on neile väga väärtuslik.
- Ennetada „vaikset eemaldumist“ (quiet quitting). Kui õpilased tunnevad, et kool nende tagasisidest hoolib, siis toetab see nende kuuluvustunnet kooliga.
EIA toetab seda mõtet, märkides, et me peaksime liikuma staatilistelt raportitelt pideva seire ja kiirete kursimuutuste suunas, et vältida üllaste, kuid ebaefektiivsete poliitikate/ praktikate rakendamist.
Kokkuvõte: andmed säästavad aega ja toetavad õpilaste toimetulekut
Andmepõhine juhtimine ei tohiks olla vaid üksikute “julgete koolide” pärusmaa. Samuti ei ole pelgalt IT-projekt, vaid koolikultuuri osa. Helge süsteem on 2026. aasta alguseks säästnud Eesti haridussüsteemis tugispetsialistide töötundidelt pea 100 000 euro, sest automatiseeritud analüüs vabastab nad käsitsi andmete kogumisest. Samuti võimaldavad andmed planeerida tõhusalt erinevaid sekkumisi, mis vastavad konkreetse klassi vajadustele.
Kuid tõeline võit on inimlik: nähtamatud õpilased muutuvad nähtavaks enne, kui nende probleemid muutuvad kriitiliseks. Mitmedki õpilased saanud julgustust heaolu hindamisest pöörduda oma isiklike tulemuste ja muredega kooli tugispetsialisti poole abi saamiseks. Nii mõnedki neist pole varem probleemidega tugispetsialisti vaatevälja sattunud.
Eesti haridussüsteemis on põlvkondade lõhe – tänapäeva noored on sündinud tehnoloogiamaailma, mis on olemuselt kiirem ja nõudlikum. Paremaks mõistmiseks peame täiskasvanutena tegema esimese sammu ja astuma noortega dialoogi, kasutades andmeid selle dialoogi sisustamiseks.
EIA 2026 kutsub üles liikuma staatilistelt uuringutelt pideva seire suunas. On aeg liikuda kõhutunde otsustelt andmete regulaarse ja sihipärase korjamise ning väärindamiseni, et Eesti kool oleks koht, kus iga noor tunneb ennast hoituna ja mõistetuna.
Helge Kool on 2019. aastal loodud ja 2020. aastal NULA inkubaatorist tuule tiibadesse saanud algatus, mis soovib luua koolielus andmepõhiseid muudatusi õpilaste läbipõlemise vähendamiseks ja ennetamiseks. Tegevused on teaduspõhised, esiplaanile seatakse noorte huvid ning neid kaasatakse ka lahenduste leidmise juurde. Helge Kool MTÜ suurtoetajad on Heateo Mõjufond ja Skaala Impact. Helge Kool võtab vastu annetusi, et viia teenused kõikidesse Eesti koolidesse.
Pilt: Gemini Nano Banana: “Õpilased istuvad klassis, õpetaja näitab neile andmete aegrida ja nad arutlevad omavahel heaolu üle.”