– Kersti Peenema, 11.02.2026
Tegime aasta alguses põhjalikuma noorte heaolu analüüsi (perioodist 2022–2025), mis tõi esile lõhe: kui gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilaste seas tunneb kooli vastu tugevat vastumeelsust 18%, siis põhikoolis on see näitaja tervelt 30%.
Otsustasime teema lähemaks uurimiseks viia läbi regressioonanalüüsi 4571 põhikooliõpilase andmete pinnalt, et mõista, mis on selle vastumeelsuse tegelikud tagamaad. Enne tulemuste selgumist uurisime ka LinkedIns täiskasvanute arvamust – millega nemad seostavad vastumeelsust kooli suhtes. LinkedIni Polli tulemustes jäid esimest kohta jagama õpilaste konfliktid õpetajatega ning ärevus. Viimasele kohale platseerus vastanute hinnangul keskendumisprobleemid.
Regressioonanalüüsi tulemusena selgus, et vastumeelsuse näol on tegemist keerulise mosaiigiga mitmetest faktoritest, kus peamised mõjurid ei peitu alati seal, kus me eeldame.
Fookuskriis: Keskendumisraskused kui suurim barjäär
Uuringust selgus, et enim on vastumeelsus kooli suhtes seotud keskendumisprobleemidega (21%). Meie koolisüsteem eeldab pikka ja katkematut süvenemist, mis on sageli konfliktis õpilaste tegeliku kognitiivse suutlikkusega. Õpilased kirjeldavad põhjusena sageli koolikeskkonda kui mürarikast “avatud kontorit”, kus keskendumine on väljakutse ning müra kurnab. Õpetajad kalduvad sotsiaalmeediast tuleneva tähelepanu hajuvusele poole.
Väsimus ja koormus on siiski osa võrrandist
Õpilaste (aga ka õpetajate) väsimus on meie koolisüsteemi üks suurematest komistuskividest. Ehkki sageli süüdistatakse õpilaste väsimuses hilisõhtust nutikasutust ja sellest tulenevat halba unekvaliteeti, näitavad andmed muud. Noorte vastuste põhjal lisaks keskendumisprobleemidele tulevad välja:
- liigne õpikoormus (16,4%), mis on vastumeelsuse tekkimisel põhjusena teisel kohal. Kui koduseid ülesandeid on liiga palju, jääb õhtune taastumisaeg lühikeseks.
- üldine kõrge väsimus selgitab vastumeelsust 16% ulatuses, kuid puhtalt uneprobleemide arvele saab panna vaid 8%. See tähendab, et noorte kurnatus on süsteemsema ja sügavama põhjusega kui vaid vähesed unetunnid.
Suhted täiskasvanutega eeldatust olulisemad
Üllataval kombel mõjutavad suhted täiskasvanutega vastumeelsust rohkem kui suhted klassikaaslastega. Üldised pingereas vastumeelsuse põhjustes platseerusid neljandale kohale konfliktid õpetajatega (13%). Iga seitsmes laps tunneb kooli suhtes vastumeelsust pinge tõttu täiskasvanuga, kes peaks koolisüsteemis olema tema toetaja. Võrdluseks: kiusamine ja suhted klassikaaslastega selgitavad mõlemad vastumeelsust vaid u 5% juhtudest. Üllatavalt mängivad suhted lähedastega (selgitavad 7% vastumeelsusest) koolirõõmus suuremat rolli kui populaarsus klassis.
Nähtamatud ohumärgid
Vastumeelsust toidavad ka tunded, mis võivad jäävad tähelepanuta: ärevus (10%) ja madal enesehinnang (9%). Lisaks tunneb 8% õpilastest keset rahvarohket koolimaja sotsiaalset isolatsiooni. Tunne, et hätta sattudes ei saada abi selgitab 12% vastumeelsusest kooli suhtes.
Kuidas edasi? Soovitused muudatusteks
Koolidele: Fookuse ja suhete hoidmine
- Vaikuse ja fookuse toetamine: Arvestades, et keskendumisraskused on suurim barjäär, tuleks luua müratumaid õpikeskkondi ja planeerida tunde viisil, mis võimaldab kognitiivseid puhkepause.
- Õpikoormuse audit: Reguleerida kodutööde mahtu nii, et õpilastele jääks reaalne aeg taastumiseks. “Üleujutuse” tunne õppetöös murendab otseselt koolirõõmu.
- Suhtekultuuri arendamine: Investeerida õpetajate suhtlemisoskustesse ja konfliktilahendusse. Toetav suhe õpetajaga on üks tugevamaid kaitsefaktoreid koolitõrke vastu.
Lapsevanematele: Toetus ja märkamine
- Ole kuulaja, mitte ainult kontrollija: Kuna suhe lähedastega on koolirõõmu jaoks olulisem kui suhted eakaaslastega, vajab laps kodust turvatunnet, kus saab rääkida ka rasketest tunnetest ilma hukkamõistuta.
- Märka “fookuskriisi”: Kui lapsel on raske kodus õppida, ei pruugi see olla laiskus, vaid kognitiivne väsimus. Aita tal luua rutiin ja jaga suured ülesanded väiksemateks osadeks.
- Toeta taastumist: Jälgi, et lapsel oleks lisaks õppimisele aega tegevusteks, mis teda päriselt laevad. Väsimus ei ole alati unepuudus, vaid sageli emotsionaalne kurnatus liigsest survest.
Kokkuvõtteks: ärme sildista koolivastumeelsust laiskuseks. See on selge signaal süsteemist, kus noor tunneb, et ta ei suuda keskenduda, on koormuse all üksi ega leia täiskasvanutelt vajalikku tuge.