WHO-5 heaolu indeksi test Helge tugispetsialisti töölaual

2025.10.17 – Marko Rillo

Helge tugispetsialisti töölaual saab nüüd hinnata noorte ja täiskasvanute seisundit kasutades Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) poolt välja töötatud universaalse vaimse heaolu mõõtmise töövahendit WHO-5. See võimaldab hakata süsteemsemalt jälgima ja toetama nii õpilaste kui ka õpetajate heaolu.

Mis on WHO-5?

WHO-5 taust

WHO-5 on enda nime saanud 5 küsimuse põhjal. See on lühike enesehinnangu küsimustik, mis mõõdab subjektiivset heaolu. Meetodi töötas välja Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa Piirkondlik Büroo 1998. aastal ning sellest ajast alates on see levinud üle maailma. Erinevate uuringute käigus on selle valiidsust hinnatud. Üks olulisemaid ülevaateartikleid (Topp jt. 2015) on analüüsinud suure hulga WHO-5 küsimustike tulemusi ja nende tulemuste seoseid teiste vahenditega. Selle metauuringu koondandmetega võib igaüks tutvuda otse siit: Topp C.W., Østergaard S.D., Søndergaard S., & Bech P. (2015). The WHO-5 Well-Being Index: A Systematic Review of the Literature. Psychotherapy and Psychosomatics, 84, 167-176 või lugeda artikleid, mis sellele omakorda viitavad.

WHO-5 koosneb viiest lihtsast küsimusest, mis hindavad vastaja subjektiivset heaolu viimase kahe nädala jooksul. Skaala on tõlgitud üle 30 keelde ja seda on edukalt rakendatud paljudes erinevates valdkondades üle kogu maailma. Kui WHO-5 kasutatakse depressiooni sõeluuringuna, on soovituslik kasutada piirskooriks 50 või vähem. Euroopa üldpopulatsiooni keskmine WHO-5 skoor on ligikaudu 70. See tähendab, et uuringutes võiks aluseks võtta üldpopulatsiooni keskmiseni jõudmist.

WHO-5 heaolu hindamise vahend ei ole vahend diagnoosi andmiseks. Kui WHO-5 viitab murele, siis selle kontrollimiseks peaks kindla peale järgnema diagnostiline intervjuu kliinilise spetsialisti poolt, kelle abiga on võimalik välja filtreerida “valepositiivsed” tulemused – juhul kui WHO-5 ankeet näitab väga madalat heaolu, aga tegelikku depressiooni pole võimalik tõestada. WHO-5 on sõelumisvahend, mis aitab märgata võimalikke probleeme ja vajadust tähelepanu järele. See on kiire ja lihtne viis jälgida heaolu trende ja suunata tähelepanu sinna, kus abi on vaja.

WHO-5 Eestis

2024.a. Inimarengu Aruandes tutvustatakse, et Eestis on WHO-5 indeksit kasutatud mitmes olulines uuringus. Eesti rahvastiku toitumise uuringu raames mõõdeti 2–10-aastaste laste vaimset heaolu vanemate hinnangul. Tulemused näitasid, et WHO-5 indeks varieerus vahemikus 44–100, kusjuures keskmine skoor oli 80. Vanusegruppide lõikes olid seejuures tulemused: 2–6-aastased: keskmine skoor 81, 6–10-aastased: keskmine skoor 79. Ehkki WHO-5 indeksit ei ole varem 2–8-aastastel laste hindamiseks valideeritud, on mõõdik kinnitust leidnud 9–12-aastaste laste depressiooni skriinimiseks, kus sobivaks lõikepiiriks peetakse skoori 40 (Allgaier jt 2012).

Märkimisväärne on see, et Eesti toitumisuuringus ei esinenud ühelgi lapsel nii madalat skoori, mis viitab üldiselt kõrgele heaolu tasemele.Võrdluseks: Euroopa elukvaliteedi uuringus oli ligi kolmekümne riigi täiskasvanud rahvastiku keskmine WHO-5 skoor vahemikus 54–70 (Topp jt 2015).

Kuigi otsene võrdlus laste ja täiskasvanute vahel ei ole metodoloogiliselt täiesti korrektne, viitab see siiski, et uuringusse kaasatud Eesti laste heaolu oli vanemate hinnangul pigem kõrge. Oluline metodoloogiline märkus: Streimann jt (2021) uurimus rõhutab, et vanemad ei pruugi olla objektiivsed hindajad – nad näevad lapse käitumist peamiselt kodukeskkonnas, mitte lasteaias või koolis, ning kipuvad seda tõlgendama positiivsemas võtmes. Kuna väikesed lapsed ei oska oma vaimse heaoluga seotud probleeme ise edasi anda, ei ole kaudsele hindamisele siiski head alternatiivi. Terviklikumat pilti aitab tagada eri hindajate kaasamine – lisaks vanematele ka õpetajad ja tugispetsialistid. Nimetatud järeldustele viitas ka Eesti Inimarengu Aruanne 2023 – 2.1 Eluviis ja vaimne tervis eel- ja algkooliealistel lastel – vt. lk. 112-122 peatükki, mille autorid on Maarja Kukk ja Eha Nurk.

Miks WHO-5 juurutamine meie koolide jaoks oluline on?

WHO-5 on osutunud piisavalt valideeritud vahendiks depressiooni sõeluuringus. Seni soovitas Helge oma vahendeid kasutada peamiselt 13-19-aastaste noorte seas. WHO-5 laiendab koolide testimise võimalusi:

Nooremate laste kaasamine: WHO-5 sobib kasutamiseks alates 9-aastastest lastest. Uuringud on näidanud, et WHO-5 töötab hästi nii 9-12-aastaste laste (sensitivity 0,75, specificity 0,92) kui ka 13-16-aastaste noorukite (sensitivity 0,74, specificity 0,89) seas.
Täiskasvanute hindamine: Saame nüüd süsteemselt jälgida ka õpetajate heaolu, mis on kogu koolikeskkonna toimimise oluline alus.
Lai rakendatavus: Meetodit on edukalt kasutatud paljudes heaolu hindamise valdkondades, et saada valideeritud ja üldistatud hinnangut hinnatava seisundile.

Kuidas WHO-5 töötab?

Küsimused, skoor ja tulemuste arvutamine

WHO-5 koosneb viiest väitest, mida vastaja hindab skaalal 0-5, mõeldes viimase kahe nädala peale:

Ma tunnen end rõõmsa ja heatujulisena
Ma tunnen end rahulikuna ja pingevabana
Ma tunnen end aktiivsena ja energilisena
Ma tunnen end värske ja puhanuna
Mu igapäevaelu pakub mulle huvi

Iga väidet hinnatakse 6-punktisel skaalal, mille väärtused on:

Kogu aeg = 5
Enamus ajast = 4
Enam kui pool ajast = 3
Vähem kui pool ajast = 2
Vahete-vahel = 1
Mitte kunagi = 0

Toorpunktid (0-25) korrutatakse neljaga, et saada lõpptulemus skaalal 0-100, kus 0 tähistab halvimat võimalikku heaolu ja 100 parimat võimalikku heaolu. Lõpptulemuse kuvamisel on niisiis võimalik näha alltoodud diskreetseid valikuid: 0, 4, 8, 12, 16, 20, 24, 28, 32, 36, 40, 44, 48, 52, 56, 60, 64, 68, 72, 76, 80, 84, 88, 92, 96, 100. Tulemuste kuvamise murdepunkt on 50. Sellest ülespoole näitab test kõrget heaolu ja kuvab rohelist tulemust. Sellest allapoole näitab test madalate heaolu ja kuvab punast tulemust.

Kuidas WHO-5-ga Helge tugispetsialisti töölaual tööd teha?

Õpilaste hindamise protsess

Hindamise algatamine. Hindamise läbiviimine toimub samamoodi nagu kooli heaolu mõõtmisel. Tugispetsialisti töölaual on võimalik kasutada kas QR koodi või iga klassi jaoks genereeritud unikaalselt 8-kohalist koodi, mis avab õpilase poolt valitud seadmes ankeedi, mille täitmise tulemusena näeb õpilane oma seadmes tulemust. See tulemus on täiesti anonüümne. Ankeedis ei küsita vastaja isikuandmeid.
Õpilase tulemuste vaade. Õpilane saab saadud tulemused kas endale privaatselt salvestada, edastada endale e-posti teel või teha tulemusest lihtsalt ekraanitõmmise. Kui noor näeb oma tulemust skaalal 1-100, siis alla 50 punkti tulemus võib viidata madalale heaolule. Tulemus annab noortele võimaluse oma heaoluga teadlikumalt tegelda ning soovituse, et kui tulemus on madal, võiks ta soovi korral pöörduda abi saamiseks tugispetsialisti, lapsevanema või usaldusväärse täiskasvanu poole.
Tugispetsialisti tulemuste vaade. Tugispetsialist näeb klassi kui terviku tulemusi. Ta näeb automaatselt süsteemis klassi hindamiste aegrida, võrrelda klasside tulemusi omavahel ja saab vajadusel klassi seisundi põhjal soovitada õpetajatel koolitempot reguleerida.

Õpetajate hindamise protsess

Õpetajate hindamise protsess toimub samadel alustel nagu õpilaste hindamine. Ainsa erinevusega – tugispetsialist saab kogu õpetajaskonna jaoks genereerida eraldi lingi. Hindamise algatamine, õpetaja tulemuste vaatamine ja tugispetsialisti tulemuste vaade on täpselt samasugused nagu õpilaste puhul. Õpetajate hindamisel annab see võimaluse hinnata tervikuna õpetajaskonna heaolu trende ja avastada võimalikke probleemkohti, mis võivad viidata vajadusele organisatsiooniliste muudatuste järele. Uuringutes on leitud, et madal sotsiaalse kapitali tase töökohal on seotud halva heaoluga – ligikaudu 35% 2796st töötajast olid madalad heaolu näitajad (WHO-5 skoor alla 50). Samuti: stressiuuringute valdkonnas on WHO-5 abil uuritud tööstressi ja heaolu seoseid, töötingimuste ja heaolu vahelisi seoseid ning psühhosotsiaalsete tegurite mõju heaolule.

Mida saab õpetaja ise tulemuste põhjal ära teha:

Regulaarne eneserefektsioon – kui skoor langeb alla 50, tasub mõelda, kas on vaja professionaalset tuge või muudatusi töökorralduses
Tulemusi saab kasutada läbipõlemise varajaseks märkamiseks
Oma heaolu jälgimine aitab paremini märgata, millal on aeg puhkuseks või töökoormuse vähendamiseks

Mida tugispetsialist WHO-5 abiga teada saab?

WHO-5 suurim väärtus avaldub aga pikaajalises jälgimises.

Klassi tasandil näeb tugispetsialist näeb klassi üldist heaolutrendi, märgata, kui terve klassi heaolu hakkab langema ja võimaldab hinnata sekkumiste mõju – kas pärast klassiüritust, nõustamist või teisi tugimeetmeid on klassi üldine heaolu paranenud?
Kooli kui terviku tasandil lubab regulaarne testimine erinevate klasside heaolu omavahel ja näitab õppeaasta vältel koolis tervikuna heaolu muutusi – nt kas eksamiperioodil on märgatav langus? Ühtlasi aitab regulaarne testimine suunata ressursse sinna, kus abi on kõige rohkem vaja.
Aegrea vaates töötab WHO-5 hästi mõõdikuna kontrollitud kliinilistes uuringutes – see tähendab, et regulaarsel kasutamisel suudab see vahend jälgida hästi jälgida muutusi kellegi individuaalses seisundis ja grupi tasandil mõista ka selle grupi keskmisi. Regulaarne (nt kord kuus või kord kvartalis) mõõtmine loob andmerea, mis aitab mõista hooajalisi trende ja märgata muutusi varases staadiumis. Võrdlus üldpopulatsiooni keskmisega (≈70 punkti) annab tugeva võrdlusbaasi – kas kooli õpilased/õpetajad on üldiselt heaolu poolest üldpopulatsiooniga sarnased või on märke probleemidest?

Kokkuvõtteks

WHO-5 integreerimine Helge platvormi toob kaasa märkimisväärse laienduse meie võimalustes toetada kogu kooli kogukonna heaolu:

Laiem vanusevahemik: 9-aastastest kuni täiskasvanuteni
Terviklik lähenemine: Nii õpilaste kui õpetajate heaolu jälgimine
Rahvusvaheliselt valideeritud: Üle 213 uuringu üle 30 riigis on kinnitanud WHO-5 validiteetsust.
Lihtne ja kiire: 2 minutit, 5 küsimust. Tulemus kohe käes.
Pikaajalised andmed: Võimalus luua aegread ja jälgida trende

Viited allikatele

Allgaier, A.-K., Pietsch, K., Frühe, B., Prast, E., Sigl-Glöckner, J., Schulte-Körne, G. (2012). Depression in pediatric care: Is the WHO-Five Well-Being Index a valid screening instrument for children and adolescents? General Hospital Psychiatry, 3, 234–241. https://doi.org/10.1016/j.genhosppsych.2012.01.007
Streimann, K., Sisask, M., Toros, K. (2021). Children’s mental health in different contexts: Results from a multi-informant assessment of Estonian first-grade students. School Psychology International, 42, 379–397. https://doi.org/10.1177/01430343211000414
Topp, C.W., Østergaard, S.D., Søndergaard, S., & Bech, P. (2015). The WHO-5 Well-Being Index: A Systematic Review of the Literature. Psychotherapy and Psychosomatics, 84, 167-176.
WHO. (1998). Wellbeing Measures in Primary Health Care/The Depcare Project. WHO Regional Office for Europe: Copenhagen.